Vilsandi rahvuspark

Kas teadsid, et Vilsandi rahvuspargis saab kohaliku giidi abiga liikuda ühelt laiult teisele mööda madalat merd. Võta varbad paljaks, keera püksisääred üles ja lase merepõhjal oma taldu masseerida. See on eksootiline ja ühtlasi võimalus tutvuda rahvuspargiga iga külje pealt.

Muidugi võib saarte ja laidude ümbrust uurida ka mõne veesõidukiga – vaikne lainetus ja piisavalt väikesed vahemaad teevad Vilsandi rahvuspargist süstamatkade jaoks ideaalse paiga. Suure tõenäosusega näeb randadel pikutavaid hülgeid – seal elab neid rohkelt.

Botaanikahuvilisi võluvad sealsed haruldased taimeliigid, näiteks üle 30 liigi orhideesid, endeemne saaremaa robirohi ja ka luuderohi. Geoloogiafännid leiavad Vilsandilt paekivipaljandeid, milles leidub rikkalikult fossiile ja kivistunud koralle.

Vilsandi rahvusparki võiks minna ka linde vaatlema. Pikal teekonnal olevad rändlinnud teevad seal alati väikese peatuse. Kevade algul on taevas sulelistest lausa paks – tuhandetes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Viimaste aastate uusim külaline on Kanada lagle, kes üritab väikestel laidudel oma võimu maksma panna.

Kes ei pelga pikemat jalutuskäiku, leiab Harilaiu poolsaarelt liivaluited, mille muutuv kuju on Eestis ainulaadne. Keset poolsaart ehitatud Kiipsaare majakas asus vahepeal poolsaare idakaldal, nüüd aga seisab see hoopis poolsaare läänekalda lähedal meres.

Rahvuspargi keskus asub Loona mõisas, kus saab uudistada rahvusparki tutvustavat püsiekspositsiooni ning vaadata filme mereelustikust ja piirkonna loodusest.

2007. aastal algatas Euroopa Komisjon konkursi „Euroopa turismi tippsihtkohad”. Vilsandi rahvuspark oli nominent aastal 2009 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja kaitsealad“.