Marek leiab üles omanäolised kohad

Allikas: Markus Orav

Marek leiab üles omanäolised kohad

Autor:

Piret Malv

Laulja, laululooja ning meelelahutaja Marek Sadam räägib, et väikses Eestis puhates tekivad inspireerivad mõtted ning saab maailma peale vaadata laiema pilguga kui kuulsates ma-pean-seda-nägema välismaistes turistilõksudes. Seetõttu on puhkus Eestis mõtete kogumiseks parim maa kõigile neile, kes on targad inimesed.

Sageli tuntakse meil puudust päikesest, kuid Sadam seda üle ei tähtsustaks. „Päikese all puhata saad paljudes kohtades ja üsna ühtmoodi. Eestis puhates ei peagi saama tingimata päevitust, vaid midagi kõrvade vahele või hingesoppi." Tema parimad laadimispaigad on seotud lapsepõlvega. Üks neist on Suure-Jaani oma sõstrapõõsaste ja järvega, kus muusik suudab end maailmast ära lõigata teinekord sel määral, et linna tagasitulek võib keeruliseks muutuda. Üks naasmisraskuste põhjustest on seegi, et kui piisavalt puhatud, hakkab väikeses kohas eriliselt hästi edenema üks töödest ehk kirjutamine. Siis tuleb mängu nn põgenemispuhkuse paradoks: ühest küljest tahad oma lemmikpaika ju sõpradelegi näidata, teisalt igatsed üle kõige rahu.

Koduaiale lisaks tuleb Sadamale Suure-Jaaniga seoses meelde klassikaline muusika. „Uurige välja väikeste kohtade sündmused ja saate parima elamuse," kinnitab ta.

Teiseks tähendusrikkaks kohaks on muusikule Kirbla, juurte koht ja vanaisa kunagine elupaik. Kirblast on armastus laienenud kogu Läänemaale. „Mind puudutab alati see, kui saan maha istuda ning vaadata tuultele avatud kidurat loodust ja rändlinde luhal. Paljud pole neid võlusid märganud. Ärge tuhisege ainult läbi Läänemaa Saaremaa poole, vaid peatuge väikestes külades, kus te pole harjunud peatuma."

Kirblaga on seotud ka maitse ja lõhn, mis on kallim kui mis tahes Michelini tärnid restoranil ning mida muusik igatseb ja otsib mööda Eestit seniajani – metsmaasikalõhn koos vanaema tehtud mustikakisselliga, kus mustikas on mustikas kinni. See igatsus ja mälestus ühtaegu on leidnud tee ka laulu sisse:


Sadam armastab väisata ka Setomaad, eriti surnuaiapühade ajal, ning soovitab astuda läbi näiteks Rikka Ivvani talust. Sõnadega maalib ta Setomaast järgmise pildi: „Mine kuuvalgel läbi oru väiksesse suitsusauna, kuhu on pandud küpsema lambaliha. Saunast välja tulles vaata tähistaevast ning mõistad, et paremat puhkust ei saa olla." Setomaal on valminud laul „Suvi käib väikeses toas":


Kõige rohkem aga tuleb veedetud päevi Dirhamis, kus on sõprade suvekodu ning on igasuguse ilmaga mõnus joosta nii metsas kui ka rannas.

„Dirhami väikeses poes töötab suurepärane kaupmees Slavik. Väikeste kohtade poed on nagu kultuurimajad. Kui piirkonda ilmub uus inimene, proovib Slavik talle kohe uusi sõpru leida. Nii sain ise tuttavaks Jaan Söödiga, kellega nüüd Dirhami rannakohvikus kohtume ja räägime." 

Dirhami poe legendaarne müüja Slavik

Foto: Arvo Tarmula


Eriline rõõm on Lääne-Eestis ka varahommikul merele minna ja sõita paadiga läbi sinihelehalli valguse, millest tõusev päike pole veel jagu saanud.

„Vaatad siis rannajoone, ärkavate külade poole ja on väga eriline tunne. Eestis puhata lihtsate töödeta ei saa: võta aerud, võta reha. Siis on pärast mõnus tunne, kui vaim ja füüsis on käsikäes käinud."

Dirhami pood

Foto: Arvo Tarmula

Marek Sadam soovitab elamuse tekitamiseks on peale tähenduslike paikade külastamise veel üht viisi – märkamisvõimet ja soovi koguda lugusid.

„Hoolimata kinnisest loomusest oleme lugude rääkija rahvas. Eestis veedetud puhkus on nagu hea raamat või hästi räägitud lugu, kui tahad märgata. Ei pea ostma piletit. Pane lihtsalt arvutiekraan kinni, astu uksest välja tänavale. Ka kodutänava keldripoes võid saada meelelahutust, mida ei saa üheltki teatrietenduselt."

Samuti peab muusik oluliseks mitmekesisust. „Kui palju muutub väike maa, kui palju erinevad inimesed eri paigus. Ärge sõitke mööda magistraale, vaid ka mööda kõrvalteid. Kui olete harjunud puhkama ainult mere ääres, mõelge vahel ümber ja leiate, et huvitav elu käib ka sisemaal. Kui lähen näiteks Dirhamist Põlvamaale ja vaatan kõrgeid puid, siis on tunne, nagu oleksin sattunud lopsakasse vihmametsa. Omaette rõõm on veel sellest, et mitte kusagil maailmas ei saa seda tohutut muutust teha kõigest mikroskoopilist vahemaad läbides."

Viimati muudetud: 16.11.2017