Eesti väikesaared, mida võiksid külastada

Eesti on saarte poolest rikas – on ju meil 2317 meresaart, millele lisaks veel väiksemad laiud ning 133 saart siseveekogudes.

Igalt neist võib leida oma kordumatut kultuurilugu, puutumatut loodust ning meeldejäävaid elamusi.

Eesti väikesaared võluvad oma eripäraga, just saarte eraldatusest tulenevate ainuomaste olude ja tingimustega. Värske puhas mereõhk, linnuhääled, kohalikud hõrgutised ja elamuslikud kultuurisündmused moodustavad unustamatu puhkuse.

Väike-Pakri ja Suur-Pakri

Rannikut mööda pealinnast lääne poole liikudes jõuame Pakri saarteni. Pakri saari on kaks: Suur-Pakri ja Väike-Pakri. Saared asuvad Paldiski linna lähedal. Nõukogude ajal olid mõlemad saared täielikult militariseeritud, tänapäeval on need tänu mitmekesisele looduskooslusele kaitse all.

Saartel ei ole liivaranda, kaldad on paesed, nende kõrgus Suur-Pakril ulatub kuni 8 meetrini, Väike-Pakril kuni 16 meetrini. Rohkesti leidub rändrahne ning lubjarikast allikasood, kus kasvab arvukalt haruldasi taimeliike. Mõlemal saarel on olemas matkarajad. Võta ette mõnus jalgsimatk Väike-Pakri saarele või meresafari ümber mõlema saare!

Regulaarne ühendus saartega puudub, kuid ette saab tellida kaatrisõidu kiirkaatriga Arabella algusega Kurkse sadamast. Vahemaa mandrilt randumiskohani on 4 km, mis läbitakse umbes 15 minutiga.

Saartega tutvumiseks on võimalik kasutada giidi abi, tellida väikebussitransfeer Kurkse sadamasse, seikluslike ürituste läbiviimine ning toitlustamine.

Saartel puudub püsielekter.

Naissaar

Tallinnast kümmekonna kilomeetri kaugusel asuv Naissaar köidab ilusa liivaranna, matkaradade, militaarpärandi ja suvise Nargenfestivaliga. Asukoha tõttu on Naissaarel sajandite jooksul olnud oluline kaitsefunktsioon. Peeter I ajal ehitati suurtükipatarei, et sulgeda kahuritulega ligipääs Tallinnale Soome lahelt. Saare lõunaosast leiad mahajäetud nõukogudeaegse miinitehase, samuti on kitsarööpmeline raudtee pärandiks ajast, kui saar oli Nõukogude sõjaväe valduses. Praegu elab saarel vaid üks inimene ning kogu saar on looduskaitse all.

Naissaarele on regulaarne laevaühendus Pirita sadamast või Tallinna Kalasadamast mai lõpust septembri keskpaigani reedest pühapäevani. Saart saab külastada ka oma jahi või kaatriga.

Osmussaar

Osmussaar on Eesti suuruselt 14. saar. Metsa saarel eriti ei ole, kuid siit leiab palju kadakaid. Taimede poolest on saar üsna liigirikas, nende seas kohtab ka mitmeid haruldusi. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik. Nende kaitseks on loodud Osmussaare maastikukaitseala.

Võta ette avastusretk ja matka läbi terve saar – avasta saare looduslikud vaatamisväärsused, põnevad militaarobjektid, vana kabeli vare koos kalmistuga ja kellatorn. Saarel asub 9 km pikkune tähistatud ja lõkkekohtadega varustatud RMK matkarada.

Pankrannikul saare loodetipus kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mida on võimalik külastada.

Osmussaarele saab Dirhami sadamast väikelaevaga Arabella või paadiga, millega kohalejõudmiseks kulub 20–30 minutit.

Aegna

Rändrahnude saar Aegna asub päris Tallinna külje all ning kuulub pealinna koosseisu. Siinse looduse muudab eriliseks suur rändrahnude hulk, millest vägevamad on lausa hiidrahnude mõõtu. Aegnal on 3 korralikult tähistatud matkarada, mõnus liivarand, hulgaliselt militaarrajatisi ning suur osa saarest on kaetud metsaga ja kuulub looduskaitse alla. Liivaranna lähistel asub maagiline kivilabürint, mille tekkeajaks arvatakse 12.–15. sajandit ja rajajateks rannarootslasi.

Aegnale saab regulaarliiniga sõita Tallinna Kalasadamast maist kuni oktoobrini. Aga saarele saab kiirelt ka kaatriga Piritalt või kiirkaatriga Rohuneeme sadamast.

Vilsandi

Vilsandi oli oma hiilgeaegadel koduks rohkem kui 200 inimesele, sealhulgas kaluritele, meresõitjatele ja hülgeküttidele, kuid tänapäeval elab seal ainult üks püsiv elanik – saarevalvur. Arvatakse, et saar on üle 2000 aasta vana.

Tänapäeval on Vilsandi rahvuspark Eesti kõige merepiirkondlikum rahvuspark ja saarerikkaim piirkond – rahvuspargist hõlmab 2/3 Läänemeri ning ülejäänu koosneb 160 saarest, poolsaarest ja suudmest. Rahvuspark loodi juba 1910. aastal.

Vilsandi rahvuspargi külastus tuleb ette planeerida. Kohaliku omavalitsuse korraldatud paadiliin sõidab Papissaare (Saaremaa) sadamast Vikati (Vilsandi) sadamasse ja tagasi.

Viirelaid

Kui on üks koht, kus aeg peatub, siis on see madal ja tasane Viirelaid. Saareke asub Muhu külje all Suures väinas. Paika iseloomustavad tuulest räsitud kadakad, rahu ja vaikus ning 360-kraadine merevaade. Viirelaid on meresõitjatele ammu tuntud orientiir, saart on esimest korda mainitud juba aastal 1556. Viirelaiu majakas, mis paikneb saare kirdeosas, on teadaolevalt Eesti vanim metalltuletorn.

Viirelaiule saab kaatriga Virtsust või Kuivastust, vahemaa on 5,5 km ja aega kulub umbes 10–15 minutit. Viirelaiu saare puhkekompleks mahutab suvel kuni 90 inimest ja talvel kuni 30 inimest.