public.homepage.logo
Suitsusaun Vana-VõromaalAllikas: Silver Gutmann, Visit Estonia

Vana-Võromaa

Kagu-Eestis asuv piirkond on tuntud rikkaliku ajaloo ja kultuurilise eripära poolest. UNESCO on kandnud suitsusauna vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Võrokesed eristuvad naabritest nii keele kui ka kommete poolest. Põline kogukond hoiab au sees traditsioonilist maa-elulaadi ja esivanematelt päritud kombeid.

Ka aeg kulgeb siin teistmoodi – aigu om! See võrukeelne väljend on üks Võromaa sümbolitega seotud tunnuslausetest, mille eesmärk on väljendada piirkonnale ja võrokestele iseloomulikku elu- ja ajatunnetust.

Vana-Võromaa pealinn on Võru linn, mis rajati üle 200 aasta tagasi Vene keisrinna Katariina II korraldusel vastloodud maakonna halduskeskuseks. Linna esimene tänav oli keisrinna nime kandev puiestee, mis viib mõisamaja ja Katariina kiriku juurest alla Tamula järve äärde. Järveäärne promenaad kulgeb Roosisaarele – kiviaegsesse asulakohta, kus elati juba vähemalt 5000 aastat tagasi.

Kõige kuulsam Võru linna kodanik on olnud Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja ja omaaegne Võru linnaarst Fr. R. Kreutzwald (1803–1882), kelle pärandit esitlev muuseum asub lauluisa koduks olnud majas.

Vana-Võromaa kultuur

Vana-Võromaa kultuuri oluline osa on nende võru keel, mida kõneldakse siiani. Tänapäeval on võru keel laiemalt tuntud peamiselt kirjanduse, teatri, folk- ja popmuusika keelena.

Käsitööl, näiteks kudumisel ja puidutööl, on samuti suur roll. Neid traditsioone säilitavad ja edendavad arvukad muuseumid ja üritused. Eriti tuntud on iga-aastane Võru pärimustantsu festival, millega tähistatakse kohalikku muusikat ja tantsu.

Vana-Võromaa on ka suitsusauna sünnikoht. Seda hoitakse au sees praegugi ning see on kantud ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Eda Veeroja, üks suitsusauna traditsiooni elushoidmise, tutvustamise ja viljelemise eestvedaja, toimetab praegu Mooska turismitalus, kuhu ootab kõiki huvilisi suitsusauna traditsioonidest osa saama.

Saaremaal asuv suitsusaun sügisel

Allikas: Mariann Liimal, Visit Estonia

Avasta Vana-Võromaa kultuuri

Loodus

Vana Võromaa on tuntud oma maalilise maastiku poolest, mida iseloomustavad tihedad metsad, selge veega järved ja mäed.

Haanja looduspark, kus asub Eesti kõrgeim punkt Suur Munamägi, pakub arvukalt matkaradu ja hingematvaid vaateid. Piirkonnas asub ka Eesti väikseim rahvuspark – Karula rahvuspark –, mis on külastamist väärt. Kogu piirkond on loodussõprade jaoks kui paradiis, kus on võimalused matkamiseks, kalastamiseks ja linnuvaatluseks.

Puutumatu loodus ja vaikus teevad Vana-Võromaast ideaalse sihtkoha neile, kes soovivad lõõgastuda ja looduselamusi nautida.

Vaade Vana-Võromaal asuvale Karula rahvuspargile

Allikas: Mati Kose, Visit Estonia

Vana-Võromaa looduse pärlid

Kohalik toidukultuur

Maitseelamuste otsijatele on Vana-Võromaa ideaalne paik, mida avastada, sest siinne toidulaud on pungil traditsioonidest ja kohalikust toorainest. Tüüpilised toidud on mulgikapsad, kama ja erinevad kartulist ning seentest valmistatud road. Populaarsed on ka suitsuliha ja piirkonna paljudest järvedest pärit värske kala. Vana-Võromaa toidukultuuris peegeldub tihe side loodusega.

Rikkalik toidulaud küpsetatud leiva ja suitsutatud kalaga

Allikas: Priidu Saart, Visit Estonia

Vana-Võromaa restoranid ja majutus

Vaata rohkem

Eesti kaart