2023 on Eestis sauna aasta! Loe, mis tulemas on

Sauna-aasta on pühendatud kõigile, kel saun hinges: tuletame meelde (vanad) saunakombed, mõtiskleme saunakultuuri üle ja tõstame fookusesse ettevõtted, kes saunateenuseid ka avalikult pakuvad.

Sauna-aasta eestvedaja on MTÜ Eesti Maaturism.

Korraldajate sõnul on sauna-aasta kutsutud ellu selleks, et edendada tervislikku ja sotsiaalset saunakultuuri.

On hea meenutada, et läbi aegade on saunas – algupäraselt suitsusaunas – ravitud keha- ja hingehädasid, suheldud esivanemate hingedega, kohtutud sõpradega, võetud vastu sünnitusi ja pestud surnuid. Suitsusauna mõte oli ka lasta lahti kõigest vanast.

Statistikaamet lõi vahva ülevaatliku videoklipi sellest, kellel on Eestis saun ja millised on võimalused neil, kes endale sauna sooviks. Vaata videot SIIT.

Vaata sauna-aasta videot:

Saunad kaardistatud!

Sauna-aasta puhul valmis koduleht Sauna2023, kus on üle Eesti kaardistatud ära kõik avalikud- ja rendisaunad – üle 150 sauna ja üle 20 erineva saunatüübi, sealhulgas puuküttega, elektri-, sambla-, turba-, auru-, aromaat-, infrapuna-, soola- ja iglusaunad, parvel ujuvad tünnivannid jpm.

Loe ka seda, milliseid erinevaid saunatüüpe üldse olemas on. Kas oled neid kõiki proovinud?

Lisaks pakuvad paljud kohad üle Eesti saunamehe/saunanaise teenust ning leidub ka ettevõte, kelle kaudu saad saunarituaalide läbiviija enda üritusele kutsuda.

Eesti saun sai 10 korda kuulsamaks!

Kas kuulsid, et Anna Hintsi film "Savvusanna sõsarad" võitis USA-s Sundance'i filmifestivalil maailmakino dokfilmide võistlusprogrammi parima režissööri preemia.

"Savvusanna sõsarad" on dokumentaalfilm naistest, kes tulevad suitsusauna kokku, jagavad seal oma sügavamaid saladusi ning pesevad maha kehasse kogunenud häbi ja valu. Film tutvustab ka Lõuna-Eesti suitsusaunakombestikku ("savvusanna kombõ"), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Tegemist on esimese Eesti režissööri ja Eesti peatootmises valminud dokumentaalfilmiga, mis jõudis ühele maailma viiest olulisimast filmifestivalist.

Kõige hiljutisem uudis teatab, et Eesti esitab  «Savvusanna sõsarad» Oscarile – pöidlad pihku!

Režissöör Anna Hints rääkis saunakultuurist, elust ja suitsusaunast ka Ööülikooli saates. Kuula kindlasti.

Vaata treilerit:

Saun ja muuseum

Sauna-aasta puhul on ka mitmed muuseumid üle Eesti võtnud nõuks näidata-tutvustada Eesti saunakultuuri: toimuvad ekskursioonid ja mõnes kohas saab isegi sauna minna. Pikemalt saad lugeda Sauna-aasta kodulehelt, kuid põgusa ülevaate teeme siingi.

• Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi õuel on väike suitsusaun, kus arvatavasti ka tohtrihärra omal ajal leili võttis ning ihu haris. Manitsussõnades tervise hoidmise kohta on Võru linnatohter saunagi nimetanud: „Vähemalt üks kord nädalas on vaja kogu keha puhtaks pesta, talvisel ajal saunas ehk soojas toas, suvel jões või järves."
  
  
• Eesti Rahva Muuseumis on näitus "Õige keha, vale keha?". Üks osa sellest ka inimese elukaar ning seal kesksel kohal saun, kus vanasti elu nii algas kui ka lõppes.
  
  
• Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi sõjatehnika angaaris avati 2015. aastal näitus Eesti kaitseväelaste 11-aastasest teenistusest Afganistanis. Ekspositsiooni keskmes on Helmandi provintsis baaslaagris Camp Bastion Eesti kaitseväelaste poolt ehitatud saun, mis pärast operatsiooni lõppu Eestisse toodi ja muuseumis uuesti üles seati.
  
  
• Eesti Vabaõhumuuseumis Pulga talus köetakse iga kuu kolmandal neljapäeval kell 12-17 suitsusauna ja tutvustatakse saunakombeid.
  
  
• Jööri külauuseum loodi 1998. aastal Jööri külarahva poolt, talgute korras. Muuseumi hooneks osteti naaberkülast vana ait, mis võeti detailideks lahti ning püstitati sama aasta kevadel Madise talu sepikoja vunamendile. Viis-kuus korda aastas meenutab Jööri küla rahvas ühiste saunaõhtutega muuseumi suitsusaunas vanu saunakombeid.
  
  
• Kadrinas asub saunamuuseum
  
  
• Karilatsi Vabaõhumuuseumis, Postitee ääres, on suitsusaun, kus pakutakse saunateemalisi muuseumitunde „Saki-saki, saunakene" ja „Saun–talurahva tohter" õpilasgruppidele.
  
  
• Mihkli Talumuuseumis Saaremaal on lahtise kerisega suitsusaun, mis on ehitatud 1846. aastal (puuosa 1910). Kolmest ruumist koosneva hoone eeskojas võidi talvekuudel hoida lambaid.
  
  
• Mihkli Talumuuseumi suitsusauna Hiiumaal saab kütta ja proovida, kui soovist on mitu-mitu päeva ette teatatud.
  
  
• Mõniste Talurahvamuuseumi kompleksi kuulub 2 sauna. Uudistamiseks ekspositsiooni kuuluv vana suitsusaun on ehitatud tsaariajal 1867. aastal ja toodud muuseumi 1957. aastal.
  
  
• Palmse mõisa juurde kuuluvad ka kõrvalhoone, saun, pesuköök.
  
  
• Tallinna Linnaelumuuseumis asub ajutine näitus "Kõlvatu Tallinn", mis tutvustab prostitutsiooni ajalugu Tallinna linnas alates keskajast kuni esimese vabariigini välja. Nii näitusel kui ka näitusega kaasas käivatel ekskursioonidel puudutatakse ka saunade teemat, kuna saunad said endale juba keskajal halva maine kui kohtadena, kus linlased kõlvatustega hakkama said.
  
  
• Vana-Võromaa Kultuurikojas on suitsusauna ja saunakombestikku tutvustav väljapanek. Seal on ka suitsusaunahõnguline saunamakett, mis on Vana-Võromaa talude saunadest kümme korda väiksem.
  
  
• Vormsi Talumuuseumi pärliks on töökorras traditsiooniline suitsusaun, kus nii mõnelgi laupäeval saunaahi köeb.
  
  
• Värska Talumuuseumis saab hea ülevaate setode elust ja tegemistest. Kodu rajamine algas ennemuiste juba sobiva maatüki väljavalimisest. Järgmiseks tuli ehitada 2 kõige olulisemat – saun ja kaev. Vastavalt vanale ehitusloogikale kerkis esimese hoonena just suitsusaun. Huvilised saavad tutvuda saunaga läbi ajaloo ning ettetellimisel ka saunaskäiku ka planeerida.

Seda võiks üldiselt sauna kohta teada

Sauna pole kunagi mindud ilma vihata ja õnneks pole see traditsioon siiani kadunud – viht aitab väljutada mürkaineid, masseerib, ergutab vereringet ja kiirendab ainevahetust.

Vihta võib teha nii kadakast, kase- kui pärnapuust ja viha tegemisel võib sinna sisse sõnada ka salasoovi, näiteks ootuse vabaneda haigusest. Enne vihtumist lase viht korra keriselt läbi, siis muutuvad lehed pehmeks, vabanevad kõik eeterlikud õlid ja nahk saab paraja nüpelduse.

Ja muidugi kuulub sauna juurde kontrastne tegevus ehk lumehange või vette hüppamine. See on looduslik antidepressant, multivitamiin ja lihtsalt suurepärane meeleolutõstja.

Võromaa suitsusauna tava kuulub UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja

Suitsusauna teeb saunasõbra jaoks eriliseks suitsu hõng. Ilma korstnata sauna kütmise ajal puhastab kuum suits saunaõhu, aga enne sauna minekut tuulutatakse suits ja karm (ving) saunast välja. Kuumaks köetud kerisekivid hoiavad sauna mitu tundi kuumana ja lõunõt (leili) luuakse tulise vee viskamisega kerisekividele.

UNESCO abil väärtustatakse suitsusaunaga seotud oskusi, teadmisi, uskumust ja eelkõige perede saunakombeid. Eda Veeroja, üks suitsusauna pärimuse hoidjaid, ootab kõiki huvilisi Mooska tallu suitsusauna traditsioonidest osa saama. Külastajaid ootavaid suitsusaunu on Eestis mitukümmend.