Ringikujulised matkarajad Põhja-Eestis

8 km pikkune rada algab Harku metsa kirdeservas asuvast parklast vahetult Tähetorni tänava ääres ja kulgeb mööda metsateid ja -sihte. Raja läbimiseks võib kuluda 3-5 tundi. Mitmete peatus- ja puhkekohtadega rada on tähistatud suunaviitadega ja sealt leiab 13 huvipunkti. Rada on ringikujuline ja jõuab lõpuks alguspunkti tagasi, olles läbitav ka lõikudena, näiteks Harku mõisani. Rada tutvustab Harku luitestikku, erinevaid metsa- ja sootüüpe ning Harku mõisa koos liigirikka mõisapargiga.

4 km pikkune rada kulgeb mööda pinnase- ja laudradu läbi erinevate metsatüüpide, üle kanalite ja allikate. Männikupoolses osas asub 10 meetri kõrgune vaatlustorn, kus saab jalgu puhata. Rada on kuiva jalaga läbitav igal aastaajal. 2 kilomeetri pikkune laste- ja invarada kulgeb suures osas mööda pinnatud teed ja on tervenisti koos platvormidega läbitav lapsevankri ja ratastooliga. Mõlemale raja osale on paigaldatud kohalikku loodust tutvustavad infostendid. Ära telgi ega tee lõket, prügi võta kaasa. Marju ja seeni korja sildadest ja radadest eemal, et ka järgmine jalutaja näeks metsaande. 

3,5 km pikkune Tädu loodusõpperada asub Viimsi vallas ja kulgeb mööda metsateed. Raja vaatamisväärsuseks on rändrahnudel kasvavad kuused. Teekonnal on kokku 9 huvipunkti. Raja läbimiseks rahulikus tempos kulub 1,5-2 tundi. Raja alguses on väike parkla, välikäimla ja infostend koos kaardi ja tutvustava tekstiga. Raja lõpus on lõkke- ja piknikukoht, kus jalga puhata ja keha kinnitada. Rada lõpeb Randvere tee ääres ja raja algusesse tagasi jalutada on mööda sõiduteed 800 meetrit. Rada on metsanduslik, tutvustatakse erinevaid puuliike ja metsade majandamise etappe – mida, kuidas ja millal tehakse.

Kurtna matkarada algab ja lõpeb Nõmmjärve ääres. Sealses parklas on ka puhkeala kaart. Tähistatud rada asub Kurtna maastikukaitsealal ja tutvustab erinevaid taimekooslusi, maastikuvorme ja järvetüüpe. Kogu matkaraja pikkus on 4,5-5,5 km, mille jooksul näed 12 huvipunkti ning järvi. Matkarajal on erinevate järvede ääres ettevalmistatud lõkke- ja puhkekohad, kus soovi korral saad ka ujuda. Huvitav teada: - Kurtna järvestik, mis paikneb Ida-Virumaal on Eesti suurim, kus 30 km2 asub 42 järve. - Sportimisvõimalusi (ratta-, rolleri- ja suusarajad) pakub lähedusse jääv Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus.

Kotka matkarada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest.  Matkates mööda laudteed näed rabamättaid, siirdesoo taimestikku ja jäänukjärve, tänaseks peaaegu kinni kasvanud veekogu. Raja keskel  ja Rüütli soo servas asuvad metsaonnid ning pinda on piisavalt ka telkimiseks., Samas on lõkkekohad ning mõnusad katusealused istumiskohad. Rada saab alguse Iisaku asula lähistelt vanast liivakarjäärist ja lõppeb Rüütli soos Alliku külas. Kogu raja pikkuseks on 7 km, kuid võid matkata ka ainult mööda Rüütli soo 1,5 km pikkust laudteeringi.

Agusalu rattarada on ringrada, mis kulgeb Alutaguse Rahvuspargis Ida-Virumaal. Raja kogupikkus on 38 km ja algab ning lõppeb Iisaku looduskeskuse juures. Rada kulgeb mööda Iisaku-Varesmetsa-Imatu-Vaikla teed, kus on vaheldumisi metsa- ja kruusateed. Tähistatud rajal on 26 huvipunkti infotahvlitega, mis tutvustavad Alutaguse vahelduvat maastikku, kus on metsased liivaseljakud, sood ja külad nende peal ning vahel. Raja äärde jäävad ettevalmistatud puhkekohad ja Agusalu lõkkekoht.

3 km pikkune Väätsa matkarada asub Väätsa looduskaitsealal Järvamaal. Kaitseala eesmärgiks on rabade, siirdesoode ja rabametsade kaitse. Laudteel on igal sammul näha raja valmimise toetajate ja ehitajate nimesilte.   Liikudes Väätsa matkarajal saab näha lõiku iidsest Paide-Tallinna taliteest. 1,2 km pikkusel rabalõigul on talitee hästi säilinud.  Mõisa ajal ühendati raba keskosas olevad laukad kraavidega, mis on nähtavad tänaseni, et niisutada Lokuta jõe ülemjooksul olevaid loodheinamaid. Muudetud veerežiimiga laugaste vahelist ala katab harva esinev 100 aastane rabamännik.  Pikemad pajatused.

Valgejärve rada tutvustab Harjumaal Saue valla lääneosas asuvat Valgejärve looduskaitseala ja selle ümber asuvaid loodusväärtusi. Infostendidel ja väikestel tahvlitel on Valgejärve kujunemise kaart ja läbilõige ning metsatüüpide tutvustused. Jalgraja pikkus on 6,5 km ning selle algus ja lõpp asuvad Järveotsa järve kaldal RMK puhkeplatsil. Vaatamisväärsused rajal: Valgejärve järv ja seda ümbritsev raba, vaatetorn, hundilõks, Rukkimäed ja järve toitvad allikad.

9-kilomeetrine viitadega tähistatud loodus- ja matkaraja algus- ja lõpp-punkt asub Metsanurme külakeskuse juures. Matkaraja maja infostendil olevas postkastis on matkajatele raja juhised.  Ajaloo uurimused ja leiud kajastavad piirkonna kultuuripärandit, lisaks on Metsanurme küla ja ümbrus huvitav ka loodushuvilistele. Matkarajal on 2 puhkekohta looduslähedase katusealuse, piknikulaua ja välikäimlaga. Rada võimaldab korraldada ka erinevaid lühemaid retki, selleks soovitame kasutada kohaliku retkejuhi teenuseid.

See raba on Kõrvemaa üks suuremaid rabasid. Rabamassiivi suurus on kuskil 1000 hektari kanti. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde. Keset raba lamab Kakerdaja järv. Kakerdaja järvest kolmveerand kilomeetrit ida pool asuv 2,6 ha liigirikka puistuga Hiiesaare soosaar, arvatavalt muistne pelgu- ja ohvripaik. Loodusraja kogupikkusest on laudteega kaetud 4 km.

Õpperajal saad tutvuda Velise piirkonna kultuurilooga. Raja kogupikkus on 70 km, aga saad valida ka kas 30 km vöi 40 km matka. * Sobib nii jalgratta kui autoga läbimiseks * Rajaskeemid asuvad Valgus, Nurtus, Konuveres, Velisel ja Sillaotsa Talumuuseumi juures (siit on võimalik ka soetada infovoldik) * Tutvu ka Velise Ristija Johannese kirikuga * Külasta Sulu küla ja külakeskust

Seljamäe õppematkarada asub Tudusoo maastikukaitsealal. 7 km pikkune matkarada kulgeb ümber Punasoo lõunaosa. Õpperada tutvustab Seljamäge, palumännikut, siirdesood ja Põdraallikaid. Rajale jäävad ka puhkepaviljonid ja lõkkeplats. Rada parklast kuni Tudu metsaonnini on ehitatud sobivaks ratastooliga liikujatele, vaegnägijatele on paigaldatud käsipuu.  Huvitav teada: raja äärde jääb ka 2001. aastal Eestit rüüstanud trombi kahjustuse piirkond, tormis hävis ca 1500 ha Tudu metskonna metsa.

Käsmu matka- ja jalgrattarada asub Käsmu kaptenite külas Lahemaa rahvuspargis. 14 km pikkune tähistatud rada kulgeb Käsmu kabeli juurest Käsmu küla lõpus asuva parklani. Rada teeb poolsaarele ringi peale tutvustades 1500 aastat tagasi merest eraldunud Käsmu järve ja poolsaare värvikat loodust.

Oandu loodusmetsarada asub Oandul, Lahemaa rahvuspargis. Raja läbimiseks kulub ca 2 tundi. Looduses on alati midagi uurida, õppida ja avastada. 4,7 km pikkune Oandu loodusmetsarada tutvustab vanu rannamoodustisi, põlismetsa, erinevaid metsatüüpe ja metsloomade tegutsemise jälgi. Siin on igal künkal erinev mets ning igas lohus isemoodi soo. Hea teada: - Metsaretke võiks alustada Oandu külastuskeskuse näituste külastamisega, siis saab juba ette põnevat infot, millega rajal tutvuda. - Pane rajal oma teadmised mänguliselt proovile nutimänguga "Jalutades põlismetsas".

Poruni matkarada kulgeb põlismetsas Poruni jõe äärt mööda kuni Narva jõeni ja tagasi. Osaliselt metsateel ja enamuse laudteel kulgev rada tutvustab looduse mitmekesisust, rajaäärset taimestikku, seal elavaid linnu- ja loomaliike. Kogu matkaraja pikkus on edasi-tagasi 10 km, võimalik on rada läbida ka 2,5 km ringrajana. Algus- ja lõpp-punktis on parkla ja infotahvel. Kui soov kuulda rohkem lugusid looduse ja sealse piirkonna elu-olu kohta võimalus võtta retkejuht  Alutaguse Matkaklubist