Ilmselt Laura ei eksi, kui ütleb, et Eestis reisimine on tõeliselt lahe just seepärast, et meie maal elab vähe inimesi ning kuna kõik on omad, ootab pea igas sihtkohas soe vastuvõtt. Keikka'le minnes võetakse teda tihti vastu sooja tee või kohvi ja pirukatega. Turistina pealinnast väljasõidule minnes kummitab ehk paljudel peas tuntud lause: „Me oleme Tallinnast, me maksame!". Aga puhkuse eest ei peagi tingimata maksma. Kuigi Laurat viivad pealinnast välja eeskätt kontserdid, reisib ta kodumaal ringi ka vabal ajal turistina.
Eriliselt meeldejäävaks on tema jaoks saanud Oandu vesiveski Lääne-Virumaal, mida suvel ümbritseb justkui maagiline aura. Lääne-Eesti võluväge võib suurepäraselt kogeda Lahemaa rahvuspargis, Oandu-Võsu 9,5 km pikkusel matkarajal puutumata looduses. Raja sihtpunktiks on Võsu telkimisala ning teekond ise läbitav nii jalgsi kui jalgrattaga.
Ajas muutumatu, püsivalt vaimustav
Peipsile seilama
Peipsi järv pole mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa mõistes arvestatava suurusega veekogu, kust leiab leiab ka ühe looduskauni Eesti saare - Piirissaare.
Foto: Magnus Heinmets
Kodumaal reisides naudib Laura enim väikeseid vahemaid. „Kumust saab paari tunniga Kauksi ranna puhketallu, kus nautida vee ääres olemist. Sealt edasi sibulate külla, Vasknarva ja Narva." Laura käib rännatud teid ka mälestustes, mis viib tõdemuseni, et Ida-Virumaal on „kõik samasugune nagu 15 aastat tagasi". Kel 15 aasta tagused mälestused puuduvad või kes suisa üldse sinnakanti sattunud pole, seda ootavad siiski üllatused: näiteks rikkalik elamuste galerii eesti-vene kultuuriruumist ning Eesti pikima mereäärse liivarannaga kuurortlinn Narva-Jõesuu. Lähedal asuvad ka vaimustav Toila Oru park ja vaikuse kodukolle Kuremäe nunnaklooster. Näha ja kogeda on tingimata palju.
Iga läbitud lõik kaardil kui allkiri Eestimaa põnevuse kohta
Laura arvab, et „lennujaam on alati neutraalne tsoon, kuid Eestis reisides on huvitavam". Tõepoolest, internatsionaalne õhuruum võib mõjuda suisa mitte-kohana, võrreldes energiast laetud Eestimaa külade ja linnade, metsade ja randadega. Laura sõnul leidis tema välismaine sõber, et on suisa ebaaus leida sedavõrd palju lahedust nõnda väikesel maa-alal: disainerid, kohvikud, toredad puhketalud. Lauljanna tuuritab vabal ajal Eestis sõpradega ringi, nautides enda sõnul iseäranis „rabas mõnusat poolikut loodust", võileivad ja soe tee seljakotis. Laura meenutab suvist tuuri: „Sõbranna oli kaardilugeja. Kõik läbitud teed märgistasime punasega ning suve lõpuks oli kaart üks suur punane latakas!". Just nii pisike ongi Eesti – ühe suve jooksul on võimalik läbida sedavõrd suur osa kodumaa rikkast pinnasest, et kaardist jääb järele täiskritseldatud laik.
Vanausulised ja sibulad
Peipsi piirkond
Vene ortodokssest kirikust eraldunud vanausulised saabusid Eestisse
17. sajandil ja elavad praegugi Peipsi järve kaldal.
Foto: Magnus Heinmets
Üheks täisjoonituks piirkonnaks kaardil võiks olla Peipsi-äärne ala. Kes just Ida-Eestist pärit pole, ei satu sinna kanti ilmselt tihti, kuid tasuks! Tänavkülad nagu Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää pakuvad huvitavat reisi läbi kohaliku eluolu. Paljude jaoks meenuvad need vaatamisväärsused ehk mõnelt klassiekskursioonilt, kus bussi tagareas oli fookus pigem krõpsupakil ja limpsil kui loodusel ja arhitektuuril. Täiskasvanueas on tähelepanu keskpunkt aga kindlasti väärtuslikumale nihkunud. Peipsi ääres liikudes ei saa üle ega ümber ka piirkonna sibulakultuurist, millega saab lähemat tutvust teha Kolkja kala- ja sibularestoranis. Isiklikud sibulad ja kalad saab endale hankida tihti korraldatavatelt laatadelt. Peipsi kandis elavad vanausulised on ju tuntud just eeskätt sibulakasvatajatena, mistõttu korvi sattuv kraam, eriti sibulavanikute näol, on autentne ja sealjuures ka tõeliselt kaunis. Kas toiduks või kaunistuseks, vahet ei ole, head kraami saab laadalt alati!
Nii palju kirikuid
Lase fantaasial lennata
Eesti ajaloolised paigad on täis lugusid ja legende rahvastest ja kultuuridest, kes on kord Eestit koduks pidanud.
Foto: Siiri Kumari
Paljud Laura kontserdid toimuvad just kirikutes, et ta kaunis lauluhääl saaks kajada kuulajate kõrvadesse puhtalt ja selgelt. Ehkki tuntud kui ühe suurema ateistide osakaaluga riigina, on Eestis siiski kultuuriajaloost tingituna hulk huvitavaid kirikuid, mida tuleks külastada. Igal kirikul on oma põnev tekke- ja ajalugu. Võime kohata erinäolisi pühakodasid, maa- ja puukirikuid, õigeusu ja luteri kirikuid. Rikkaliku kujundusega Karja maakirik Saaremaal, terrakotafiguuridega Tartu Jaani kirik, vappepitaafide kogu Tallinna Toomkirikus, 17. sajandist pärit Eesti vanim puitehitis Ruhnu kirik ja nii edasi ja tagasi. Kirikud erinevaist sajandeist, erinevaist uskudest. Rahvusvaheline kunistiajaloohuviliste magnet on ka 15. sajandi lõpust pärit Bernt Notke „Surmatants" Niguliste kirikus. Nii palju kirikuid, nii palju lugusid!
Lahedad rändurid peegeldavad lahedat riiki
Eesti maastiku maagia on peegeldunud ka enamikus Eesti filmides. Laura arvab, et imelised on need eesti filmid, kus „kaadrid on võrreldavad Islandiga: karged, samas soojad". Siin me oleme, väike rahvas ja suur loodus! Kui millegi eest tingimata maksma peab, on see autosse pumbatav kütus, et seigelda Eestimaa eri paigus. Kes aga eelistab ökoelu, reisib elektrirongi ja rattaga. Igal juhul võiks kindlasti võtta plaani suurema ringreisi Eestis. Kõik on omad, iga koht oma inimeste nägu, iga inimene oma kodukoha nägu. „Rännakem ringi ja saagem ise ka aru, kui lahedad me oleme!" ütleb Laura.
