public.homepage.logo
Hallhülged talvisel rannikulAllikas: Mati Kose, Brand Estonia

Eesti metsik loodus – kas julged neid loomi näha otse või pigem kaamerast?

Eestis ei pea palju vaeva nägema, et jõuda puutumata loodusesse. Kas seal ka loomi ja linde näeb? Ikka!

Eesti jääb rändlindude teele – siin tehakse peatusi

Eestis on registreeritud ligi 400 linnuliiki, kellest 212 pesitseb siin regulaarselt ning ülejäänud on lihtsalt ootamatud ehk hulkuvad külalised. Meie riik asub arktiliste rändlindude rännutee vööndis ja paljud neist läbilendajatest teevad siin mõnusa peatuse. Meie madalad mered, süvendatud rannajooned, järved ja sood on ideaalsed kõhu kinnitamiseks ja turvaliseks peatuseks. Loodetavasti ei kaota me ära oma suuri metsi, sest just need meelitavad kohale kotkaid ja rähne – Eesti paksudes laantes võib kohata kuut liiki kotkaid ja 8 liiki rähne (Euroopas on täheldatud kokku 9 liiki).

Kuhu minna linnuvaatlust tegema?

Linnuvaatlusperiood algab märtsis. Kevadränne kulmineerib mai keskel ja juuni keskpaigaks on suurem õhuliiklus möödunud. Kõige tuntum paik lindude vaatlemiseks on muidugi Lääne-Eesti: Matsalu rahvuspark, Haapsalu Tagalaht ja Linnulaht Saaremaal. Muidugi ei jää lindudest puutumata ka Lahemaa rahvuspark ja paljud teised puutumata kohad, kus korraldatakse isegi spetsiaalseid linnuvaatlusmatku. Meie looduses toimuvat rändlindude möllu tullakse vaatama mitmelt poolt maailmast.

 

Suurimad imetajad ja põnevad faktid nende kohta

Eestis on registreeritud 64 liiki imetajaid, kusjuures suurkiskjate (pruunkarude, ilveste ja huntide) asustustihedus on siin Euroopa kõrgeim. Teadjamatel pole mingi probleem jälgi mööda liikudes või õigel aja salaja varitsedes metsas loomi kohata: metssiga, punarebast, kitse või isegi põtru. Ka karuvaatlus on täiesti tehtav matk.

Põdrad on Eestis elanud juba 9000 aastat. Hetkel peaks siinkandis olema kuskil 12000 isendit. Ilveseid on täheldatud 23 Euroopa riigis ja kokku on neid 9 tuhad, kellest 790 elab Eestis.

Karu

Pruunkaru arvukus on Eestis viimase 15 aastaga kasvanud: praegu on siin 500–600 karu.

Eriti aktiivne on karu öösiti – tal on terav kuulmine ja hea haistmismeel. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole pruunkaru kiskja – suure osa tema igapäevasest toidust moodustab taimne toit. Muidugi ei tähenda see seda, et karuga kohtudes võiks mõmmikut mõnuga silitama joosta ja temaga selfie't teha. Kui tal on pojad, on ta nende kaitsmiseks valmis ka ründama, ja lühikestel vahemaadel võib ta jooksmiskiirus küündida 50 km/h. Seega ei ole tema eest põgenemine kõige arukam otsus.

Kuigi mesikäppa kohtab metsas suhteliselt harva, tuleb selliseid juhtumeid siiski ette. Selleks puhuks soovitame mõnda käitumisreeglit: parem on minna metsa seltskonnaga ja vähemalt üks sõpradest võiks olla piirkonna omapäradega tuttav. Ära satu karu ja tema poegade vahele, ära vaata neile silma, ära pööra selga ega jookse minema. Metsaliste peletamiseks võib laulda laule, teha müra või vilistada.

Eestis on kohti, kus korraldatakse lausa karuvaatlusi (ka organiseeritud hundi- ja linnuvaatlusi). Liitu seltskonnaga, ööbi peidikus ja piilu, kuidas metsaott toimetab.

Kui see näib olevat liiga ekstreemne, siis vaata karusid veebikaamerast.

Hunt

Külla on kõige enam hüüdnimesid meie metsaloomadest saanud hunt – hallivatimees, võsavillem, susi, kriimsilm, metsa sanitar, metsatöll jpm. Tegemist on rahvapärimuse populaarseima loomaga.

Öeldakse, et hunt on puhta looduse indikaator. Tema olemasolu näitab nii metsa head tervist kui inimese suhtumist loodusesse. Eestis elab umbes 200 hunti. Tavaliselt elavad nad karjas, mille suurus on 2–11 isendit – seal on üks alfaemane ja isane ning nende mitme aasta pojad. Toidulaud koosneb huntidel peamiselt lihast – nad on võimelised korraga sööma ära 10 kg liha. On arvutatud, et aastas sööb hunt ära 40 metskitse ja kümmekond metssiga. Seedimise soodustamiseks maiustavad nad ka puuviljade, marjade ja rohuga.

Huvitav fakt on see, et alles 140 aastat tagasi oli tavaline, et hundid ründasid inimesi ja röövisid lapsi. Tänapäeval hoiab hunt pigem omaette. 16. sajandist pärit tekstid räägivad, et talvisel ajal kandsid rändurid hundi eest kaitseks erinevaid esemeid, millega kolistada ja hääli teha, et susi hirmu tunneks. Tihtipeale ei olnud aga nendest kasu.

Hülged

Hoolimata asjaolust, et viimaste sajandite jooksul on hallhüljeste arv oluliselt vähenenud, elab kohalikes lahtedes umbes 4000 isendit. Hüljes on Läänemere suurim mereimetaja ja neid saab jälgida ka Looduskalendri kaamerast, mis asub Vilsandi rahvuspargis.

Hülged on uudishimulikud olendid. Nad hullavad vees ja puhkavad kaldal ja pole üldsegi haruldane, et nad tulevad julgelt inimeste juurde või ujuvad vees paatide suunas. Vaatamata näilisele lahkusele on nad ikkagi ettearvamatud: näiteks ehmudes võivad nad tahtmatult vigastusi tekitada. Inimestel näib olevat soov neid toitmas käia, kuid hüljeste jaoks on oluline jälgida loomulikku toitumist. Kui neid kohtad, ära tee lärmi ega jäta maha prügi. Ja rannal olevale hülgepojale ei pea alati appi tormama, vaid on suur tõenäosus, et ta ema on läheduses või saab pojake endaga ise suurepäraselt hakkama.

Eestis korraldatakse ka hülgevaatlusreise

hülged

Allikas: Mati Kose

Tule loodusesse või ole tugitoolimatkaja

Matkamine on Eestis populaarne ja aina enam harrastatud puhkusviis. Meie metsad, sood ja rabad on rahulikud, suhteliselt turvalised ja meelitavad siia ka välisturiste. Eesti pikima matkaraja pikkus on 820 km. See on Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee. RMK on teinud tublit tööd ja loonud üle riigi korralikke telkimisplatse, neist paljude juures on ka grillimisala ja isegi WC.

Ka kodust lahkumata on võimalik jälgida mitmeid loomi ja linde – seda saab teha looduskaamerate abil. Enamik veebikaameraid edastab uudiseid veebruarist septembrini: saad jälgida kulle, tedreperet, kotkaid, kurgesid ja muid metsa- ja mereelanikke. Kaamerad on leitavad Looduskalendri lehelt või RMK YouTube'i kanalilt.

Loe veel

Avasta Eestimaad

Planeeri oma reis