Esimese eesti üldlaulupeo mälestusmärk

Tartu on Eesti laulupidude sünnilinn, sest just Tartus toimus 18.–20. juunil 1869. aastal esimene üldlaulupidu.

Laulupeol osales 46 koori 822 meeslauljaga ning viis puhkpilliorkestrit 56 mängijaga. Pealtvaatajaid kogunes ligikaudu 15 000. Avamine toimus Toomeorus, peapidustused peeti „Ressource’i“ seltsi aias, praeguse Peetri kiriku vastas, kust avanes vaade linnale ja Emajõele.

Seda ajaloolist sündmust meenutab 1994. aastal, esimese üldlaulupeo 125. aastapäeval paigaldatud mälestuskivi, mille autor on skulptor Mati Karmin. 

Esimesest laulupeost kasvas välja üle 150 aasta kestnud laulu- ja tantsupeo traditsioon, mis on saanud Eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi üheks kandvaks sümboliks.  Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kuulub alates 2008. aastast UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.