Helmerseni kivikülv

Helmerseni kivikülv on üks Hiiumaa tähelepanuväärsemaid rändrahnude kogumeid. Poole hektari suurusel alal paikneb üle 80 suurema ja väiksema kivi, mille mannerjää kandis siia viimasel jääajal.

Kivikülvi teeb eriliseks selle tekkelugu. Arvatakse, et rahnud moodustasid kunagi ühe hiiglasliku rabakivist rändrahnu, mis aja jooksul lagunes kaheksaks suureks ja paljudeks väiksemateks tükkideks. Kivid asuvad tänini lähestikku ning tähelepanelikult vaadates saad otsida kohti, kust kunagise hiidrahnu tükid omavahel kokku sobivad. Suurima rahnu ümbermõõt ulatub 22 meetrini.

Kivikülv kannab baltisaksa geoloogi Gregor Helmerseni nime. Ta uuris Hiiumaa rändrahne 19. sajandil ning pidas seda kivide rühma üheks silmapaistvamaks rändrahnude kogumikuks, mida ta Baltimaades näinud oli.

Praeguseks on kivikülv sulandunud Hiiumaa loodusesse. Rahnude vahel kasvavad männid, kuused ja kadakad ning kivide pinda katab sammal.