Harjumaa suurimat keskaegset maakirikut hakati ehitama tõenäoliselt pärast Põhja-Eesti allutamist Taani kuningale. Kiriku algusaegade kohta andmed puuduvad, kuid 1280. a paiku valmis avar nelinurkne kabel, mis moodustab praeguse kiriku kooriruumi. 15.–16. sajandist säilinud vöörmünderite arveraamatute järgi oli kirik üsna jõukal järjel, seal oli neli altarit.

Huvipakkuvad on pseudogootilik torn (1851, Johann Gottfried Exner), renessanss- ja barokk-kunst, sh altarisein ja kantsel, kirikuaia ratasristid ja ümbruskonna mõisnike matusekabelid.