Lõuna-Eesti kultuur, mis ei ela ainult muuseumis klaasi taga

Setod ja võrokõsõ – kultuuri kandjad põlvest põlve

Juurte Juurde teekonda saad alustada paikades, kus pärandit hoitakse elus uhkusega ning kus kultuuri kantakse, lauldakse ja elatakse iga päev. Setod on väike, aga elav kogukond, kelle traditsioonid mõjuvad siiani ehtsatena. UNESCO nimekirja kuuluv leelo kõlab külahoovides ning kihiline rahvariietus näitab, kui sügavalt on traditsioonid kogukonda kujundanud.

Hea esmapeatus on Värska Talumuuseum, mis avab ukse setode varasemasse eluviisi. Ajaloolised talud, töövahendid ja elukorraldust tutvustavad ekspositsioonid aitavad mõista, kuidas piirkond on läbi aastate kujunenud. See on rahulik sissejuhatus, mis loob konteksti kõigele, mida hiljem Setomaal koged. Muuseumi kõrval asuv Seto Tsäimaja pakub võimalust proovida seto maitseid.

Üks parimaid viise seto kultuuriga tutvust teha on alustada Obinitsa Muuseumist, kus külastajaid oodatakse programmiga „Rõivile!“. See on võimalus kogeda rahvariiete tähendust mitte vitriini taga, vaid päriselt seljas. Riietumise käigus räägitakse, milline on iga eseme koht setode elus, kust mustrid pärinevad ja miks hõbeehted on nii olulised. See on soe ja mänguline sissevaade maailma, kus rõivad on osa identiteedist, mitte pelgalt dekoratsioon.

Obinitsa ümbruses tasub külastada ka tsässonaid. Need väikesed külapühakojad aitavad mõista setode usukommete ja vaimse pärandi tagamaid.

Edasi jõuab rännak Võromaale, kus elu kulgeb rahulikult ja kus võrokõstõ pärand on tuntav keeles, käsitöös ja saunakombestikus. Võromaad ei saa kogeda ilma suitsusaunata, mis kuulub UNESCO kultuuripärandisse. Siin on see rituaal, mitte lihtsalt pesemine – hämar ruum, suitsulõhn ja aeglane tempo loovad kogemuse, mis mõjub korraga nii kehale kui meelele.

Kui päev lubab, tasub peatuda ka Karilatsi Vabaõhumuuseumis, mis annab hea ülevaate Lõuna-Eesti taluarhitektuurist ja kultuuriruumist.

Lõuna-Eestis ei jää pärimus pelgaks jutuks; see muutub kogemuseks, millesse külaline päriselt sisse astub.

Tartu – akadeemiline ja loov kultuurilinn

Teekond Tartusse, linna, mille mõju Eesti kultuurile ja haridusele on olnud märgatav juba sajandeid. Tartu on parajalt väike, et seda oleks lihtne avastada, kuid piisavalt mitmekesine, et pakkuda iga piirkonna järel midagi uut – ajaloolisi hooneid, rohelisi parke, loovkeskusi ja rahulikku linnamelu.

Hea alguspunkt on Eesti Rahva Muuseum, mis annab selge ülevaate nii Lõuna-Eesti kui kogu Eesti kultuuriloost. ERMi väljapanekud seovad varasematel päevadel kogetu laiemasse konteksti ning pakuvad sisukat sissevaadet siinse pärandi mitmekesisusse. Muuseumist on mugav suunduda Tartu südalinna poole.

Kesklinnas tasub teha peatus Raekoja platsil, mis on üks linna tuntumaid orientiire. Platsi ümbruse kohvikud, väiksed poed ja vanalinna tänavad loovad hea võimaluse korraks peatuda ja Tartu õhustikku tunnetada.

Seejärel ootab Tartu Ülikooli peahoone ja Toomemäe park. Ülikooli ajalugu ja arhitektuur räägivad linna akadeemilisest taustast, Toomemäe rohealad aga pakuvad vaikset kulgemist ja linnavaateid.

Tartu mitmekihiline ilme tuleb hästi esile Karlova ja Supilinna puumajalinnakutes. Nende kvartalite puitmajad, hoovid, galeriid ja tänavakohvikud annavad linnale teistsuguse, kodusema ilme ning peegeldavad hästi Tartu loovat igapäeva.

Kaasaegse kultuurielu paremaks mõistmiseks tasub külastada Aparaaditehast, endist tööstuskompleksi, kus tegutsevad poed, stuudiod, kohvikud ja näituseruumid. See on üks Tartu keskseid kohtumispaiku, kus kohaliku elu mitmekesisus on vahetult tajutav.

Päeva lõpetuseks sobib jalutuskäik Emajõe ääres, kus linn võtab kõige rahulikuma kuju. Jõeäärsed teed hoolitsevad selle eest, et päev lõppeks mõnusa tempoga ja võimalusega linn enne lahkumist veel kord üle vaadata.

Tartus liikudes saab selgeks, et linna võlu ei seisne niivõrd suures sündmuste rohkusest, vaid detailides: hoovikohvikutes, puumajades, jõevaadetes ja vaikselt kulgevates tänavates. Just need väikesed märgid loovad linna, kuhu tahad tagasi tulla.