
Lõuna-Eesti kultuur, mis ei ela ainult muuseumis klaasi taga
Näe ja koge Lõuna-Eestit nii, nagu teevad seda siin elavad inimesed. Avasta, kuidas kultuur elab edasi inimeste tegemistes, maitsetes ja tavades.
Lõuna-Eesti kultuuripärand kasvab ajast, kommetest ja inimestest. Juurte Juurde marsruut avab neli eriilmelist piirkonda, kus traditsioonid ei ole pelgalt muuseumilood, vaid osa igapäevasest elust. Setod oma laulude ja hõbeehetega, võrokõsõ suitsusauna ja käsitööga, Peipsi vanausulised vaikuse ja rituaalidega ning Tartu oma akadeemilise ja loova linnakultuuriga moodustavad mitmekülgse teekonna, mis aitab mõista Lõuna-Eesti identiteeti.
Rännak kulgeb läbi Eesti külade, metsade ja linnasüdamike. See sobib neile, kes hindavad rahulikku tempot, päris inimestega kohtumisi ja kultuurikihtide avastamist. Teekonda saab alustada endale sobivast punktist ja kujundada selle täpselt oma huvide järgi.
Mida oodata teekonnal
- Teekonna pärlid: teekonnal saab kogeda Setomaa laulutraditsiooni ja väikseid tsässonaid, Võromaa suitsusauna ja piirkonnale omast käsitööd. Peipsi ääres avanevad vanausuliste tänavkülad oma rituaalide ja samovariteega ning rännak jõuab lõpuks Tartusse, Lõuna-Eesti kultuurilinna, kus ootavad muuseumid, ülikool ja loomingut täis linnakeskkond.
- Ajaline kestus: soovituslikult 1 päev Setomaal ja Võromaal, 1 päev Peipsi ääres, 1 päev Tartus
- Külastusaeg: aastaringselt, kuid mõned kohad nõuavad eelnevat broneerimist, eriti talvisel hooajal.
- Kuidas tulla: planeeri liikumine ette. Lõuna-Eesti-vahelisel liikumisel on auto kõige mugavam lahendus, sest väiksemates külades ei pruugi ühistransport olla sage.
Setod ja võrokõsõ – kultuuri kandjad põlvest põlve
Juurte Juurde teekonda saad alustada paikades, kus pärandit hoitakse elus uhkusega ning kus kultuuri kantakse, lauldakse ja elatakse iga päev. Setod on väike, aga elav kogukond, kelle traditsioonid mõjuvad siiani ehtsatena. UNESCO nimekirja kuuluv leelo kõlab külahoovides ning kihiline rahvariietus näitab, kui sügavalt on traditsioonid kogukonda kujundanud.
Hea esmapeatus on Värska Talumuuseum, mis avab ukse setode varasemasse eluviisi. Ajaloolised talud, töövahendid ja elukorraldust tutvustavad ekspositsioonid aitavad mõista, kuidas piirkond on läbi aastate kujunenud. See on rahulik sissejuhatus, mis loob konteksti kõigele, mida hiljem Setomaal koged. Muuseumi kõrval asuv Seto Tsäimaja pakub võimalust proovida seto maitseid.
Üks parimaid viise seto kultuuriga tutvust teha on alustada Obinitsa Muuseumist, kus külastajaid oodatakse programmiga „Rõivile!“. See on võimalus kogeda rahvariiete tähendust mitte vitriini taga, vaid päriselt seljas. Riietumise käigus räägitakse, milline on iga eseme koht setode elus, kust mustrid pärinevad ja miks hõbeehted on nii olulised. See on soe ja mänguline sissevaade maailma, kus rõivad on osa identiteedist, mitte pelgalt dekoratsioon.
Obinitsa ümbruses tasub külastada ka tsässonaid. Need väikesed külapühakojad aitavad mõista setode usukommete ja vaimse pärandi tagamaid.
Edasi jõuab rännak Võromaale, kus elu kulgeb rahulikult ja kus võrokõstõ pärand on tuntav keeles, käsitöös ja saunakombestikus. Võromaad ei saa kogeda ilma suitsusaunata, mis kuulub UNESCO kultuuripärandisse. Siin on see rituaal, mitte lihtsalt pesemine – hämar ruum, suitsulõhn ja aeglane tempo loovad kogemuse, mis mõjub korraga nii kehale kui meelele.
Kui päev lubab, tasub peatuda ka Karilatsi Vabaõhumuuseumis, mis annab hea ülevaate Lõuna-Eesti taluarhitektuurist ja kultuuriruumist.
Lõuna-Eestis ei jää pärimus pelgaks jutuks; see muutub kogemuseks, millesse külaline päriselt sisse astub.

Pildi autor: Hans Markus Antson
Peipsi vanausulised – rahulikud külakogukonnad järve ääres
Jätka teekonda Peipsi järve ääres, kus vanausulised on elanud alates 17. sajandist ning hoidnud siiani oma traditsioone elus. Järvega paralleelselt kulgevad tänavkülad, värvilised puitmajad, korrastatud aiamaad ja sibulapõllud moodustavad maastiku, mis on saanud piirkonna tunnusjooneks. Siin kujunenud kogukonnad on säilitanud oma palvemajad, rituaalid, käsitööoskused ja vaoshoitud eluviisi, mis annavad Peipsi-äärsele kultuuriruumile eripära, mida mujal Eestis ei kohta.
Hea alguspunkt päevaga alustamiseks on Kolkja vanausuliste muuseum, mis tutvustab kogukonna eluolu, usutraditsioone ja ikoonikunsti. Palvemajade sisekujundus, vanad tarbeesemed ja igapäevaeluga seotud lood loovad tervikliku pildi sellest, kuidas kultuur on püsima jäänud läbi mitme sajandi.
Edasi kulgeb teekond mööda Sibulateed – Kolkjast läbi Kasepää ja Varnja. Nende pikkade tänavkülade eripära on selgelt tuntav: majad ja aiamaad moodustavad järvega paralleelse sirge, mis ulatub kilomeetrite pikkuseks. Varnja palvemajad on siiani kogukonna vaimsed keskused ning aitavad mõista vanausuliste usuelu ja vaikuse tähtsust.
Teel lõunapoole tasub teha väike põige Alatskivi lossi, mis täiendab päeva teistsuguse ajalookihiga. Lossi valge siluett, pargialleed ja näitused loovad lühikese, kuid mõnusa vahelduse.
Peipsi-äärset kogemust ei saa ette kujutada ilma samovaritee traditsioonita. Tee aeglane keetmine ja jagatud joomine on osa vanausuliste külalislahkusest ning annab aimu sellest, miks kohalik elu tundub vaoshoitud ja ajatu.
Päeva lõpetuseks sobib Peipsimaa Külastuskeskus, kus saab näha käsitööd, tutvuda kohalike toitudega ja osaleda töötubades. Keskus aitab mõista piirkonna kultuurilist mitmekesisust ning seda, kuidas traditsioonid on siin tänapäevani loomulik osa igapäevaelust.
Siin ei ole midagi, mis sind kiirustaks. Järve rahu, suitsukala lõhn ja palvemajade vaikne sumin loovad koha, kus elu liigub täiesti omas tempos.

Pildi autor: Rivo Veber
Tartu – akadeemiline ja loov kultuurilinn
Teekond Tartusse, linna, mille mõju Eesti kultuurile ja haridusele on olnud märgatav juba sajandeid. Tartu on parajalt väike, et seda oleks lihtne avastada, kuid piisavalt mitmekesine, et pakkuda iga piirkonna järel midagi uut – ajaloolisi hooneid, rohelisi parke, loovkeskusi ja rahulikku linnamelu.
Hea alguspunkt on Eesti Rahva Muuseum, mis annab selge ülevaate nii Lõuna-Eesti kui kogu Eesti kultuuriloost. ERMi väljapanekud seovad varasematel päevadel kogetu laiemasse konteksti ning pakuvad sisukat sissevaadet siinse pärandi mitmekesisusse. Muuseumist on mugav suunduda Tartu südalinna poole.
Kesklinnas tasub teha peatus Raekoja platsil, mis on üks linna tuntumaid orientiire. Platsi ümbruse kohvikud, väiksed poed ja vanalinna tänavad loovad hea võimaluse korraks peatuda ja Tartu õhustikku tunnetada.
Seejärel ootab Tartu Ülikooli peahoone ja Toomemäe park. Ülikooli ajalugu ja arhitektuur räägivad linna akadeemilisest taustast, Toomemäe rohealad aga pakuvad vaikset kulgemist ja linnavaateid.
Tartu mitmekihiline ilme tuleb hästi esile Karlova ja Supilinna puumajalinnakutes. Nende kvartalite puitmajad, hoovid, galeriid ja tänavakohvikud annavad linnale teistsuguse, kodusema ilme ning peegeldavad hästi Tartu loovat igapäeva.
Kaasaegse kultuurielu paremaks mõistmiseks tasub külastada Aparaaditehast, endist tööstuskompleksi, kus tegutsevad poed, stuudiod, kohvikud ja näituseruumid. See on üks Tartu keskseid kohtumispaiku, kus kohaliku elu mitmekesisus on vahetult tajutav.
Päeva lõpetuseks sobib jalutuskäik Emajõe ääres, kus linn võtab kõige rahulikuma kuju. Jõeäärsed teed hoolitsevad selle eest, et päev lõppeks mõnusa tempoga ja võimalusega linn enne lahkumist veel kord üle vaadata.
Tartus liikudes saab selgeks, et linna võlu ei seisne niivõrd suures sündmuste rohkusest, vaid detailides: hoovikohvikutes, puumajades, jõevaadetes ja vaikselt kulgevates tänavates. Just need väikesed märgid loovad linna, kuhu tahad tagasi tulla.

Pildi autor: Riina Varol
Lõuna-Eestis liikudes on lihtne mõista, et kohalik kultuur ei ole vaid midagi, mida vaadatakse vitriinis või kaugest minevikust. Seda märkad päris kohtades ja päris inimestes – argistes tegemistes, maitsetes, juttudes ja väikestes detailides, mis ei ole kellegi jaoks lavastatud. Juurte Juurde teekond näitabki, kuidas pärand elab ka siin tänases päevas, loomulikult ja omal moel.
Alusta oma rännakut sealt, kus tunned, et süä kuts.
Viimati uuendatud
09.01.2026