Paldiski

Tallinna lähedal asuva Paldiski ajalugu ulatub tagasi vähemalt keskajani. Algselt tunti seda piirkonda rootsikeelse nimega Rågervik ning siin elasid sajandeid rannarootslased.  

Linna areng sai tõelise hoo sisse 18. sajandi alguses, kui Vene tsaar Peeter I otsustas rajada siia sõjasadama. 1718. aastal alustatigi suure sadama ja merekindluse ehitust ning seda aastat peetakse sageli Paldiski sünniaastaks. Asukoht oli strateegiliselt oluline, sest laht püsis talvel kauem jäävaba kui paljud teised Läänemere sadamad. 1762. aastal nimetati Rågervik ümber Baltiiski Portiks (Balti sadamaks), millest kujunes hiljem eestikeelne nimi Paldiski.  

Paldiskist üle vee paistavad Pakri saared, mis on tellimusveoga ligipääsetavad nii Kurkse sadamas kui Paldiski Lõunasadamast.

Muide, kas teadsid, et Suur-Pakri ja Väike-Pakri on nimeliselt vastupidised, st Suur-Pakri saar on väiksem kui Väike-Pakri saar. Arvatakse, et nimede andmise ajal oli Suur-Pakril suurem elanike arv ja põllumaad paremad.

Kui elad Tallinnas või selle läheduses, on Paldiski ideaalne paik päevareisiks. Seda isegi juhul, kui autot ei ole – Tallinnast käib linna regulaarne rongiühendus ning sinna sõidab ka buss 145. Muide, Paldiskist saad edasi suunduda ka Kappelskäri, kuhu viib DFDSi liinilaev.

Nõukogude ajal pidi Paldiski sadamast saama tähtis tugipunkt kogu Venemaa kaitsesüsteemis, ja tsaar Peeter I projekteeris isiklikult sinna Hollandi tüüpi kindlused. Pakri poolsaare viie bastioniga kindlus raiuti kõrgesse paekaldasse monoliitsena, muldvallid olid 4 m kõrgused ja ulatusid 17 m üle merepinna. 1790. aastal oli kindluses üle 40 suurtüki.

Aastatel 1939-1940 rajati vallikraavi naftahoidlad ja kindlusesse raudteeharu, mis sõja ajal purustati. Sõjajärgsetel aastatel võeti vallidelt kruusa ehitusele ja teedele, millega hävisid vallid ida ja kagu bastioni vahel.

Kunagise "salastatud linna" üks peamisi tõmbenumber on muidugi ka Pakri tuletorn, mis asub Pakri poolsaare loodetipul kõrgel paeklindi äärel ja märgistab põhjaranniku merepoolset serva tähtsa laevatee ääres. See ehitis võis Pakri poolsaare kõrgel kaldapealsel olla juba Rootsi võimu ajal.

Tuletorni juures asub ka võimas ja kõrge pankrannik, mis pakub paekalda kihistuste ja tuultega vormitud servadega vaateid, mis avanevad sügavsinisele merele ja lähisaartele.

Lähedal asub ka Leetse paekallas, mis on ideaalne koht looduses matkajale. Kevadel astangult alla voolavad joad pakuvad kauneid vaatepilte ja kohati leiab matkaja amfiteatrikujulisi istumiskohti vaatega Lahepere lahele.

Omal ajal tegutses Paldiskis kunstnik Amandus Adamson, kelle tuntumate teoste hulka kuuluvad Russalka mälestusmärk Tallinnas ja mitmed meretemaatilised skulptuurid, mis kinnitavad tema olulist rolli Eesti kunstiloos. 

Ta rajas linna ka oma suveateljee. Adamson projekteeris ja rajas maja ise ning see on kaunis näide 20. sajandi alguse puitpitsarhitektuurist. Praegu tegutseb seal muuseum, kus saad tutvuda kunstniku elu ja loominguga – näha tema isiklikke mööbliesemeid, perefotosid ja dokumente. Seinad on kaunistatud ajalooliste trafarettmaalingutega ning aeda ehib kunstniku enda istutatud võimas lehis.

Suvisel ajal toimuvad seal kunstiteemalised töötoad ning huvilistel on võimalik tellida ka giidiga ekskursioon. Ka koerad on siia muuseumisse oodatud!

Kõrvalhoones asub hooajaline galerii rändnäitustega ning kohapeal saab laenutada jalgrattaid, et Paldiskit omal käel avastada.

Ajalugu jagub linna veel – ajaloolises tollimajas asub tavern Peetri Toll. Hoone pärineb ajast, mil Peeter I rajas siia sõjasadama Baltiskij Port – just siin deklareerisid kaupmehed oma kaupu. Tänapäeval on sellest saanud omanäoline söögikoht, kus saad nautida venehõngulist toitu eesti- ja baltisaksapärases ajaloolises interjööris. Menüüs leidub klassikuid, nagu borš, pelmeenid, pliinid, kapsa- ja sibulapirukad ning teised kodused road, mis valmivad suure hoole ja helde käega.

Taverni teisel korrusel asub väike, ent sisukas muuseum, kus saab tutvuda Paldiski ajalooga: vaadata vanu linnavaateid, merekindluse fotosid, ajaloolisi esemeid ja relvi.

Paldiskis asub ka Georgi õigeusu kirik, mis ehitati aastatel 1784–1787 ja mis on tüüpiline näide klassitsistlikust baroki sugemetega kivikirikust.

Ajalugu ulatub aga kaugemale: Paldiski Apostliku-õigeusu koguduse algusaastal 1721 ehitati siia telk-kirik sõjaväelaste ja tööliste jaoks, kelle Vene keiser Peeter Suur oli saatnud kindlustustöödele. Telk-kiriku asemele rajati puukirik aastatel 1724–1728. Kirik pühitseti 1728. a. lõpul püha Suur-märtri Georgiuse auks.

1842. aastal valmis aga Nikolai kirik, mis on linna üks olulisemaid ajaloolisi maamärke. Klassitsistlikus stiilis hoone on näinud eri aegu – pea pool sajandit kasutas seda Nõukogude sõjavägi, muutes kiriku esmalt kultuurimajaks ja hiljem laohooneks. Vaatamata keerulisele minevikule on kogudus suutnud kiriku uuesti ellu äratada. Erilise väärtusega on 1888. aastal valminud altarimaal „Ülestõusmine“, mis säilis ka tormilistel aegadel ja rõõmustab nüüd taas külastajaid.