Miks Eesti klassikaline muusika võlub kogu maailma?
Meie kuulsad heliloojad on Eesti muutnud Läänemere-äärseks klassikalise muusika pärliks.
Eesti on tuntud oma laulva rahva ja sügavate muusikaliste traditsioonide poolest.
Väikese rahvana oleme maailmale kinkinud erakordselt palju andekaid heliloojaid, muusikuid ja dirigente, kelle looming kõlab nii suurtel kontserdilavadel kui ka kodumaistes saalides.
Klassikaline muusika on eestlaste jaoks midagi enamat kui lihtsalt kunst – see on osa meie rahvuslikust identiteedist, mis on saatnud meid läbi ajaloo, aidanud meil rahvana püsida ja end maailmale kuuldavaks teha. Alate laulupidudest kuni maailmakuulsa Arvo Pärdi loominguni on Eesti klassikaline muusika kütkestav ja mitmekesine, pakkudes elamusi igale muusikasõbrale.
Meie muusikakultuuri tugisammasteks on pikkade traditsioonide ja kõrge tasemega koorilaul ning Arvo Pärdi (1935), Veljo Tormise (1930–2017), Heino Elleri (1887–1970) ja Eduard Tubina (1905–1982) loominguline pärand. Sellele sekundeerib kaasaegsete heliloojate põnevalt mitmekülgne muusika. Maailma kontserdilavadel on teretulnud külalisteks nii dirigendid Neeme Järvi (1937) ja Paavo Järvi (1962) kui ka suur hulk teisi interpreete ning meie esinduskollektiivid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Eesti Rahvusmeeskoor.
Riiklik kontserdiorganisatsioon Eesti Kontsert korraldab aastas ligi 1300 kontserti ja mitmeid muusikafestivale. Eesti tähtsaim muusikateater on Rahvusooper Estonia, mis teeb publikule kättesaadavaks maailma lavamuusika saavutused ning eesti algupärandid. Estonia kõrval pakub ooperi-, opereti- ja balletietendusi Tartus tegutsev teater Vanemuine.
Eesti kultuuris on klassikalisel muusikal oluline roll
Arvo Pärt – Eesti au ja uhkus
Eesti tuntuim nüüdishelilooja on kindlasti Arvo Pärt, kelle 1976. aastal loodud isikupärane kompositsioonistiil tintinnabuli on jõudnud väga laia kuulajaskonnani ning mõjutanud suurt osa nüüdismuusikast.
Esimene uues helikeeles kirjutatud teos oli väike klaveripala „Aliinale” (1976), millele järgnesid „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” (1977), „Fratres” (1977), „Tabula rasa” (1977), „Peegel peeglis” (1978) ja paljud teised teosed, mille järgi heliloojat tänapäeval kõige rohkem tuntakse.
Arvo Pärdi mitmekesine looming hõlmab orkestrimuusikat, sealhulgas nelja sümfooniat, teoseid koorile ja orkestrile, solistidele ja orkestrile, a cappella koorimuusikat, kammermuusikat ja oreliteoseid. Valdav osa neist põhinevad liturgilistel või teistel vaimulikel tekstidel.
2010. aastal avati Laulasmaal Arvo Pärdi Keskus – helilooja isikuarhiiv ning info- ja muusikakeskus tema loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks.
Allikas: Jelena Rudi / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Koorilaul ei näita vaibumise märke
Aegade jooksul on eesti muusika kõige populaarsem ja elujõulisem valdkond olnud koorilaul ja koorikultuur tervikuna, põhinedes peamiselt harrastuskooride tegevusel. Nende kõrval tegutsevad ka elukutselistest lauljatest koosnevad professionaalsed koorid. Meie rahvusvaheliselt tuntumaid muusikakollektiive on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mille asutas 1981. aastal dirigent Tõnu Kaljuste.
Enam kui 75 aastat tegutsenud Eesti Rahvusmeeskoor on kasvanud algselt a cappella teoseid esitavast Gustav Ernesaksa meeskoorist kogu maailmas tuntud kollektiiviks, mille repertuaari tähelepanuväärseks osaks on suurvormid.
Täiskasvanute harrastuskollektiivide seas on viimastel aastatel eredalt silma paistnud professionaalse kõlakultuuri ja interpretatsiooniliste taotlustega Collegium Musicale ja Voces Tallinn.
Eesti kõrge tasemega koorikultuur on toonud siia ka esimese Grammy auhinna, mille pälvisid 2004. aastal parima koorimuusika ettekande eest tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Paavo Järvi dirigeerimisel heliplaadiga „Jean Sibelius: Cantatas“.
Laulupidu on osa meie DNA-st
Eesti harrastuskooride olulisim väljund on iga viie aasta tagant toimuvad üld- ja noorte laulupeod – traditsioon, mis sai alguse 1869. aastal Tartus toimunud esimese Eesti laulupeoga.
Nõukogude okupatsioonivõimud sidusid laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased siiski üksnes selleks, et säiliks võimalus oma südamelähedaste laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest kujunes Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis sai okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks – iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette püsti seisnud kuulajaskonna ees.
Eestlaste laulupeolembust illustreerib imeliselt ka asjaolu, et koroonapandeemia ajal, mil suurte gruppide kogunemine oli keelatud, valmistuti laulupeoks virtuaalselt proovi tehes.
Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal ka UNESCO koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
Allikas: Jüri Kartul - Royal Experience
Et Eestis on klassikaline muusika au sees, demonstreerib hästi ka klassikalise muusika kontsertide festivalide rohkus. Ka noortele on loodud oma festival KRATT, kuhu on oodatud koolinoored vanuses 10-23. Festivali haardeks ja ühtlasi eripäraks on see, et see toob festivali ajal lühikeseks nädalaks kokku noored muusikud Eestist, Lätist, Soomest ja kaugemaltki, et harrastada koosmängu ja improviseerimist.
Klassikalise muusika austajaid ootab tänavu palju eriilmelisi üritusi
Viimati uuendatud
19.03.2025