Pärnu on alati olnud oluline sadamakoht. Takistamaks liiva kuhjumist jõe suudmealasse, rammiti sinna 19. saj algul Pärnu kaupmeeste nõudmisel tammepalkidest tarandid.
Peale nende lagunemist alustati püsivamate kivimuulide ja kaldakindlustuste rajamist ning laevatee süvendamist. Mõlema meremuuli jaoks vedasid kohalikud talumehed kokku põllukive ümbruskonnast ja Kihnu saare randadest. Ehitustööd said valmis 1869. aastal. 

Kahe kilomeetri pikkused muulid on püsinud muutumatul kujul siiani ja saanud suvitajate lemmikjalutuskohaks. Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasaku kalda muul, mille juurde viib rannapargist laudtee. Aeg-ajalt jääb muul tervikuna vee alla, kuid madala veeseisuga on näha isegi varasema puitmuuli postide otsad.

Pärnu muulil on romantiline oreool - legendi järgi toob armastajapaarile õnne, kui jalutada muuli lõppu ning seal suudelda.