Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee

RMK Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee läbib üheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib oma 812 kilomeetril rohkesti Eestimaa imelisi maastikke – ilusaid liiva- ja kliburandu Läänemaal, süngeid metsalaasi Harjumaal, kauneid viljavälju Eestimaa viljaaidas Järvamaal, muljetavaldavaid märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, künklikke heledaid männikuid Põlvamaal ning kõige imelisemaid kohti Võrumaal.

Rada on looduses tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.

Rohkem infot matkatee kohta leiad RMK kodulehelt.

1. lõik: Peraküla–Vihterpalu (27 km)

Eesti pikim matkatee saab alguse Nõva külastuskeskuse juurest Perakülas ja kulgeb esialgu mööda pea sajandivanust munakiviteed, jõudes hiljem inimtühjadesse metsadesse ning lõpuks suisa mere kaldale. Raja äärde jääb nii kauneid järvi, ilusaid liivarandu kui ka mõnusaid külakesi.

2. lõik: Vihterpalu-Ohtu (46 km)

Sellel lõigul kulgeb matkatee peamiselt mööda pinnas- ja kruusateid mõnusate männimetsade vahel. Teele jääb mitu huvitavat ja väga olulist vaatamisväärsust, nagu Harju-Risti kirik, Padise klooster, Rummu karjäär ja Vasalemma loss.

Harju-Ristil, Padisel ning Vasalemmas on poed, kus matkaline saab täiendada enda toidumoonavarusid.

3. lõik: Ohtu–Alavere (83 km)

See matkateelõik on päris vaheldusrikas. Ehkki paljus kulgeb matkatee sellel lõigul mööda suuremaid ja väiksemaid kruusateid, jääb teele ka pikki, kitsaid ja võrdlemisi metsikuid radu, mille läbimine võib nii mõnelegi väljakutseks osutuda. Teele jääb ka õpperadu, näiteks Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperada. Ka üks rabalapike jääb siin teele – nimelt Kiili vallas olev Saarte raba. Lisaks läbib matkatee Tuhala-Nabala looduskaitseala, mis loodud karstimoodustiste kaitseks. Tallinna läheduse tõttu tuleb sellel lõigul ületada ka mitu suuremat maanteed.

4. lõik: Alavere–Aegviidu (32 km)

Sellel lõigul jõuab matkatee Kõrvemaa metsade vahele. Alaveres jääb teele pood, kus on võimalik moonavarusid täiendada. Teele jäävad ka Jägala jõgi ning Jänijõgi. Lõigu lõpp-punkt on Aegviidu külastuskeskus.

5. lõik: Aegviidu–Oostriku (107 km)

Aegviidu külastuskeskuse õuelt algava matkatee lõik lookleb esimesed 30 kilomeetrit samas jäljes Oandu–Ikla matkateega. Matsimäe oosile tõustes toimub lahknemine matkakodu Rabav juures, kus Ähijärve suund keerab otse lõunasse.

Üle Seli raba jõuab rada Simisallu ja sealt edasi Vargamäele ning sealt edasi üle Kodru raba Järva-Madisele. Siin saab mõneks ajaks otsa klassikalises mõistes looduses matkamine, sest rada lookleb risti läbi Järvamaa suures osas mööda teid, mis valdavalt ääristatud põllu- ja heinamaadega.

Suurematest kohtadest jäävad rajale Järva-Madise, Aravete, Järva-Jaani ja Koeru, kus kõikjal võimalik varusid täiendada, tsivilisatsiooni nautida või siis lausa oma retke alustada-lõpetada.

Koeru läbitakse mööda peatänavat ning asulast välja jõudes võetakse suund Norra allikatele. Edasi liigutakse mööda kruusateed Endla looduskaitseala lääneossa.

6. lõik: Oostriku–Elistvere (76 km)

See matkatee lõik algab Endla looduskaitseala lääneosa imeliste allikate piirkonnaga. Edasine matkatee kuni Hundissaare lõkkekohani kulgeb metsade ja niitude vahel mööda kruusateed.

Hundissaarest edasi kulgeb tee mitmeid käänakuid tehes metsamassiivis mööda kruusakattega metsasihte kuni Jõgeva–Põltsamaa maanteeni ja sealt metsasisest teed pidi Siimusti lõkkekohta.

Matkatee kulgeb läbi Siimusti, mööda kõvakattega teed jõutakse Härjanurmeni, edasi ületatakse Pedja jõgi ja liigutakse põldude vahel ja mööda meeleolukat metsamaastikku kulgevat kruusateed kuni Tartu–Jõgeva maantee ja raudteeni, mis ületatakse raudtee all oleva tunneli kaudu.

Peatuskohaks on Kassinurme lõkkekoht. Sealt lahkudes avaneb voore laelt kaunis vaade ja kruusatee kulgeb edasi mööda vahelduva maastikuga maalilist Vooremaad. Rada möödub Raigastvere järvest ja jõuab Elistvere looduskeskuse juurde.

7. lõik: Elistvere–Kantsi (80 km)

Elistverest saab kõvakattega teed mööda Maarja asulani, edasi liigutakse mööda kruusateed Saare järve ääres kaunis männimetsas asuva Papi lõkkekohani. Sealt edasi Kaiu järvedeni saab liikuda lausa mööda kõvakattega teed, kus jääb matkateele viis telkimisega lõkkekohta.

Edasi jätkub matkatee valdavalt mööda metsateid ja -sihte Kaiu mõhnastiku ja Selgise mägede vahelduval maastikul kuni

Kukemetsa metsaonnini. Metsaonnist edasi liigutakse mööda külavaheteid. Vajaduse korral saab peatuda-ööbida maanteelähedases Tähemaa lõkkekohas ja seejärel liikuda taas mööda maanteed ning kruusa- ja külavaheteid Emajõe äärde, kus kulgeb Emajõe õpperada, mille teises ja kolmandas lõkkekohas on võimalik telkida. Rajal asub ka mitmeotstarbeline puhkeobjekt VARI.

Ka Emajõe ääres olev Kantsi lõkkekoht on avalikus kasutuses.

8. lõik: Kantsi–Kiidjärve (44 km)

Kantsist liikuma asudes tuleks jälgida kella, et Kavastusse ei jõutaks selleks ajaks, kui parvemees lõunat peab või tööpäeva juba lõpetanud on. Nimelt üle Emajõe saab Kavastus parvega, jalgsi matkajaid viiakse üle ka paadiga.

Teispool Emajõge kulgeb rada kuni Kastre külani mööda kõvakattega teed, seejärel mööda sirgeid metsasihte ja -teid ning hiljem põldude vahel Võnnu asulani. Pärast Võnnut jõutakse mööda kruusa- ja metsateid Ahja lõkkekohta. Lõkkekohast edasi liikudes jõuab Ahja asulani, kus on olemas kauplus, söögikoht, Ahja mõis ja apteek. Teele jääb ka ujumiskoht, kus end palavaga värskendada saab.

Edasi kulgeb rada Valgesoo maastikukaitsealani, kus olemas lõkkekoht ja võimalus põigata 2 km Valgesoo õpperajale, et heita pilk läbi kollase National Geographicu raami kaunile rabamaastikule.

Kiidjärve külastuskeskus asub Kiidjärve külas maalilise Ahja jõe kaldal. Külastuskeskuse juurest on sobilik matka alustamine ja lõpetamine, kuna olemas ka parkla autodele.

9. lõik: Kiidjärve–Piusa (121 km)

Kiidjärvelt liigub rada Ahja jõe kallast mööda Taevaskojani ja sealt edasi Otteni metsamajja. Matkarada liigub mööda ühe populaarsema Eesti filmi „Viimse reliikvia“ võttepaikadest. Edasi kulgeb rada läbi Põlva linna, Peri, Leevi ja Paidra külade Meenikunno maastikukaitsealale. Maastikukaitsealal asuvad lähestikku Eesti üks läbipaistvama veega Valgejärv ja üks Euroopa pruuniveelisemaid järvi – Mustjärv.

Jõudes Värskasse, jätkatakse teekonda kunagise Värska Lõunalaagri kaudu Piusa koobaste juurde.

10. lõik: Piusa–Pähni (103 km)

Tee on võtnud suuna Võrumaa poole. Seda lõiku saaks iseloomustada sõnadega „Eestimaa kõige, kõige…“. Rada kulgeb mööda kõige suurema langusega Piusa jõe kallast, möödub Eestimaa kõige kõrgemast liivakivipaljandist Härma müürist, kõrgemaist tipust Suurest Munamäest ja kõige sügavamast järvest Rõuge Suurjärvest.

Kui läbitud ka Luhasoo maastikukaitseala, jõutakse Pähni külla, kus asub Pähni külastuskeskus. Siit võib ka matka alustada ja lõpetada.

11. lõik: Pähni–Ähijärve (105 km)

Seda rajalõiku iseloomustavad kurvilised külavahe- ja metsateed, künklikud ja avarad põllud, ohtralt järvi ja kupleid ning metsades suviti rikkalikult marju ja seeni.

Pähnilt kulgeb matkatee mööda metsa-, põllu- ja külavaheteid legendiderohkele Paganamaale, mille ehteks on Piiriojal asuv järvedeahelik. Siinseid järvi poolitab Eesti-Läti piir. Paganamaalt tuleb rattureil ja jalgsimatkajatel edasi liikuda eri teid mööda. Matkajad suunatakse metsikusse metsa ja ratturid mööda metsa- ja külavaheteid Metsavenna lõkkekohta. Seal on olemas kauplus ja turismitalu, kus võimalus osa saada metsavendade elust.

Edasi suundub rada läbi Naha küla Eestimaa lõunatippu. Pärast tipuvallutamist tuleb liikuda mööda metsavaheteid Tellingumäele, kus on vaatetornist võimalik heita pilk imelisele käänakuterohkele Mustjõe luhale.

Sealt kulgeb matkarada läbi kaunite ja valgusrohkete Koiva männikute ja metsase Karula rahvuspargi Ähijärvele. Seal asuvast külastuskeskusest on hea oma matka nii alustada kui lõpetada.