Karula rahvuspark

Karula rahvusparki tulek on ettevõtmist väärt, sest avastamist jätkub igaks aastaajaks!

Karulas asub Kagu-Eesti suurim kaitstav metsamassiiv – üle 70% rahvuspargist on kaetud metsaga. Siin on leidnud omale elupaiga suurulukitest põder, metskits, hunt, ilves ja karu. Kaitsealustest liikidest on tähelepanuväärseimad must-toonekurg, kalakotkas, väike-konnakotkas, kivisisalik, mudakonn ja haruline võtmehein.

Talvel muutub Karula talviseks imedemaaks, kus Eesti väikseim rahvuspark on kaetud päikesevalguses sädeleva lumevaibaga. Maastik omandab rahuliku ilu, kutsudes sind aega maha võtma ja nautima hooajalist rahu.

Läbi pargi matkates kohtud iidsete matmispaikade ja sajandivanuste taluhoonetega, mis kõnelevad Karula rikkalikust kultuuriloost. Külastajad saavad näha traditsioonilisi Eesti eluviise – hajali paiknevaid väga vanu taluhooneid –, tutvuda suitsusaunatraditsiooniga ning kuulda võru keelt, mida siiani põlvest põlve edasi antakse.

Suitsusaunal on meie kultuuris kaugeleulatuvad juured 

Nagu nimigi ütleb, mängib selle sauna puhul olulist rolli suits, seega pole neil hoonetel korstnat – suurem osa suitsust väljutatakse enne lavale minekut akende ja uste kaudu. Kuumad kivid hoiavad sauna mitu tundi soojas ja nagu ikka, tuleb neile visata mõnusasti vett, et tekiks aur. Sauna ei mindud kunagi vihata – see aitas stimuleerida vereringet, kooris surnud naharakke ja hoidis noorena.

Suitsusauna traditsioon oli algusest peale perekondlik tegevus, mida harrastati tavaliselt nädalavahetustel ja kindlasti pühade ajal – ei saanud ju pidulauda mustana istuda. Saun puhastas, pehmendas lihaseid ja värskendas vaimu.