Räpina paberivabriku ajalugu algab 1728. aastal, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde ostis Räpina valdused Eesti pikima jõe, Võhandu ääres. Jõele ehitati võimas tamm ja selle ümber kerkisid veejõul töötavad sae-, jahu- ja paberiveski.
Paberiveski alustas tööd 1734. aastal. Paberi valmistamise toorainena kasutati linast kaltsu.
Paberiveskist sai vabrik 1865. aastal, kui Räpinasse toodi esimene paberimasin.
Räpinas valmistati ka osa Eesti Vabariigi algusaastate rahatähtede paberist. Tänapäevane Räpina Paberivabrik on Balti- ja Põhjamaade suurim lainepapist pakkenurkade tootja.