Esimesed teated Tori külast pärinevad 1474. a Tori mõisa üle on valitsenud Saksa, Taani ja Rootsi parunid.

Parun von Frey pere jäi Tori viimaseks omanikuks (1834-1919). Tori parun kinkis oma vanaisa, baltisaksa kunstniku A.G. von Pezoldi, poolt 1856. a valminud altarimaalid Kolgata ja Püha õhtusöömaaeg Türi Püha Martini kirikule.

1990. a varastati maalid kirikust, kuid leiti imekombel üles 8 aastat hiljem. Pezoldi maalid on nüüd alates 2005. aastast paigaldatud Tori mõisa Järvamaal.

Pererahvas on valmis mõisa näitama prantsuse, inglise, saksa, rootsi, taani, norra, soome, vene ja eesti keeles.