6 tulevikku vaatavat äriturismi trendi
Millised suundumused äriturismis ilma teevad? Mille järgi sihtkohti valitakse? Mida silmas pidada konverentside korraldamisel?
Visit Estonia äriturismi projektijuht Dana Noormets võtab lühidalt kokku kuus olulisemat trendi, mis nii meil kui mujal maailmas äriturismi mõjutavad.
Aga enne kui trendide juurde jõuame, peatume korraks terminoloogial ning selgitame lühidalt lahti äriturismi peamised mõisted. Ärireisimine või -turism jaguneb kaheks: teadus- ja erialakonverentsid ning äriüritused ja korporatiivsündmused.
Konverentsidele on iseloomulik see, et need toimuvad sageli kindla ajavahemiku tagant tuues kokku väga laia rahvusvahelise seltskonna. Konverentsidest suure osa moodustavad teaduskonverentsid, kus teadlased ja valdkonna spetsialistid esitlevad oma teadustöid, vahetavad teadmisi ja loovad rahvusvahelisi koostöösuhteid ning on suur rõhk kogukonna harimisel ja innovatsioonil. Teaduskonverentsid toimuvad tihtilugu kindla standardi järgi – näiteks vajavad need üht suurt plenaarruumi ja paralleelsessiooniks mitut väiksemat. Vahel on vaja ka eriotstarbelisi ruume, näiteks suurt pinda näituseala jaoks või omaette ruumi sponsorite tutvustamiseks. Mõne saja või isegi tuhandete osalejatega teaduskonverentside korraldamiseks sobilikku multifunktsionaalselt konverentsikeskust Eestis ei ole, mistõttu mitmed teaduskonverentsid meile veel ei kvalifitseeru.
Korporatiiv- ja ärisündmused on seotud äriliste eesmärkidega ehk nende mõte on motiveerida ettevõtete töötajaid, panustada nende heaolusse ja meeskondlikku ühtekuuluvustundesse, sest rahulolev töötaja teeb ka paremini tööd. Aina enam hõlmavad seesugused tööüritused sotsiaalse vastutustundlikkuse tegevusi. Kolleegidega väljasõidule minnes ei ole esikohal ainult eneseharimine ja lõbu, vaid ka soov teha kohalikule kogukonnale head. Korporatiivsündmuste alla mahuvad näiteks motivatsioonireisid, auhinna- ja muud tunnustamistseremooniad, ärilõunad ja -õhtusöögid, kongressid, toodete lansseerimisüritused, meeskonnatööüritused, tooteesitlused, spordisündmused, õppereisid.
Nüüd aga äriturismi trendide juurde.
Vahetu suhtluskultuur taas au sees
Kui koroona-aastatel said valdavaks veebikohtumised, siis nüüdseks toimuvad enamjaolt näost näkku kohtumised. Piirangute ajal tekkinud ootus, et virtuaalkonverentsid ja hübriidsündmused on tulnud selleks, et jääda, ei pea enam üksühele paika – hübriidlahendused on pigem lisaväärtus, aga mitte asi iseenesest. Üritustel kõlavad ettekanded ja paneeldiskussioonid küll salvestatakse ja salvestised on hiljem kättesaadavad, aga peamine eesmärk on ikkagi inimesed vahetult ühte keskkonda kokku tuua.
Motivatsioonireiside pehme jõud
Kui varem oli motivatsioonireiside tagamõte tõsta töötajate produktiivsust, siis nüüd on soft power reisid mõjutusvahend, millega hoida töömeeleolu ja -kultuuri ning inimestevahelisi suhteid. Kuna inimesed teevad üha rohkem kaugtööd - nii pikaajalistel reisidel kui kodukontoris – toovad motivatsioonireisid personali kokku ning hoiavad inimestes kokkukuuluvustunnet ja motivatsiooni. Nende reiside laiem mõte on olla tööandjana atraktiivne ja ennetada tööjõuprobleemi.
Rohkem aega võrgustumisele
Äriturismiga seotud reisid ei tähenda enam tihedalt täispikitud töökohtumisi ja pikki konverentsipäevi. Arutelude, seminaride ja ettekannete vahele peab mahtuma piisavalt paraja pikkusega pause, et inimestel oleks võimalik suhelda. Näiteks konverentside lõunapausid on täna märgatavalt pikemad kui 10-15 aastat tagasi. Kokkutulnutele, kes silmast silma nii tihti ei näe, annab see võimaluse lävida ka mitte nii formaalses õhkkonnas. Tööreiside puhulgi kohtab aina enam bleisure (business+leisure) kombinatsiooni. Kuna inimeste tööaeg on muutunud paindlikumaks, võib ka motivatsioonireisid siia alla lahterdada – reisitakse, et suhelda ja lõõgastuda, aga samal ajal tegeletakse pisut ka tööasjadega.
Allikas: Renee Altrov
Otsitakse uusi sihtkohti
Et inimesi kodust välja meelitada, tuleb neile pakkuda midagi uut. Midagi, mida ehk ise igapäevaselt kogema ei minda. Seetõttu troonivad äriturismi lemmikkohtade tipus seni külastamata paigad. Populaarsed puhkusereiside sihtkohad, kuhu võib ka omal käel minna, jäävad valikust välja. Eelistatakse turismi mõttes teisejärgulisi (second-tier) riike ja linnu ning et kestlikkus on au sees, siis ka pigem kodulähedasi kohti. Teisiti on varasemaga võrreldes seegi, et luksuslikkusele ei pöörata enam nii palju tähelepanu, rõhk on ehedusel (authentic), loomulikkusel ja kohaliku kogemisel.
Kestlikkus kui hügieenifaktor
Ärituristid ootavad, et keskkonnasäästlikkusega on nende valitud sihtkohas asjad korras ja teenusepakkujad osutavad kestlikke teenuseid. Olulised on sertifikaadid ja märgised, mis annavad tunnistust ettevõtte või sihtkoha jätkusuutlikkuse põhimõtetel tegutsemisest. Olgugi et äriturismi puhul ei saa lendamise tõttu sajaprotsendilisest kestlikkusest rääkida, kätkeb termin sustainability veel teistki tähendust – ability ehk võime(kus) või suutlikkus. Võimekus tuua kokku inimesi loob eeldused silmaringi avardamiseks, arenguteks, innovatsiooniks, partnerluseks ja investeeringuteks ning seegi on kokkuvõttes jätkusuutlik.
Tehisintellektiga eksperimenteerimine
Tehisaru kasutamine ürituste korraldamisel võimaldab kohandada sisu ja suhtlust vastavalt osalejate eelistustele. Näiteks saab AI abil ennustada delegaatide käitumistrende ning sellest johtuvalt planeerida paremini sündmuse logistikat. Vestlusrobotid ja virtuaalsed assistendid aitavad osalejate küsimustele oluliselt kiiremini vastata, mis muudab kasutajakogemuse lihtsamaks ja paindlikumaks. Samuti analüüsib tehisintellekt registreerimisandmeid ja osalejate tagasisidet, aidates korraldajatel planeerida järgmisi üritusi osalejatele veelgi atraktiivsemalt. Kokkuvõtvalt lihtsustab AI ürituste planeerimisel ja haldamisel rutiinseid ülesandeid, vähendades korraldajate vigu ja säästes aega.
Allikas: Renee Altrov
Viimati uuendatud
14.05.2024