public.homepage.logo
JõhvikadAllikas: Aron Urb

Kestliku turismi sammuseadja vahekokkuvõte: 2023

Mida ettevõtted on vastanud?

Imbi Lepik-Martinson

kestlikkuse teemajuht

Ligi 50 Eesti turismiettevõtet on kasutanud võimalust täita kestliku turismi sammuseadja. Neist pea pooled (44%) on majutus- ja toitlustusasutused ning 24% atraktsioonid (nt muuseumid) või aktiivse puhkuse teenusepakkujad.

Kes veel ei tea, siis kestliku turismi sammuseadja on eneseanalüüsi vorm, mis annab ettevõttele ülevaate milliste kestlike põhimõtete rakendamisega ta juba tegeleb ning kuidas need panustavad ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse.
Vorm koosneb kahest peateemast – keskkond ja kogukond – ning neid toetavast kommunikatsiooni osast, kokku on 92 küsimust. Statistilist tõde ei maksa hetkel vastustest otsida, pigem peegeldavad need lihtsalt hetkeseisu. „Silmas tuleb pidada sedagi, et tegemist on enesehinnanguga ehk subjektiivse hinnanguga oma ettevõtte tegevusele, mis ei pruugi olla võrdne sõltumatu audiitori hinnanguga," toonitab Visit Estonia kestlikkuse teemajuht Imbi Lepik-Martinson. 

Heidame siis sammuseadjate vastustele pilgu peale.

Kui rohelist elektrit kasutab veidi üle kolmandiku sammuseadjaist, siis LED-pirnid on märksa laiemalt kasutuses – tervelt 85% küsimustiku täitnutest on säästlikud pirnid asutuses valdavad. Positiivne on seegi, et 65% ettevõtjatest on käigus taimerid ja hämaraandurid.
Et energiatõhusust peetakse väga oluliselt, näitab seegi, et tervelt 81% sammuseadja täitnud ettevõtetest valib või valis uued (viimase aasta jooksul soetatud) seadmed lähtuvalt energiatõhususest. Teisalt nentis 44%, et külastajat energiasäästliku käitumise puhul nad ei premeeri, seda teeb vaid 16% vastajatest.

Veega seotud küsimuste vastustest võib välja tuua, et üsna paljud – 68% - mõõdavad vähemalt korra kuus vee kogutarvet ning veidi üle poole vastanuist ütles, et on oma ettevõttes seadnud iga-aastased mõõdetavad eesmärgid vee tarbimise vähendamiseks. Pooled sammuseadjaist optimeerivad veekasutust jooksvalt (kraanid kuni 8 l/min, dušš 9 l/min ja WC 3/6 l) ning kogunisti 76% kõigist vastanuist kinnitas, et pakuvad külastajale pudelivee asemel kvaliteetset kraanivett ja suisa 82% võimaldab külastajal täita pudel puhta joogiveega tasuta.

Samas on vaid 20% sammuseadjatest paigaldanud suure veetarbega aladele eraldi veearvestid. 

Pakendite ja jäätmetega seotud küsimustest selgus, et 87% vastanuist kasutab korduvkasutatavaid nõusid ja söögiriistu ning 71% väldib pakendatud tooteid või eelistatakse ümbertöödeldavaid materjale. 76% hoidub minipakendis toodetest ning 77% ütleb kindla „ei" plastikkõrtele ja -joogisegajatele. Samas on vaid pooled vastanuist kõrvaldanud kasutusest või müügist plastikpudelid ja plastikpudelis joogid.

Tubli kolmveerand sammuseadjaist ütles, et on loonud ettevõtte töötajatele kõikides üksustes võimaluse prügi liigiti sorteerida. Huvitav on ehk välja tuua sedagi, et 47 ettevõttest veidi alla poole mõõdavad erinevat liiki prügi (olme, pakend, paber, bio jne) koguseid oma asutuses vähemalt korra kuus ja otsivad lahendusi, et olmeprügi osakaalu vähendada, ent täpselt sama palju on neidki, kes seda ei tee.
Kui olmeprügi kõrvale jätta, siis jäätmetekke vähendamisega tegelevad turismiettevõtted aktiivselt: 87% taaskasutab, väldib ülepakendamist ja ülepakendatud toodete ostmist. 71% ütles, et külastajad saavad nende ettevõtte avalikes koridorides või õuealal ka ise jäätmeid liigiti sorteerida ning selle jaoks on paigaldatud prügikastid.

Mis aga puudutab puhastusvahendeid, siis vaid pooled sammuseadjatest vastasid, et tarvitavad ökomärgisega keskkonnasõbralikke puhastus- ja pesemistooteid.

Arenguruumi on ka transpordi vallas, kus vaid pooled ettevõtetest jagavad kliendile kõikides infokanalites teavet selle kohta, kuidas tulla ühistranspordi või jalgrattaga. Pooltel vastanuist on ettevõtte territooriumil turvaline rattaparkla ning 61% innustab nii oma külastajaid kui ka töötajaid liikuma ühistranspordiga või jalgrattal ning auto kasutamisel seda jagama. 

Kodumaine toit au sees

Ennetamaks toiduraiskamist mõtleb 72% asutusi toidukogused läbi ja kui toitu peakski üle jääma, siis 72% vastanuist kasutab seda võimalusel järgmisel söögikorral, pakub töötajatele või annetab – viib näiteks Toidupanka, avalikku toidukappi, kohalikele loomakasvatajatele vms. Kodumaist ja hooajalist toorainet kasutab ja eelistab 36% vastanutest.

Menüüvalikutes pakub taimset (vegetarian) toitu kolmandik sellele küsimusele vastanutest. Eestile või konkreetsele piirkonnale omaste traditsioonide järgi valmistatud toidud ja joogid on menüüs välja toonud 19% sammuseadjaist, 12% vastas, et pole seda teinud.

Fotografiska

Allikas: Karl Markus Antson

Loodushoiu puhul tuli välja, et 66% vastanuist kaitseb, toetab ja rikastab oma ettevõtte territooriumil bioloogilist mitmekesisust – näiteks niidab muru vaid osaliselt, kasutab haljaskatust, hävitab võõrliike, alal on näiteks linnumaja(d) ja/või putukahotell. Kui oma kodulehel jagab vastutustundliku looduses liikumise kohta infot 42% vastanuist, siis veidi enam on neid (57%), kes kannavad oma külalisi loodusesse viies hoolt selle eest, et prügi ei jäeta maha, suitsukonisid ei visata metsarajale ega rabajärve. On tervitatav, et pooled ettevõtted on loonud oma territooriumile varjulised rohealad.

Mis puudutab ligipääsetavust, siis 61% kinnitab, et liikumis-, nägemis-ja kuulmispuudega külastajad pääsevad tema turismiasutusse ja saavad turismitootest osa, info erivajadustega külastajate ligipääsu korralduse kohta on ettevõtte kodulehel olemas ning et arusaadavuse parandamiseks on kasutatud asjakohaseid visuaalseid materjale ja helifaile.

Kogukonnaplokis, kus ettevõtjatelt küsitakse võrdsete võimaluste, kaasatuse ja arvestamise kohta, vastas 80% asutustest, et kohtleb uute töötajate värbamisel kõiki võrdselt, sõltumata soost, rassist, rahvusest, vanusest, usust jms. Kuna vastajate seas oli ka ühe töötajaga turismiettevõtteid, selgitab see, miks osale vastanuist värbamisega seotud küsimused ei kohaldu.

Kohalike kaasamisel ja kohaliku väärtustamisel on sammuseadjad aktiivsed, ehkki edasiminekuruumi pisut on: 78% vastas, et väärtustab oma külastajale üritusi korraldades kohalikku kultuurielu ja traditsioone ning kaasab kohalikke kunstnikke, muusikuid, tantsijaid, käsitöömeistreid jt. 64% ettevõtetest ostab kohalike ettevõtete käsitööd ja pakub seda külastajatele.

Pooled vastanuist ütlesid, et teavitavad suuremate sündmuste korraldamisel ümbritsevaid elanikke vähemalt üks nädal ette ning kohalikke inimesi kutsub ürituste korraldamisse (nt vabatahtlikuna, kauplema või pakkudes kohalikele soodushinnaga piletit) 63% sammuseadjatest.

82% sammuseadjaist pakub noortele võimalust saada esimene töökogemus ja 72% paneb õla alla kohaliku kogukonna ürituste ja algatustele või siis panustab kogukonda vabatahtliku tööga. Samas võimaldab vaid 39% vastanuist oma töötajatel panustada kokkuleppel tööandjaga kindla arvu tunde vabatahtlikuna heategevusse, 27% ei paku oma töötajatele üldse sellist võimalust ja 25% vastanuist see ei kohaldu. Pooled vastajad ei luba oma ettevõtte territooriumil korraldada ilutulestikku. 

Proovi ka ise!

Kui Sa pole veel oma tegevuse mõju keskkonnale ja kogukonnale kaardistanud, siis nüüd on Sinu kord. Aega kulub selleks vaid 15-20 minutit!

Imbi Lepik-Martinson

kestlikkuse teemajuht