KIIRELT KÄTTE: Mis on Eesti turismis paremini kui enne kriise?

Ülevaade positiivsetest trendidest, mis Eesti turismi praegu eest veavad:

• Turismi taastumine läheb tõusujoones. 2024 oli välisturismi mõttes tugevam kui 2023, võrreldes 2023. aastaga kasvas külastajate arv peaaegu kõigilt peamistelt välisturgudelt. Eesti on välisturismi maa: 30 aastat on turismiettevõtjad saanud rohkem eksporditulu välisturistidelt, kui toetunud siseturistidele. Erandiks olid ainult kaks koroona-aastat.
• Ööbimisi majutusettevõtetes tervikuna on rohkem kui 2019, kui välja arvata Vene turg. Sise- ja välisturistide ööbimisi oli 2024 kokku 2% rohkem kui 2019. aastal, kui jätta arvestusest välja Vene turistid, kes praegu reisida ei saa.
• Soomlasi on Tallinnas rohkem. Soomlaste ööbimisi on Tallinnas 1% rohkem kui enne kriise 2019. Kuna soomlased teevad aga majandusliku ebakindluse tõttu vähem korduvaid reise Eestisse, on nende reisid mujale Eesti piirkondadesse veel ligikaudu kolmandikuga languses. See annab tunda ka tuludes, kuivõrd Soome on meie peamine turismiturg.
• Lätlasi on kogu Eestis rohkem. Kogu Eestis on lätlaste ööbimised kasvanud võrreldes 2019. aastaga 40%, Pärnu maakonnas on nende ööbimised kasvanud koguni 90%!
• Sakslased teevad Eestisse pikemaid reise. Võrreldes pandeemiaeelse ajaga külastab rohkem Saksa turiste Eestit eraldi pikemal reisil, mitte Baltikumi ringreisi osana. Saksa turistid on ka need tänuväärsed väliskülalised, kes ei piirdu ainult pealinnaga, vaid kellest arvestatav osa käib ka eri piirkondades ja looduses matkamas.
• Oleme kasvatanud Eesti kui reisisihi atraktiivsust mitmel kaugemal turul. USA, Austria, Šveitsi, Itaalia, Belgia, Poola ja Leedu külalisi on Eestis sama palju või rohkem kui enne kriise.

• Hotellihinnad on ööbijale soodsad. Alates 2019. aastast on tarbijahinnaindeks kasvanud 40%, samas kui näiteks Tallinnas oli 2024. aastal ööbimise hind ainult 7% kõrgem ja Eestis keskmiselt 21% kõrgem kui 2019. aastal. Ettevõtjate vaates see muidugi rõõmustav uudis pole, sest kärbib investeerimisvõimet ja taastumist pandeemiaperioodi kahjumitest.
• Eesti inimesed armastavad kodumaad reisisihtkohana. Siseturismi oli mullu 15% enam, võrreldes kriiside eelse 2019. aastaga. Lähi- ja siseturismi võlude avastamine on globaalne trend alates pandeemiast, sõja puhkemisest ja inflatsioonist.  
• Mitmes Eesti maakonnas on puhkajaid rohkem. Tänu siseturismi tugevale seisule on ööbimisi rohkem nendes maakondades, kus on suur siseturismi osakaal: Valga-, Jõgeva-,  Hiiu-, Järva- ja Raplamaal on ööbimisi rohkem kui enne kriise. Ka Tallinnas on tänu tugevale siseturismile ööbimisi juba rohkem kui enne kriise ehk 2019.
   

2024. aasta turismiteenuste ekspordiks prognoosib Visit Estonia 2,2 miljardit eurot, milles sisalduvad nii väliskülastajate kulutused Eestis kui ka maksed Eesti transpordifirmadele. 2019. aastal moodustas kogutulu välisturismist 2,06 miljardit eurot. See tähendab, et turismile parima aja eksporditulude nominaalne tase on küll ületatud, kuid vahepealse perioodi inflatsioon on olnud 40%.