Muuseumid rakendasid arenguprogrammist saadud teadmised kohe töösse
Programmis osales 15 muuseumi
Jaanikuuga sai ühele poole muuseumide välisturu võimekuse arendamise programm, milles osales 15 eriilmelist muuseumi pea igast Eestimaa nurgast. Nüüd, kus neli kuud kohtumisi, loenguid ja iseseisvat tööd on läbi, on paslik asjaosalistelt pärida, mida programm neile andis.
Visit Estonia looduse- ja kultuuriturismi teemajuhi Lily Allase sõnutsi olid esmakordselt muuseumidele korraldatud arenguprogrammi oodatud muuseumid, kes näevad oma külalistena ka välismaalasi ja kes tahavad oma teenuseid väliskülalisele sobilikumaks kohendada.
Viiel koolituspäeval said muuseumid teadmisi välisturgudest, teenusedisainist, turundusest, kestlikkusest ja äriprotsessidest. Igale teemapäevale oli kutsutud esinema ka üks valdkonna praktik, kes jagas muuseumiga seotud kogemuslugu. „Kogu programmi jooksul olid osalejatele toeks mentorid, kelle kõrvaltpilk ja teistmoodi vaatenurgad andsid kasulikku infot ja uusi ideid,“ räägib Allas.
Osalejad hindasid kõrgelt ka võimalust jagada endi kogemusi ja omavahelist võrgustumist. Programmi tulemusena valmisid tegevusplaanid, kuhu iga tiim valis endale olulisemad tegevused ning et oleks hea muudatuste elluviimist jälgida, läksid plaani kirja ka vastutajad ja tähtajad. Lepiti kokku, et aasta pärast kohtutakse uuesti ja muuseumid jagavad siis, mis nad on uute teadmistega korda saatnud.
Allase sõnul oli rõõm näha, et mitmed muuseumid tõid lõpuesitlustes välja sünergia Visit Estonia arenguprogrammi ja Muinsuskaitseameti pakutava muuseumide kiirendi vahel: „Kel oli arenguprogrammi teadmistest kasu kiirendiprojekti arendamiseks ja turundamiseks ning kel koorus programmi jooksul kindel plaan minna tuleval aastal muuseumide kiirendi taotlusvooru.“
Teha end rohkem nähtavaks
Pärnu Uue Kunsti Muuseumi (UKM) juht Marie Virta (fotol keskel) ja muuseumi nõukogu liige Reet Könninge (fotol vasakul) peavad arenguprogrammis omandatust kõige tarvilikumaks oskust vaadata ja hinnata muuseumi väliskülalise pilguga. „Meid suunati mõtlema, kas oleme ikka külastajale piisavalt hästi nähtavad ja kergesti leitavad. Omad kogemused ju ütlevad, et välisriikides külastame muuseume ja sündmusi, mille kohta leiab piisavalt inglisekeelset informatsiooni,“ tõdeb Virta.
Uute teadmiste kiiluvees on UKM võtnud sihiks suurendada kunstimuuseumis kultuurihuviliste külastajate osakaalu ja luua neile lisaväärtusi. „Tahame olla üks välisturisti esimesi valikuid, mida puhkuse jooksul Pärnus külastada,“ märgib Virta. Praktikas väljendub lisaväärtuse loomine ingliskeelsete audiogiidide loomises. Need on plaanis teha püsiekspositsiooni alale. Audiogiide saab kuulata või nutitelefonist lugeda, iga fail tutvustab teost ja autorit, mõnel juhul ka tulmelegendi.
„Vaatasime üle ka muuseumi välireklaamid ja otsustasime, et peame olema möödakäijatele paremini märgatavad. Nähtavuse parandamiseks taotleme linnalt luba muuseumi lähedusse jäävatele tänavatele uute suunaviitade ja postrite paigutamiseks. Samuti täiendame muusemipoe valikut vastavalt külastajate soovile eesti graafikaga, kunstiteemaliste meenete ning reprodega,“ kirjeldab Virta.
Arenguprogrammi soovitab ta vastse vilistlasena pigem väiksematele ja erilistele muuseumidele. „Väikestel muuseumitel on vaja mõelda, kuidas jõuda just endale õige sihtgrupi infovälja ning piiratud turunduseelarve sunnib turundust ekstra täpselt korraldama ehk otsustama, et keda kõige rohkem külla oodatakse,“ leiab Virta.
Allikas: Visit Estonia
Läti, siit me tuleme!
Palamuse Muuseumi projekti- ja arendusspetsialist Janne Karu ning turundus- ja müügispetsialist Kristi Neare (pildil) hindavad arenguprogrammi juures kogemuslugudest kuuldud praktilisi teadmisi. „Saime praktilised tööriistad, mida igapäevatöös kasutada ja mille abil analüüsida oma töö tulemusi,“ ütlevad Karu ja Neare.
Programmi tulemusena küpses Palamuse tiimil kindel plaan siseneda Läti turule, kasutades selleks esmajoones olemasolevat ressurssi: muuseumil on juba lätikeelne kodulehekülg, audiogiidid, brošüürid ja pikaaegsed Läti koostööpartnerid. Nüüd on kavas avaldada lätikeelne artikkel ning postitada see partnerite abiga lätikeelsetesse kanalitesse. Lisaks tuleb tõlkida läti keelde muuseumi külastusteekond, koostada töölehed ja hakata pakkuma muuseumi õuealal lisategevusi.
Neare ja Karu leiavad, et välisturu võimekuse arendamise programm sobib kõigile muuseumidele, aga iseäranis soojalt soovitavad nemadki seda väikemuuseumidele, kellel turundusliku ressursiga – nii inimeste kui rahaliste vahenditega – pole just priisata. Programmist saab muuseumipere endale konkreetse turundusplaani, millega edasi töötada ning saab ka ühtlasi võimaluse kuulata ja õppida teiste muuseumide tööst.
Allikas: Visit Estonia
Uued mõtted juba töös
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi turundus- ja kommunikatsioonispetsialisti Silvia Pärmanni arvates andis arenguprogramm hea ülevaate välisturgudega seotud aspektidest. „Päris mitmele neist polnud varem muuseumikontekstis mõelnudki – näiteks, et jätkusuutlikkuse teemad on järjest olulisemad. Kui praegu mõjutavad see pigem suurte ettevõtete otsuseid (kliendiürituseks valitakse kindlasti rohemärgisega hotell), siis igasuguste märgiste puudumine, ja ka sisuliselt neile mitte vastamine, mõjutab järjest enam reisikorraldajate valikuid ning lõpuks ka üksikkülastajaid,“ tõdeb Pärmann.
Kõige olulisemaks peab ta aga asjaolu, et programm päädis konkreetse, nii lühi- kui pikaajalise plaaniga, kuidas kasvatada tarbekunsti- ja disainimuuseumis väliskülastuste hulka. Eriti suur tugi oli seejuures mentorist. „Väikeses tiimis töötades on ka juba väga suureks abiks, kui saab lihtsalt natuke suuremas ringis teemasid arutada,“ nendib Pärmann.
Värskete teadmiste egiidi all asuti tegutsema juba koolituste ajal. „Esiteks vaatasime üle olemasolevad tooted, mida saaksime soome ja läti turistidele pakkuda. Näiteks lastele mõeldud otsimislehed, mis muudavad püsinäituste korraldamise mängulisemaks ja põnevamaks, ongi juba soome keelde tõlgitud ja soome peredele kättesaadavad,“ kirjeldab Pärmann. Loomisel on laiem kontaktibaas Soome ja Läti reisikorraldajate ja haridusasutuste seas. Muuseumil on olnud üksikute gruppide külastusi disaini- ja tarbekunsti erialasid õpetavatest ülikoolidest naaberriikides ja ka rahvaülikoolidest ning muuseum näeb siin endal kasvupotentsiaali. Töös on ka audiogiidi loomine.
Allikas: Visit Estonia
Pärmann soovitab arenguprogrammi muuseumidele, mis on võtnud sihiks kasvatada väliskülastajate arvu Eestis kohapeal. Väikestel muuseumidel tasub tema enne kandideerimist hinnata, kas tegelikult on ka eelarves vahendid järgnevaks arendustööks või siis on vähemasti arusaam, kust ja kes seda rahastust taotlema peaks. „Sest päris tasuta pole isegi kõige väiksemad sammud, nagu olemasolevate materjalide tõlkimine,“ nendib Pärmann.
Samuti tuleks kriitiliselt mõelda, kas muuseumi pakutav on väliskülastajale arusaadav ka sisuliselt, mitte ainult keeleliselt. „Näiteks on meil mitu võluvat Eesti kirjanikele ka kunstnikele pühendatud (maja)muuseumi, aga kui nende autorite looming on välismaal täiesti tundmatu, võib välisturisti huvi äratamine osutuda üsna võimatuks. Kunstniku teoseid või tema loodud huvitavat keskkonda (maja, ateljee) saab veel kohapeal nautida, aga eestikeelse luuleraamatu kohapeal sirvimine edasi ei vii,“ tõdeb Pärmann.
Suurem rõhk turundusele
Vana-Võromaa muuseumide alla kuuluva Karilatsi Vabaõhumuuseumi arendusspetsialist Maris Veski ja Mõniste Talurahvamuuseumi juhataja Airi Rüütli võtsid programmist kaasa konkreetsed lahendused, kuidas oma muuseumides väliskülastajate hulka suurendada. „Osalesime arenguprogrammis küll Karilatsi Vabaõhumuuseumiga, kuid kasusaajaks on tegelikult kõik Vana-Võrumaa muuseumid,“ kinnitavad nad.
Võrokesed tõstavad esile mentoreid, kes iga muuseumiga individuaalselt tegelesid. Kiidusõnu jagavad nad ka programmis antud uuringutele, millest on olnud sihtturgude mõistmisel palju abi. „Paneme nüüd tunduvalt suuremat rõhku turundusele ja mõistame sihipärase turunduse vajadust. Planeerime turundusplaani koostamist ja moodustamisel on töörühmad. Hakkasime läbi viima külastajauuringut,“ annavad Rüütli ja Veski ülevaate.
Nagu mitmel eeskõnelejal, on ka Karilatsil, ning laiemalt teistelgi Vana-Võromaa mäluasutustel, eesmärk jõuda Läti külastajateni. „Järgmiseks sammuks on audiogiidi tõlkimine läti keelde ja teksti sisse lugemine. Karilatsil oli juba enne eraldi lätikeelne infovoldik ja pärast programmi valmis lätikeelne voldik ka Mõniste muuseumile. Võtsime ühendust Lõuna-Eesti turismiklastriga ja algatasime protsessi nendega liitumiseks. Palju tegevusi on ühiselt lihtsam teha,“ tõdevad Veski ja Rüütli. Aktiivse külastushooaja lõppedes on plaanis vaadata üle muuseumi(de) arengudokumendid ning kalendriaasta lõpus taotleda Vana-Võromaa muuseumidele ühise kodulehe loomiseks muuseumide kiirendi taotlusvoorust toetust.
Sarnaselt kolleegidele teistest muuseumidest soovitavad ka võrokesed muuseumide arenguprogrammi just väikemuuseumidele. Pisematel muuseumidel puudub tavaliselt eraldi turundusinimene ning neile toob välisturu võimekuse arendamise programm oma selgete lahendustega silmnähtavat tulemust.
Allikas: Visit Estonia
Lisaks neile neljale muuseumile osalesid arenguprogrammis Setomaa Muuseumid, Vabamu, PoCo Popkunstimuuseum, Käru Muuseum, Iloni Imedemaa, MOMU Mootorispordi Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Iisaku Kihelkonna Muuseum, Eesti Maanteemuuseum ja Valga Sõjamuuseum.
Muuseumide arenguprogrammi korraldas Visit Estonia esimest korda. Järgmise arenguprogrammiga on plaanis algust teha uuel aastal. Programmi avamisest ja sinna kandideerimisest anname aegsasti teada.
Viimati uuendatud
28.06.2024