Šveitslaste ööbimiste arv liigub tõusvas joones

Suurorganisatsioonide kodu

Kui pindalalt on Šveits võrreldav Eestiga (pindala 41 285 ruutmeetrit), siis rahvaarvult on see Kesk-Euroopa maa meist pea seitse korda suurem ning demograafilised tendentsidki liikuvad teises suunas – kui meil rahvaarv kahaneb, siis Šveitsis kasvab. Evely Baum-Helmis, Visit Estonia esindaja saksakeelsetel turgudel, räägib, et elanikkonna suurenemine toetab osalt ka riigi majanduskasvu. „Šveitsi SKP kasvab tänu sisserändele, mis tähendab seda, et jõukus ühe inimese kohta ei kasva,“ selgitab ta. 

Sellegipoolest on Šveits üks maailma rikkamaid riike ning on tuntud ka oma neutraalsuspoliitika poolest. Šveits on koduks paljudele globaalsetele organisatsioonidele.  „Šveitsi pikaajalised humanitaartegevuste traditsioonid, avatus ja neutraliteet on innustanud sadu rahvusvahelisi organisatsioone – alates ÜROst ja Punasest Ristist kuni Rahvusvahelise Olümpiakomiteeni - rajama just siia oma peakontori,“ räägib Baum-Helmis. Näiteks on ainuüksi Genfis 42 rahvusvahelise organisatsiooni esindused. Lisaks Punasele Ristile ja ÜROle võib ära nimetada Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Relvakaubanduse Sekretariaadi, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mille täieõiguslik liige on alates käesoleva aasta augustist ka Eesti.   

Samaväärne plejaad nimekate ja mõjukate organisatsioonide esindusi on ette näidata teistelgi Šveitsi suurlinnadel. Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest oli juba juttu, see asutati 1915. aastal Lausanne’s. Samasse Šveitsi piirkonda on koondunud üleüldse palju rahvusvahelisi spordiorganisatsioone ja -liite (üle 40) nagu näiteks Rahvusvaheline Spordiarbitraažikohus ja Maailma Dopinguvastase Agentuuri Euroopa büroo. 

Šveitslane tahab head hotelli

Eestiga on Šveitsil üsna hea transpordiühendus. Šveitsi suurim lennufirma Swiss International Air Lines teeb Tallinna ja Zürichi vahel sõltuvalt hooajast 5-8 otselendu nädalas. „Ainus tõrvatilk otseühenduse juures on asjaolu, et Tallinnas on Swissil väga hiline saabumisaeg,“ märgib Baum-Helmis. Lennuvõimalus on ka Riia ja Helsingi kaudu – Riia kaudu reisides on vedajaks Lufthansa ja Swiss, Helsingis Finnair, LOT Polish Airlines, SAS ja mitmed teisedki. 

Rääkides šveitslastest kui turistidest, toob Baum-Helmis välja ühe põneva asjaolu. Nimelt iseloomustab šveitslasi reisil olles soov viibida palju oma majutuskohas. „Šveitslased hindavad pikka und ja hotellis head atmosfääri. Uuringute järgi veedavad nad hotellis keskmiselt 12 tundi ja 50 minutit ööpäevas, mis on oluliselt pikem aeg kui Saksa, Prantsuse või Briti turistidel,“ ütleb ta.  

Euroopas otsivad šveitsi turistid loodus-, aktiivset- ja kultuuripuhkust koos toiduelamusega. Nad on nõus hea kvaliteedi eest palju maksma ja kuna pea kolmandik Euroopa-sisestest reisidest soovitakse teha Skandinaaviasse, on see hea võimalus ka Eestile.  

Kui Visit Estonia Šveitsi sihtturu B2B tegevused lühidalt kokku võtta, siis on need: workshopid ja roadshow’d Zürichis ja teistes suuremates linnades, müügi- ja turunduskoostöö reisikorraldajatega, B2B uudiskirjad turismiprofessionaalidele, Šveitsi turule suunatud Visit Estonia veeb ja LinkedIn, FAM- ja pressireisid, vähesel määral B2C kampaaniategevusi ning Swiss Airlines liinifondi turundustegevused.

Fotodel Visit Estonia Šveitsi roadshow 11.-13. novembril 2024. 

Kohtusime Lausanne’is, Bernis, Baselis ja St Gallenis ühtekokku 40 reisiprofessionaaliga. Rääkisime šveitslastele, miks neil tasub valida oma reisisihtkohaks just nimelt Eesti. Visit Estoniaga olid kaasas Organic Spa Harmoonikum, laevafirmad Eckerö ja Tallink Silja Line, Go Hotel Shnelli ja Air Baltic.