Tutvustame konkursi Turismitegu 2024 kandidaate!

Turismitooted

Aegviidu Matkafestival (MTÜ Matkakultuur) 
Aegviidu kõlakoja pargis ja ümbruskonna matkaradadel toimuv Aegviidu Matkafestival on loodus-ja matkahuvilistele peredele, noortele ja linnaelanikele suunatud sündmus, mis võimaldab sukelduda looduse rüppe.
Läinud aasta festivalil avanes külastajatel võimalus osaleda 18 erineva teemaga matkal, mis viisid neid läbi Aegviidu ja selle ümbruse lummavate looduspaikade. Matkamenüüsse kuulusid ajaloo- ja korilusmatkad, rattamatkad, vaimse tervise retked, süstamatkad ning lastele suunatud seiklused. Iga retk pakkus osalejatele ainulaadse võimaluse avastada piirkonna mitmekesist loodust ja süüvida Aegviidu rikkalikku ajalukku.

Pereüritus Kõrvitsapeenar, korraldajad Soodevahe talu ja Pumpkin Boo-tique/Kõrvitsa Butiik  
Mullu oktoobris esmakordselt Eestis Rae vallas Soodevahe talus toimunud pereüritus Kõrvitsapeenar võttis šnitti nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas levinud vabaõhuüritustest, aga korraldati Eesti kultuuri, traditsioone, maitse-eelistusi arvestades ning kasutades ainult Eestis kasvatatud ja toodetud väiketootjate kaupa. Talu territoorium dekoreeriti kofumaiste kõrvitsatega, kuhu loodi vabaõhu fotostuudio. Avatud oli kodukohvik, kus pakuti ainult kohalikku traditsioonilist ja mahedat toitu ning väiketootjad tutvustasid ja müüsid oma kaupa.

Näitus „Ahhaa, dinosaurused!“ (SA Teaduskeskus Ahhaa) 
Mullu novembrist kuni tänavu aprillini avatud hariv ja lõbus näitus tõi Tartusse ja Lõuna-Eestisse suvehooajaväliselt rohkem turiste, meelitades AHHAAsse ligi 167 000 külastajat, sealhulgas 15% Lätist ja 10% Leedust, mis ületas oluliselt keskuse tavapärast külastajate arvu.
Lisaks turismi elavdamisele toetas dinosauruste näitus ka Eesti haridusasutuste õppekava ning aitas laiemalt kasvatada noortes huvi teaduse vastu. Selleks korraldas teaduskeskus aktiivselt mitmeid öölaagreid, teemapäevi ning aktiivseid tegevusi, mis keskendusid dinosaurustele ja ajastule, milles need iidsed hiiglased elasid.
Ekspositsioon valmis koostöös paljude erinevate huvigruppidega ning näitus paistis silma uuendusliku digiturunduse kasutamise poolest.

Kalmaküla kämpingud (Bikera Grupp OÜ) 
Mustvee vallas asuv Kalmaküla kämpingud pakub lisaks majutusele võimalust rentida paati ja kasutada järvesauna.
Kõrghooajal on piirkonnas majutuskohtadest ja renditavatest veesõidukitest suur puudus ning uus kämpinguküla leevendab pisut seda põuda, luues ühtlasi võimaluse jääda pikemaks ajaks Mustveesse ning tutvuda selle kandiga põhjalikumalt.

Padise Manor & Spa Boutique hotel  
Läinud sügisel avatud Padise mõisa butiikspaa on sümbioos ajaloolisest ja moodsast arhitektuurist: mõis on hoolikalt renoveeritud, säilitades oma ajaloolise algupära, ent pakub samas kõiki nüüdisaegseid mugavusi.
Peale luksusliku puhkuse linnakärast eemal maalilises mõisamiljöös, mis hõlmab nii majutust, spaateenuseid, gastronoomilisi elamusi kui ka eksklusiivseid sündmusi, korraldatakse Padise mõisas regulaarselt kunstinäituseid ja -üritusi.
Ettevõtte peamine sihtturg on Eesti puhkajad, Soomest, Rootsist ja Lätist pärit külalised, samuti kaugemalt tulevad rahvusvahelised reisijad, kes otsivad eksklusiivset ja autentset puhkuseelamust. Mõisa koostööpartnerid on kohalikud ja rahvusvahelised turismibürood, ka kohalikud talunikud, et tagada värske ja autentne toiduelamus.

Meelase tuuliku elamusmajutus (Meela Talu OÜ) 
Saaremaal Kuusiku külas pakutakse majutust 120-aastases renoveeritud Meelase tuulikus, milles on säilitatud veskikivi ning loodud magamiskohad viiele inimesele.
Eesmärk on olla eristuv turismitoode ja pakkuda aprillist septembrini elamusrikast majutust tuulikus koos saunaga. Klientideks on Saaremaad uudistama tulevad välismaalased kui ka eestlased, kes otsivad erilist majutuselamust.
Muide, tuuliku elektrienergia tuleb päikesepaneelidest.

Pilguse Residency & Resturant (Elda Angles OÜ) 
Samuti Saaremaal, aga Jõgela külas, paikneva Pilguse Residency - Elda Angelsi koduks on 16. sajandist pärinev Pilguse mõisahoone.
Pilguse Residency on võtnud madalhooajal sihikule tavapärasest turistist märksa erineva sihtrühma: filmi- ja kunstiresidentuurid.
Kaunis looduskeskkonnas paiknevas mõisas korraldatakse ka alternatiivseid seminare, kaugtööpäevi, heaolu- ja vabaõhutegevusi nagu näiteks linnuvaatlusi ja maitsemeelte turgutamist kvaliteetse kohaliku toiduga. Saab ka tutvuda piirkonnas toimetavate ettevõtetega.
Üks oluline põhjus Pilgusele tulekuks on veel ja see on Elda Distillery, kus saab näha, kuidas valmib käsitööalkohol.

Juhendatud saunateenus (MTÜ Eesti Maaturism/Puhkus Maal) 
Sauna-aasta tõi rambivalgusse juhendatud saunateenuse. Juhendatud saunas on saunaline rohkem ja sügavuti kaasatud, kogedes teadlikumat lõõgastust – otsekui rännakut!
Juhendatud saun on ainulaadne toode, mis katab sobivalt ära madalhooaja: mida kehvem ilm, seda mõnusam on saun. Samuti sobib juhendatud saun teiste turismiliikidega ning nendega kombineerituna saab külastaja väga ehtsa eestipärase kogemuse.
Juhendatud saun ei pruugi olla asukohapõhine - paljud saunameistrid on valmis viima rituaale läbi ka väljaspool oma kodusauna.
Juhendatud sauna on pakkunud peamiselt Mooska Talu Eda Veeroja eestvedamisel. Ent sauna-aastal kaardistati teisedki saunanaised ja -mehed. Et teema-aasta tõstis saunameistri ameti veel rohkem au sisse näitab asjaolu, et tööportaalides otsiti sedasorti meistreid väga usinasti.

Kontsert "Laulud lavendlile" (By Dagö OÜ/Lavendlitalu) 
Eesti esimene lavendlipõld, mis asub Hiiumaal, on tänaseks üks sihtmärkidest, mida külastaja paradiisisaarele tulles kindlasti näha soovib.
Keset suvist lavendlite õitsemisaega, mil lavendlipõld on täisilus, ootab lavendlisõpru üks eriline õhtu - Lavendlitalu avab oma koduväravad, et korraldada üks imeline hoovikontsert armastatud Eesti artistidega. 2023. aasta suvel oli kontserdi „Laulud lavendlile“ esinejaks Liisi Koikson, tänavu juulis aga Maarja trio. Kontserdikorraldajast Lavendlitalu koostööpartneriks on Murimäe Veinikelder, kes toodab talu mahelavendlist suviselt hõrku vahuveini „Lavendula“, mis on ühtlasi ka kogu kontsertõhtu külastajatele pakutav suvemulli-jook.

Uus liivahall (Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus) 
Pärnumaal Jõulumäe tervisespordikeskuses valminud liivahall pakub tegevusi alates sportlikust vaba aja veetmisest kuni rahvusvaheliste võistluste korraldamiseni. Sihtturg on eelkõige rannajalgpalli ja teiste rannaspordialadega tegelevad riigid, kellel puuduvad talvised treenimisvõimalused rannaliival.
Esimene suurem rahvusvaheline uues hallis üritus oli Eesti ja Šveitsi rannajalgpalli koondiste sõpruskohtumised, mis meelitas kokku tribüünitäie publikut ehk ca 200 inimest.
Liivahall on isemajandatav, ehitatud säästliku taastuvenergia kasutamisega (päikesepaneelid ja maaküte).
Hall on atraktiivne sportimispaik, seda on kasutanud koolid, lasteaiad, ka muude spordialade esindajad. Hallis on toimunud on nii tunnustusüritus, aga peetud ka sportliku tegevusega sünnipäevi.

BoatyFloat paadirent (Tradest Capital OÜ) 
Ööpäevaringselt avatud iseteenindusliku paadirendi BoatyFloat kasutamiseks pole vaja teha muud, kui laadida alla Boaty äpp, leida rakendusest endale lähim laenutuspunkt ning minna nautima paadisõitu.
Kontaktivaba paadirenti pakutakse suvisel ajal. Teenust iseloomustavad mobiilsus, 24/7 kättesaadavus, kiire ja turvaline makselahendus ning kliendisõbralik teekond, rääkimata sellest, et tegemist on ainulaadse ja esimene mobiilse paadirendipunktiga maailmas.

Dunten hotell (Tondi 55 Hotel OÜ) 
Dunten hotell on üle aasta tegutsenud kontaktivaba disainhotell Tallinnas Tondil. Hotell on loodud selliselt, et külalised saaksid täielikult kontaktivaba külastuse alustades broneeringu tegemisest, tasumisest, veebis registreerimisest kuni hotelli saabumiseni ja sealt lahkumiseni.
Hotellis on 23 nüüdisaegselt sisustatud hubast tuba. Lisaks on hotellis mugavad istumisalad, kus külalised saavad tööd teha, raamatut lugeda või kohvi nautida.
Hotell on saanud oma nime Tondil asuva Dunteni suvemõisa järgi, mille rajas 18. sajandi lõpus Tallinna raehärra Jobst Dunte. Suvemõisa hakkas kohalik rahvas õige pea Tondiks kutsuma ja nii kinnistus põnev nimi kogu eeslinnale. Dunteni hotelli hoone ehitati 1910–1914. aastal Peeter Suure merekindluse personalile.
Hotelli rajamisega ärkas kasutuseta seisnud ajalooline hoone uuele elule.

Tallinn Card App (Visit Tallinn) 
Kultuuriturismi ergutava Tallinn Cardi mobiilirakenduse eesmärk on kasvatada pealinna ning selle lähiümbruse muuseumide ja vaatamisväärsuste külastatavust.
Rakendus aitab välismaalastest külalistel mugavalt linnas ringi liikuda, avastada erinevaid paiku ja piirkondi ning pakkuda meeldejäävat külastuselamust.
Tegemist on aastaringselt kasutatava rakendusega, mille sisu ehk pakutavad teenused varieeruvad mõnevõrra sõltuvalt sellest, kas tegemist on suve- või talvehooajaga.
Rakenduse peamised sihtturud kattuvad Tallinna oluliste sihtturgudega. Tänaseks on rakenduse alla laadinud enam kui 100 riigist pärit linnakülalised.
Tegemist on Eestis ainulaadse, aga Euroopaski pigem vähestes linnades kasutatava mobiilirakendusega, kus saavad kokku linna muuseumide, vaatamisväärsuste ja teiste kultuurituristi kõnetavate kohtade info ning võimalus osta pilet kõigi nende kohtade külastamiseks.

Püha Hildegardi aed ja taimede kataloog (MTÜ Vanalinna Selts) 
Stiilne ning mõttega tehtud ja korrastatud kogukonnaaed Tallinna vanalinnas Tornide väljakul pakub vanalinna elanikele kodu lähedal aiapidamise võimalust, kasvatab kogukonnatunnet ning loob turistidele vanalinna kõrval rohenurga.
Giidid saavad aiakülastusega rikastada turistidele pakutavaid ekskursioone ja vältida vanalinnast väljumisel rahvarohket Viru tänavat. Koolid ja Raeapteek on teretulnud pidama Püha Hildegardi aias tunde, korraldama koolitusi ja lastelaagreid.
Aed on avatud aastaringselt, aga kõige ilusam on see mõistagi soojal ajal.
Püha Hildegardi aia kordategemise järel valmis aias kasvavate ravimtaimede kataloog, mis on saadaval nii füüsilisel kujul aias kui ka veebis. Aias kasvavate taimede juures on QR-koodid, mis viivad lindistatud lugudeni. Lood on eesti, inglise ja ukraina keeles ning on ka olemas eraldi eestikeelne versioon lastele.

PROTO avastustehase virtuaalreaalsus-elamusõhtusöök (Proto OÜ) 
PROTO avastustehas pakub terves Skandinaavias ainulaadset kombinatsiooni 4-käigulisest õhtusöögist ja virtuaalreaalsusest.
Õhtu jooksul saab nautida Eesti köögist inspireeritud ning kohalikust hooajalisest toorainest valmistatud roogasid. Valikus on nii tava-kui taimetoidumenüü.
Mis teeb õhtusöögi eriliseks, pole aga pelgalt maitseelamused, vaid kordumatu virtuaalreaalsuse kogemus, mis leiab aset toidukäikude vahel. Virtuaalreaalsuse lõbusatesse seiklustesse ei pea sukelduma sugugi üksi - kaheksast inimesest koosnev laudkond, kus igaüks muutub läbi virtuaalreaalsusprillide avatariks, kogeb samu elamusi, omavahel saab suhelda ja teiste tegevusi näeb samuti.
Õhtusöögid on loodud kestliku majandamise põhimõtteid järgides ning on saadaval aastaringselt.
Uus turismitoode on suunatud 18+ sihtgrupile, tuues avastustehasesse uue külastajate segmendi, kelleni seni pole veel jõutud.

Poco.art.tallinn popkunstimuuseum (SA PoCo) 
Tallinnas asuva popkunsti muuseumi PoCo ekspositsioonis on esindatud Warhol, Banksy, Koons, Lichtenstein, Haring, Hirst, Hockney, Basquiat, Kusama, Newton ja teised
suurkujud.
PoCo pakub popkunsti klassikat, aga üllatab kogu aeg millegi uuega ning muuseumis leiavad tegevust nii suured kui väikesed - giidiga tuurid, mullituurid, väikelaste hommikud, tunnid kooliealistele.
Põhiturg on eelkõige Soome, lisaks Rootsi ja Norra. Olgu öeldud, et PoCo on ainus popkunsti muuseum meie regioonis. Lähimad sarnased asuvad Berliinis, Amsterdamis ja Londonis.

Käru Muuseumi Kerro residentsi loomine (Käru Heade Tegude Muuseum MTÜ) 
Käru muuseum rekonstrueeris hiljaaegu ajaloolise amortiseerunud pea 90-aastase hoone, mis kannab nüüd nime Kerro residents: esimene korrus ehitati ümber avatud ruumidega kogukonna hooneks, kus korraldatakse temaatilisi töötube (nt kärude renoveerimine, kaunistamine), pakutakse toitlustust ja ruumide renti. Hoone teisele korrusele rajati ajastuhõngulised apartemendid ning kunstiresidentuur. Valmisid 1930ndate stiilis korter ahju ja elektrita, mis viib inimesed tagasi minevikku ja on mõeldud romantikutele; 1960ndate kolhoosiaja stiilis korter ning 1980ndate võtmes korter lastega peredele, kus vanemad saavad lastele oma lapsepõlvest rääkida. Sügisest kevadeni töötab majas kunstiresidentuur.

Turundusteod

Kampaania "Armastus tööpostil" (SA Järvamaa) 
Visit Järva sotsiaalmeediakanalites korraldatud sõbrapäevanädala kampaania “Armastus tööpostil” tähendas seitset portreelugu tublidest elu- ja töökaaslastest turismis, kes armastavad oma loodut, oma tööd ja teineteistki.
Kampaania eesmärk oli tutvustada just neid Järvamaa inimesi, kes on ägedate turismikohtade ja turismitoodete pakkumiste taga. Sest maksa ära unustada, et ägedate teenuste taga on veel ägedamad inimesed.

Eesti Rahvusringhäälingu korrespondendi Juhan Hepneri kultuuri- ja turismiteemalised kajastused 
Juhan Hepneri inspireerivad uudislood ERRi saadetes ja kanalites (Aktuaalne Kaamera, Vikerraadio jms) on katalüsaatoriks Haapsalu ja Läänemaa piirkonna turismivaldkonna edendamisel.
Tema sisukad, põnevad ja huvitekitavad kajastused tõstavad läbi looduse, ajaloolise pärandi ja kohaliku toidu esile piirkonna mitmekesisust, pakkudes vaatajatele unikaalset sissevaadet turismisihtkoha võludesse ja võimalustesse.
Kajastused inspireerivad vaatajaid piirkonda külastama ja avastama, mis omakorda soodustab turismi arengut ja aitab kaasa külastuste kasvule. Operatiivne ja järjepidev sündmuste ja lugude kajastamine hoiab piirkonda pildil ja loob sihtkohast hindamatu väärtusega kuvandi.

Sauna-aasta (Eesti Maaturism Ühing) 
Sauna-aasta idee autoriks on ajakirjanik Rein Sikk ning üle-eestiliseks sauna-aasta eestvedajaks oli Eesti Maaturismi Ühing. Traditsioone austav sauna-aasta kutsuti ellu, et propageerida tervislikku ja sotsiaalset saunakultuuri, levitada saunatarkust ja -tavasid ning õhutada saunateadust, saunaloo uurimist ja tutvustamist.
Toimusid saunaülikooliloengud, üle 160 saunaga seotud avaliku sündmuse, suur saunade korrastamine Teeme Ära talgutel, saunaprogrammid muuseumides, saunalugude kogumine, avalik saunade kaardistus, ilmus viis saunateemalist raamatut ja Omniva lasi välja suitsusaunalõhnalise postmargi.

Olümpiateemaline lennuvärav Tallinna lennujaamas (Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum) 
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi, Eesti Olümpiakomitee ja olümpiasportlaste koostöös valminud ainulaadse turundusprojekti näol on tegemist Tallinna lennujaamas lennuvärava nr 8 tematiseerimisega olümpia- ja sporditeemaliseks näituseruumiks.
Olümpiavärav loodi eesmärgiga jõuda spordi-, olümpia- ja liikumistemaatikaga veelgi suurema hulga inimesteni just läbi Tallinna Lennujaama, mida külastab aastas mitu miljonit reisijat. Seega on see ühelt poolt hariduslik, aga samal ajal ka turunduslik näituseprojekt mõeldud nii Eesti kodanikule kui Eestit külastavale välisturistile.
Samuti on näitus justkui ka iseend turundav, kuna saab palju kajastust seda külastanud inimeste ja ka sportlaste endi sotsiaalmeediapostituste jagamiste näol.
Näitusel on kasutatud julgeid ja unikaalseid lahendusi – kesksel kohal on vitriin ajalooliste esemetega. Interaktiivsuse abil saab külastaja mõõtu võtta olümpiavõitja Gerd Kanteriga sportlikus reaktsiooniseina väljakutses ja teha pilti fotoseina taustal ning tunda end justkui olümpiavõitja.
Näitusel on kuvatud unikaalne videomaterjal, Eesti olümpiavõitjate sein, 100-aastase Eesti olümpialiikumise ajajoon, Team Estonia liikmed jpm. Viimase taustal on traditsiooniks saanud sportlastel enne võistlustele või laagrisse minekut ka poseerida.

Filmi "Savvusanna sõsarad" turundus (AleTartu Filmifond ja SA Tartu Loomemajanduskeskus) 
Filmi „Savvusanna sõsarad" turundustegevus nii Eestis kui ka üle maailma turundamaks Lõuna-Eesti suitsusaunu ei olnud küll nimme turundusteona planeeritud, ent filmi ja režissöör Anna Hintsi kohaolu igal esilinastusel, kus ta laulis seto keeles ja rääkis suitsuauna mõjust, toimis kui grandioosne turundus.
Anna Hints on öelnud, et igas riigis, kus tal on õnnestunud kohal olla - nii Eestis, Põhjamaades, Euroopas, kui ka Aasias, Aafrikas ja Ameerikas, tulevad inimesed tema juurde pärast esilinastust ning küsivad suitsusaunade kohta ja uurivad, kuidas on võimalik samasuguseid rituaale läbi teha, nagu filmis näidatakse.
„Savvusanna sõsarad“ näitas, et eesti dokumentaalfilmil võib olla väga suur roll Eesti turundamisel. Täiesti erakordne näide sellest, kui suure vaatajaskonna saab saavutada üks dokumentaalfilm - nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Ühisfestival "Tere, Pärnu suvi" (Destination Pärnu MTÜ koos partneritega) 
"Tere, Pärnu Suvi“ ühisfestival sündis Pärnumaa turismiasjaliste eestvedamisel kogukondliku projektina.
Sündmusega pakuti kultuuri-, meelelahutus- ja vabaaja programmi nii Pärnu linnas kui üle terve Pärnumaa. Suvepealinna tiitli ülevõtmine algas 21. juunil Pärnus ning laienes järgnevatel päevadel maakonda.
"Tere, Pärnu Suvii“ peamine festivaliala jäi atraktiivsesse Pärnu kesklinna piirkonda kontserdimaja ja jõe vahelisel haljasalale. Sündmuse keskmes oli jõgi, mida mööda jõudis teemapealinna tiitel Türilt Pärnusse - esialgu haabjatel ja siis piduliku paatide paraadiga Reiu jõe suudmest kesklinna.
Kavva kuulus ka Pärnumaa messi formaadis üritus, kus osalesid oma väljapanekutega Pärnumaa omavalitsused, kes tutvustasid enda piirkonnas toimuvaid sündmusi, toidu- ja käsitöötraditsioone jms.
Suvepealinna tiitli saabumist mööda Pärnu jõge kajastati jooksvalt nii sotsiaalmeedia kanalites kui meediapartnerite kanalites, tehes sellest nii ka eraldiseisva turundus- ja teavitusaktsiooni.

Ida-Viru turismikonverents investoritele (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus) 
Ida-Viru turismiklastri eestvedamisel toimus Eesti Kaevandusmuuseumis
maakonna esimene turismiinvestoritele suunatud konverents, mille eesmärgiks oli
kasvatada huvi maakonda ja just turismi investeerida, sest Ida-Virumaal on võimaluste aken, mille loob Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF).
Konverentsiga tutvustati maakonna praegust positsiooni ning seda, millise arenguhüppe on maakond turismis aastate jooksul saavutanud ja seda milline potentsiaal maakonnal on, olles täna eestlaste seas TOP3 turismisihtkoht.
Konverentsile kutsuti esinejad, kes tutvustasid ÕÜF võimalusi lähemalt; inimesi, kellel on praktiline kogemus rahastuse taotlemisega; potentsiaalseid investoreid, kes on seotud Ida-Viru turismiarenguga.

Focus Hestia alambrändi loomine (Hestia Hotel Group OÜ)
Kestlikkuse alambrändi Focus Hestia loomine hotellides tähendas seda, et kümme Hestia hotelli Eestis ja Lätis pakuvad vastutustundlikke ja keskkonnasäästlikke lahendusi, kasvatavad külaliste teadlikkust ja pakuvad neile heaolutunnet ning inspireerivad külastajaid olema paremad inimesed.
Hestia eesmärk oli kujundada oma teenust nii, et külalised ei pea tegema õigeid ja valesid valikuid, vaid kõik valikud, mida neile pakutakse, on disainitud jätkusuutlikkust silmas pidades.
Focus Hestia on võtnud oma brändi turundamiseks järgmisel 3-5 aastal julged eesmärgid: rätikute ja voodipesu pesukordade vähendamine 15%; veekasutuse vähendamine 10-15%; biojäätmete kogumine ja nende tekkimise vähendamine kuni 10%; prügisorteerimisjaamad kõikides hotellides igal korrusel (puuduvad segaolmejäätmete prügikastid hotellitubades); ühekordsete kosmeetikatarvete ja susside eemaldamisega tubadest väheneb olmeprügi osakaal 15 % ja mitmeid teisigi jätkusuutlikkust edendavaid eesmärke ja tegevusi.

ÖÖ24 ERMis – taaselustame Tartu ööelu! (Eesti Rahva Muuseum / Estonian National Museum) 
ERMi linnaöö temaatikat avav „Kellele kuulub öö“, oli ühtlasi ka Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 avamissündmuste kulminatsiooniks.
Näituse esimeseks „maitsmiseks“ korraldas muuseum kokkusaamise, mille eesmärk oli kõnetada inimesi üle põlvkondade ja aegade, luua kogukonnatunnet, taastada sõprussuhteid ning luua uusi, ja elustada Tartu ööelu. Ja seda ajal, kui väljas valitsevad külmakraadid! Tegu oli suure meeskonnaprojektiga maja sees, aga lisaks tegi muuseum tihedat koostööd Tartu 2024 meeskonnaga, et luua külastajatele parim kogemus nii maja sees kui ees, kus toimus Tartu 2024 korraldatud vabaõhureiv.
Näitusega seotud turundustegevuste aluseks oli ürituse terviklik kontseptsioon, mis hõlmas äratuntavat ja eristuvat kujundust ning kogu maja ja loodi spetsiaalselt selleks sündmuseks. Valguslahendus, mis haaras ka näituste ala ja lubas Eesti püsinäitust vaadata täiesti uue pilguga, juurde veel muusikaline ajarada nii A- kui B-poolel ja lisaprogramm. Koostöö ajarajal esinenud muusikutega ja neist salvestatud klipid andsid juba eelnevalt edasi õhkkonda, mida muuseum soovis üritusel saavutada.
Kõnealune turundustegu andis kinnitust, et ka jaanuari lõpus, kui sise- ja välisturism on pigem madalseisus, on Lõuna-Eestis võimalik edukalt korraldada üritus, millele inimesed üritavad meeleheitlikult piletit saada.

Pilguse Residency & Restaurant turunduskampaania Rootsis (Elda Angles OÜ) 
Pilguse Residency Rootsi turule suunatud turunduskampaania eesmärk oli tõsta reisi-, elustiili- ja toiduajakirjade kaudu rootslaste teadlikkust Eesti saartest, sh ka Saaremaast, mis rootsikeeli kannab nime Ösel, ning otse loomulikult ka Saaremaal asuvast Pilgusest ja selle võimalustest.
Kampaaniaga äratati uudishimu ja tekitati põnevust nii-öelda unustatud saare ja Pilguse Resicency ümber, tuues Pilguse kvaliteetse puhkuse veetmise kohana nende rootslaste huviorbiiti, kes otsivad midagi tavapärasest erinevat.

Kuidas „kastist välja“ kommunikatsioon tõi seenenäitusele rekordpubliku (Eesti Loodusmuuseum) 
Eesti pikima traditsiooniga muuseuminäitus, Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus, tegi mullu publikurekordi, võõrustades 11 päeva jooksul 8577 loodushuvilist. See on viimase 37 aasta
külastajarekord. Ainuüksi 2023. aasta septembrikuu külastajate arvuks tuli kokku 10 034, mis on rohkem kui veerand 2022. aasta kogu külastajate arvust.
Muuseum kasutas ebatavalist reklaamiviisi, paigaldades Tallinna ja Harjumaa Selverite seenelettidesse humoorikad hinnasildiümbriseid seenenäituse sõnumitega „Seentest ei saa isu täis?“, „Soovid näha rohkem seeni?“, „Seened sassis?“, „Seened selged?“ jne, mis tekitasid nii ohoo-efekti kui ka tõid muuseumisse uut publikut.
Hoolikalt kaardistatud populaarsematel teemalehtedel sotsiaalmeedias jagati hästi läbimõeldud ja sihtgruppi kõnetavat infot ning kutsuti inimesi üles enne seenemetsa minekut näitusele õppima uusi seeneliike ning pärast metsas käiku koos muuseumi seenespetsialistiga korvi sisu määrama.
Lisaks sai seenenäitus 11 päeva jooksul erinevates meediakanalites kokku 68 meediakajastust.

Alexela Täkupoiss kui unikaalne energiapeatus (Alexela AS) 
Aasta tagasi Pärnu külje all avatud Alexela Täkupoisi eesmärk on olnud rääkida inimestele, et Täkupoiss ei ole lihtsalt tankla, vaid midagi palju enamat - energiapeatus, kohtumispaik ja teetähis teel olijale, ühendades endas tanklateenused, maanteerestorani ja pood-kohviku.
Alexela Täkupoiss pakub tööd ligi 40 inimesele ning varustab erinevat liiki energiaga (kütus, elekter, gaas) tuhandeid ümbruskonna peresid ja ettevõtteid ning Pärnumaa külalisi.
Täkupoisi poest leiab spetsiaalselt Pärnumaa väiketootjate toodete riiuli. Korraldatakse kohalikule kogukonnale mõeldud tasuta sündmusi ning Täkupoisi näol on Pärnumaal juures ka üks 100-kohaline sündmuste korraldamise paik.
Täna on Täkupoisis lisaks moodsale kütusejaamale ja ülikiiretele elektrilaadijatele ka tippkoka maanteerestoran, mis pakub kohapeal valmistatud kvaliteetseid restoraniroogi. Menüüs ja kondiitritoodetes kasutatakse võimalikult palju hooajalist toorainet kohalikelt Pärnumaa ja Eesti väiketootjatelt.

Cafe Kalatakso ehk kohvik keset jäist Pärnu lahte (Pärnu Kalatakso/We Create OÜ) 
Keset jäätunud merelahte avatud kalakohvik – kas hullumeelsus? Pärnakad tegid selle tembu talvel ära avades merejääl kohviku laiemale ringile inimestele kui ainult kalamehed.
Jääkohvik aitas turgutada Pärnu sihtkoha nähtavust madalhooajal ja tõi inimesed kodudest välja talviseid teenuseid ja meeleolu nautima.
Kohvik asus Pärnu keskrannast umbkaudu kilomeetri kaugusel merelahel ning sinna pääses mööda märgistatud rada, kas jalutades, soome kelguga, uisutades, mootorsaani või spetsiaalse kalatakso motoriseeritud transpordiga.
Ürituse alal avati merejääl kaks eraldi hüpikkohvikut, kus pakuti muude kalaroogade ja jookide kõrval ka ehtsat kiviahju pitsat. Sai kardiga jäisel rajal driftitada, proovida lohe- ja tuulesurfi, lisaks veel tünnilõkked, lauamängud ning jääkalastuse töötuba.

Tuusiku tegija (SA Viljandimaa Arenduskeskus) 
Viljandi linna ja maakonna mainekampaania „Tuusiku tegija“ kutsus läinud sügisel eestimaalasi puhkust planeerima AI-tehnoloogial põhineva reisiroboti abil, kellele anti hellitav nimi - TuusikuTegija.
Kampaania raames loodi kodulehele puhkus.visitviljandi.ee interaktiivne tuusiku-tegija mäng, kus tulevane turist täidab kampaanialehel väga lihtsa visuaalse valikvastustega testi ning tulemuseks saab isikliku tuusiku - kuni 10 tema huvidega kattuvat olemasolevat pakkumist Visit Viljandi lehelt. Igas tuusikus oli justkui täispakett ning selles sisaldus ööbimine, söögikoht ja põnev paik/sündmus.
Viljandi linn ja maakond näitasid ennast ühiselt läbi tugeva kontseptsiooni, mis andis lõpptarbijale interaktiivse viisi, milline tema reis võiks tulla.

Kesk-Eesti turismiorganisatsiooni turundusartiklite seeria (SA Viljandimaa Arenduskeskus, Kesk-Eesti turismiorganisatsioon) 
Viljandi- ja Järvamaad ning Tõrva ja Põltsamaa valdu ühendava Eesti turismiorganisatsiooni ühisturunduse üheks väljundiks on sisuturundusartiklite sari.
Artiklites tutvustakse piirkonna võlusid ja omapära ning jagatakse kasulikku infot piirkonnas reisijale või Kesk-Eestisse reisi planeerivatele inimestele. Artikleid antakse välja viiel veebilehel: visitviljandi.ee, visitjarva.ee, visittorva.ee, visitpoltsamaa.com ja visitsoomaa.ee ning jagatakse kõigi viie visiti sotsiaalmeedia kanalites.
Turismiteo konkursile jõudsid neist seesugused lugemis- ja reisihuvi äratavad lood nagu „Matkabussiga läbi Eestimaa südame“, „Traditsioonist luksuseni: mitmekesine valik saunu Kesk-Eestis, Viljandimaal ja Mulgimaal“ ning „Klassiga Kesk-Eestisse õppereisile“.
Kesk-Eesti turismiorganisatsioon on leidnud endale hästitoimiva retsepti, kuidas kõikide piirkonna visitite veebid ja sotsiaalmeediakanalid saavad läbi koostöö toota lõpptarbijale kvaliteetsemat sisu.

Viljandimaa jõulupuud (SA Viljandimaa Arenduskeskus) 
Läinud aasta jõulukuul sotsiaalmeedias lahti rullunud Viljandi maakonna jõulukuuskede fotoralli eesmärk oli teha midagi ägedat, et tekitada viljandlaste some kanalite jälgijates ja kohalikus kogukonnas jõulutunnet.
Maakonna jõulupuudega jäädvustustega näidati turistidele ja kohalikule kogukonnale Viljandimaa kuuskede ilu, kui õues oli ligi 20 kraadi külma. Kõik fotod läksid Visit Viljandi pildipanka, mida saavad piirkonna turismiettevõtjad ja partnerid nii Eestist kui välismaalt.
Südamliku fotoaktsiooni tulemusena pildistati üles 17 jõulukuuske üle terve Viljandi maakonna ning inimesed said nende seast valida oma lemmiku(d).

Hapukurgihooaja kampaania (SA Tartumaa Turism)
Lõuna-Eesti madalhooaja kultuurikampaania kutsus külastama Lõuna-Eesti muuseume ilma kõrghooaja inimmasside kärata ehk vaiksel perioodil, mis jääb kahe koolivaheaja vahelisele ajale ning enne jõuluüritusi.
Kampaaniasõnumiks oli „Lõuna-Eestis on ametlikult hapukurgihooaeg! See tähendab, et viimaks on lärm ja melu settinud purgi põhja ja on aega krõmpsutada kultuuri kahe suupoolega!“.
Ettevõtmisse oli kaasatud suur hulk piirkonna muuseume, vaatamisväärsusi, külastuskohti. Kampaania katsetas julgete sõnumite, helilahenduste (krõmpsuv kurk vaikses muuseumis) ja visuaalidega. Sotsiaalmeedia reelsid ehk lühivideod muuseumitest krooniti Kuldmuna konkursil hõbemunaga.