Võimas hüpe: Saksa reisikorraldajatel kasvas Eesti reiside müük 60-70%

Evely, Saksamaa majanduse seis pole seal kõige parem, lisaks veel valitsuskriis.

Tõepoolest, Saksa majandus ei ole viimasel ajal kasvu näidanud. 2024. aastaks prognoositakse Saksamaal 0,2% majanduslangust, samas kui varasemalt prognoositi 0,3% majanduskasvu. Peamine põhjus on ettevõtete ebakindlus: ettevõtted on ebastabiilsete majanduslike ja geopoliitiliste tingimuste tõttu ettevaatlikud. Oodatakse olukorra paranemist: 2025. aastal prognoositakse 1,1% majanduskasvu ja 2026. aastaks kasvu 1,6% .

Vananeva rahvastikuga Euroopa tööstusriigina maadleb Saksamaa tüüpiliste probleemidega nagu tööjõupuudus, nõrk välisnõudlus, kõrge inflatsioon, energia kallinemine, ajale jalgu jäänud taristu (sillad, teed, raudtee) ning palju bürokraatiat ja ülereguleeritust, mis on Saksamaale endiselt väga iseloomulik. Lisaks veel sõda Ukrainas.

Siiski, põhiline Saksa majandusarengu ja -kasvu piiraja on ikkagi Hiina, kelle nõudlus saksa autotoodangu, eriti just elektriautode järele, on drastiliselt kahanenud. Hiinal endal on tekkinud tugev autotööstus, mida toetab riiklik agressiivne ekspordipoliitika. Sakslased on elektriautode tootmisega jäänud natuke jänni. Kõige tulemina toimub Saksa autotööstuses praegu laiaulatuslik ümberstruktureerimine, koondamised ja kärpimised. BMW ja Mercedes-Benz andsid kahjumihoiatuse ning Volkswagen teatas tehaste sulgemistest.  

Üks Saksa olulisemad tööstusharusid on tule all ning sellele lisandub veel sisepoliitiline kriis. Novembris lagunes senine valitsus lagunes ning tuleva aasta veebruaris toimuvad Saksamaal erakorralised parlamendivalimised. Eestlastele ei tundu see midagi erilist – valitsused ju ikka lagunevad -, aga Saksamaal on poliitilises mõttes tegu erandolukorraga.  

Aga kui räägime turismist ja sakslaste reisikäitumisest?

Saksamaa on territooriumi mõttes väga suur riik, reisikorraldajad hajuvad erinevate piirkondade vahel laiali. Tihti kulub pikalt aega, et nendega füüsiliselt kokku saada. Messidel ja kontaktüritustel on suhtlemisaeg piiratud, mistõttu on parim võimalus Eestis tutvustamiseks kutsuda reisikorraldajad ja edasimüüjad Eestisse. See on ka põhjus, miks teeme Saksamaalt Eestisse piisaval hulgal FAM-reise. Meid toetab seejuures asjaolu, et majanduslangus pole kuigi palju sakslaste reisimist mõjutanud. Ikka käiakse ja otsitakse teistest riikidest elamusi, kokku hoitakse majanduslanguse ajal pigem muult kui reisimiselt.

Saksamaal elab ümmarguselt 82 miljonit inimest. Saksakeelset elanikkonda on 70,6 miljonit ning neist reisib 77% ehk me räägime 55 miljonist Saksa turistist. Reiseanalyse selle aasta uuringust selgus, et sakslased teevad aastas ca 65 miljonit reisi, millest 22% on reisid kodumaal. Siseturismi mõttes on number üks Baierimaa, teisel kohal Läänemere-äärsed liiduvabariigid, siis Põhjameri.  
Sakslaste reisimise aktiivsus on tõusnud, aga mitte kõikides vanusesegmentides ning see peegeldub ka Eesti statistikas. Suurim muutus puudutab vanemealisi: kindel osa pensionäridest ei reisi enam nii nagu nad tegid seda enne pandeemiat.  

Välismaale minnes eelistavad sakslased teha pikemaid, kallimaid ja kaugemaid reise. Kui 2019. aastal veetis sakslane aastas 12,1 päeva reisides, siis 2023. aastal 13,1 päeva. Kulutused reisimisele on ajaga mõistagi tõusnud, aga kui võrrelda šveitslastega, siis kulutab sakslane ühele reisile vähem: sakslane keskmiselt 1337 eurot, šveitslane üle 2000 euro. Tõsi, šveitslaste ja sakslaste ööbimiste arvud on muidugi võrreldamatud, sest Saksamaa oma suure rahvaarvuga pakub väga suuri mahtusid.  

Eesti suunalgi on uudised väga rõõmustavad: ainuüksi 2024. aastal kasvas reisikorraldajatel siia müük 60-70% võrreldes mullusega. Aasta-kaks tagasi alguse saanud Eesti ringreiside ehk Eesti monotoote trend jätkub. Mitmed suured reisikorraldajad on võtnud töösse pikemad 7-8-päevased Eesti tuurid ning töötavad selle suunaga ka järgmistel aastatel. 

Tavapäraste huvireiside kõrval ei maksa Saksa sihtturu puhul alahinnata ka poliitilise-, haridus- ja äriturismi osakaalu. Toon näiteks selle aasta kevade, kus EISi e-Eesti Esitluskeskust Tallinnas väisas nelja nädala jooksul üheksa rohkearvulist Saksa delegatsiooni.  

Mis on tuleval aastal Visit Estonia peamised tegevused Saksa turul?  

Tahame meie fookusteemadega pakkuda midagi uut.  

Toidu puhul on märksõnadeks Eesti restoranid rahvusvahelistes restoranigiidides ja kohalik köök. Looduse- ja aktiivse puhkuse vallas tooks kindlasti välja sporditurismi – Tallinn on Euroopa spordipealinn 2025, aga lisaks ka muud Eestis toimuvad spordisündmused. Kultuuris on keskel kohal üldlaulu- ja tantsupidu ning Arvo Pärdi juubeliaasta. Kestlikkuse poolel toetab meid endiselt tõik, et Eestis pole ühelgi aastaajal ülerahvastatust.

Kui B2C turunduses sihime 25-55-aastaseid Berliini, Müncheni, Frankfurdi ja Hamburgi regiooni elanikke, siis B2B turunduses 25-34-aastaseid ning 45-64-aastaseid, kes reisivad koos kaasla(st)e ja/või lastega.  

B2B suunal jätkame Eesti positsioneerimist põhjamaise coolcation sihtkohana eesmärgiga, et Eesti reis oleks reisikorraldajate portfellis monotootena või siis koos Skandinaaviaga. FAM-reisidel laiendame valikut ning toome sisse madalhooaja võimalused, talvepuhkuse ja toiduteemalised ringreisid. Lisaks püüame aina enam saada Eesti suuremaid spordiüritusi reisikorraldajate tooteportfellidesse. Töö selle nimel käib: tuleval 2025 hosted buyers workshopil veebruaris on osalemas suur hulk kvaliteetseid Saksa reisikorraldajaid, kes on huvitatud laiendamast oma tooteportfelli Eesti suunal.