Tibusid loetakse sügisel ehk millest kõnelevad seitsme kuu turisminumbrid?
Eesti elanike ööbimisi vähem, välismaalaste omi veidi rohkem
Käesoleva aasta esimesed seitse kuud näitasid, et välisturiste peatub Eesti majutusasutustes veidi rohkem kui mullu samal, kuid kohalike inimeste ööbimised on languskursil. Tõsi, nii välisturistide ööbimiste kasv kui ka siseturistide ööbimiste vähenemine ei puuduta kõiki Eesti piirkondi ühtemoodi.
Eesti elanike ööbimisi majutusettevõtetes tuli tänavu seitsme kuuga 1,68 miljonit, mida oli 4% vähem kui mullu samal ajal. Seejuures oli nende ööbimisi mullusega võrreldes veidi vähem paljudes Eesti sihtkohtades - vaid Tallinnas, Tartus ning Lääne, Jõgeva ja Rapla maakonnas nende ööbimised veidi kasvasid. Siseturismi väikese languse põhjus on ilmselt tarbijate madal kindlustunne.
Välisturistid veetsid esimese seitsme kuuga majutusettevõtetes 2,15 miljonit ööd ehk 3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Samas oli nende ööbimisi 374 000 võrra ehk 15% vähem kui 2019. aastal samal ajal. Vene turistide puudumine on peamine põhjus, miks välisturistide ööbimisi on praegu vähem. Aga kui vaadata muid välisriike (jättes Venemaa kõrvale) koondina, oli muude välisturistide ööbimisi vaid 85 000 võrra ehk 4% vähem kui 2019. aastal samal ajal.
Mullusega võrreldes oli ööbimisi Lätist 8%, Saksamaalt 4%, Suurbritanniast 10%, Leedust 5%, Rootsist 8% ja USAst 17% rohkem. Ööbimisi Soomest, meie peamiselt sihtturult, oli 3% vähem kui mullu samal ajal.
Pildi autor: EIS
Tallinn – ärituristid ja suursündmused
Hotellide Radisson Collection Hotel, Tallinn ja Palace Hotel Tallinn, a member of Radisson Individuals juht Ain Käpp ütleb, et aasta alguskuud olid tema juhitavates hotellides pigem keerulised ja väiksema nõudlusega, ent suvi tõi positiivse pöörde, mil õnnestus kogunisti mitu rekordit püstitada. „Eelkõige kasvatasid nõudlust väga suur hulk välismaa artistide kontserte, suured rahvusvahelised konverentsid ja spordivõistlused. Oleme suursündmusi korraldavatele inimestele ja ettevõtetele väga tänulikud! Suutsime kasvatada toa keskmist hinda ja täituvust saime võrrelda lausa 2019. aastaga,“ toob Käpp välja.
Positiivne on Radisson Collection ja Palace hotellide näitel seegi, et ärigrupid koos majutuse, konverentsi ja toitlustusega on sel aastal olnud mõlemas majas heas kasvus. Samuti võib märgiliseks pidada kaugturgude elavnemist. „Meie hotellides on tänavu varasemast rohkem äri- ja puhkekülalisi Lähis-Idast, Aasiast ja Ameerika mandrilt,“ sõnab Käpp.
Samas märgib ta, et välisturistide arvu taastumisest pandeemiaeelsele ajale pole veel põhjust rääkida ning kuue aasta taguste tulemusteni ennistamise nimel tuleb turismisektoril ühiselt tegelda.
Kui vaadata Eesti turismiekspordi peamisi sihtturge, siis soomlastest külastajate ööbimised pole Radisson Collection ja Palace hotellides vähenenud, püsides mõlema hotelli külastajate osakaalust stabiilselt 20% kandis. Valdav osa Radisson Collectioni ja Palace’i Soome klientuurist on ärikülalised.
Käpp ütleb, et kui varem oli Tallinna külastamine soomlaste jaoks igapäevasem, siis nüüd konkureerime tihedamalt teiste riikide sihtkohtadega. Oma jälje on jätnud hinnatõuski. „Hindade tõus (sh majutuse käibemaks), kauba- ja teenusekorvi kallinemine, keskmised töötasud ning laevaliikluse piletihinnad on kindlasti mõju avaldanud. Samas, kes Eestisse tuleb, teab kindlalt, mida ta siit soovib, ootab kvaliteeti, head teenust ja Eestile omast kõrge tasemega toitlustust,“ leiab hotellijuht.
Lätlaste (taas)tärganud Eesti-lembus on jõudnud ka pealinna. „Küllap tegime midagi Covidi ajal hästi ja lätlased avastasid uuesti Eesti! Alguses Lõuna-Eesti, siis Pärnu ja Tartu ning nüüd üha rohkem ka Tallinna. Lätlaste puhul näeme tugevat huvi just lühikeste perereiside ja nädalavahetuse külastuste vastu. Tallinn on neile piisavalt lähedal, et tulla autoga või bussiga, ning samas piisavalt “teine maailm”, et pakkuda elamust. Kindlasti on oma mõju ka Eesti kultuuri- ja spordisündmustel, mis toovad lätlasi kohale. Loodame, et suudame neile seda avastamisrõõmu ka edaspidi pakkuda,“ sedastab Käpp.
Külalised Saksamaalt, kelle ööbimiste kasv liigub Eestis samuti tõusujoones, on Radisson Collection ja Palace hotellides valdavalt keskmisest kõrgema ostujõuga äri- ja individuaalkülalised. Paljud reisivad paarikaupa või väiksemates seltskondades ning väga huvitatud siinsest kultuuripärandist ja arhitektuurist. Käpp: „Näeme ka seda, et sakslased hindavad kvaliteetset toidukultuuri – restoranide ja kohvikute valik on nende jaoks oluline osa reisi õnnestumisest. Lisaks on kasvanud nooremate saksa reisijate osakaal, kes kombineerivad Tallinna külastuse näiteks Balti ringreisiga.“
Pildi autor: Rasmus Jurkatam
Narva – soomlast tuleb palju, lätlast veidi vähem
Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti Ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse juhataja Olga Smirnova sõnul kinnitavad Eesti sügispealinna majutusasutuste seitsme kuu andmed üldist trendi – Eesti elanike majutuste ja ööbimiste arvud on vähenenud, see-eest välisriikidest külastajate arv suurenenud.
Rõõmustada võib selle üle, et soomlaste huvi Narva vastu on teinud kena üleshüppe. „Jaanuaris ja aprillis olid majutatute ja ööbimiste arvud suuremad kui 2024. Kasvu näitasid mõlemad näitajad ka mais ja juulis: juulis +39% majutatute arvus ja +17% ööbimiste arvus. Soomlaste majutuste ja ööbimiste arv langes Narvas ainult juunis (vastavalt –17% ja –4%) ning veidi märtsis (–1% majutatute arvus, kuid siiski +24% ööbimiste arvus). Seega ei ole Narvas soomlaste arv vähenenud – vastupidi, Soome turg on meil kasvutrendis,“ ütleb Smirnova.
Läti suunal pole pilt küll nii helge, aga samas ka mitte lootusetu. Kui märtsis ja aprillis vähenes piirilinnas majutatute arv vastavalt mullusega võrreldes 75% ja 62%, siis jaanuaris, mais, juunis ja juulis kosus tublisti (vastavalt +37%, +21%, +1% ja +27%). „Seega on Läti turistide üldine trend Narva linna kontekstis käesoleva aasta esimesel poolel pigem negatiivne või neutraalne,“ märgib Smirnova.
Positiivse poole pealt tasub aga välja tuua saksa külaliste arvu olulise suurenemise. Narva Turismiinfokeskuse andmetel on tüüpiline Narva linna külastav Saksa turist üle 40-aastane, kes reisib koos kaaslasega.
Pildi autor: Peeter Järvelaid
Pildi autor: Visit Pärnu
Pärnu – lõunanaaber armastab Pärnu spaasid
Estonia Spa Hotelsi juht Andrus Aljas möönab, et tulemused tema juhitavates Estonia spaahotellides on tänavu kujunenud oodatust veidi paremaks. Samas on tõsi see, et ootused olid selleks aastaks majutusasutuste käibemaksu tõttu madalad. „Eelmise aasta tulemustele jäime siiski sellel suvel napilt alla,“ märgib Aljas.
Pärnu on pikalt olnud põhjanaabrite suvine lemmik ja kuigi viimastel aastatel tuleb soomlast kuurortlinna varasemast vähem, ei ole nende ööbimiste langus drastiline. Aljas ütleb, et Pärnus vähenesid soomlaste numbrid aasta alguses mõõdukalt, aga suvel olid need eelmise aastaga sarnasel tasemel. Ja nii ka Estonias. „Pärnu pakub suvel soomlastele jätkuvalt turvalist ja logistiliselt lihtsat (saab tulla autoga) rannapuhkuse võimalust, koos väga hea keskmise kvaliteediga nii majutuse kui toidu osas,“ leiab spaajuht.
Lätlast käib Pärnus aasta-aastalt aina enam. Arvuliselt on lõunanaabrite ööbimised pandeemiaeelse ajaga võrreldes kõige rohkem kasvanud just nimelt Pärnu maakonnas. Aljase selgitust mööda on Pärnus lätlaste kasv olnud eeskätt just spaahotellides. „Meie kvaliteedi ja tasemega spaahotelle on Lätis vähe (ja Riias peaaegu üldse mitte) ning hea kvaliteedi eest on ka lätlased nõus maksma. Siiski on nad keskmisest hinnatundlikumad ja suvehooaja kõrgajal on neid suhteliselt vähem liikvel,“ tõdeb ta.
Ehkki 2025. aasta esimese seitsme kuuga kasvasid Pärnumaal ka Saksa turistide ööbimised 14% (Eestis keskmiselt 4%), on Estonia majades sakslaste numbrid pigem tagasihoidlikud, mistõttu pole Aljase sõnul ka Saksa turu kasvust põhjust rääkida. Ta ütleb, et sakslasi käib suvepealinnas rohkem matkaautodega ja reeglina on nad Pärnus läbisõidul.
Pildi autor: EIS
Prognoosid eesootavaks sügiseks ja talveks
Ain Käpp: „Tänase teadmisega näeme, et september ja oktoober näitavad positiivset tendentsi ja ootame kasvu võrreldes eelmise aastaga. Talv võib kujuneda meie hinnangul väljakutsete rohkeks, sest hotellitube on turul rohkem kui eelmine aasta ja hotellide üldine hinnatase on kohati liiga madal, et kulusid katta. Kuna Tallinnas ei ole suurt konverentsikeskust, siis ei ole võimalik Eestisse tuua suuri konverentse, mis suurendaksid nõudlust madalhooajal. Välisturismi taastumine ja kasv peaks olema peamine eesmärk. Samas näeme lootust andvaid märke, uutelt turgudelt nagu Ameerika ja Aasia. Talveperioodi üks tugev tõmbenumber on kindlasti Tallinn kui jõululinn, mis toob traditsiooniliselt nii Saksa, Läti kui ka Soome turiste. Kokkuvõttes prognoosime mõõdukat nõudlust ja loodame, et keskmise hinna strateegiat õnnestub ka sügisel-talvel hoida.“
Olga Smirnova: „Pole põhjust loota, et Eesti elanike majutatute arv jõuaks isegi eelmise aasta tasemele. Nende arvu langus mõjutab oluliselt kogu statistikat, sest Eesti elanikud moodustavad Narvas 50–70% kõigist majutatutest. On siiski võimalik, et välisriikide külaliste arv hooajavälisel ajal jääb eelmise aastaga võrreldes samale tasemele või isegi veidi kasvab – eelkõige soomlaste arvelt.“
Andrus Aljas: „Meie prognoosid sõltuvad suuresti majanduse üldisest olukorrast ja siin lähitulevikus midagi liiga positiivset ei ole ega ole ka tulemas. Loodame jätkuvalt peamiselt lätlaste numbri kasvule. Soome turistide arvu on hetkel keeruline pikemalt ette prognoosida. Siseturu osas me aasta teisel poolel kasvu ei näe.“
Eesti turismieksport numbrites perioodil 2025. aasta jaanuar-juuli:
- 2025. aasta esimese 7 kuuga veetsid Soome turistid majutusettevõtetes 774 000 ööd (3% vähem kui 2024. a samal ajal). Soome turistide ööbimisi oli tänavu mullusega võrreldes jaanuaris ja aprillis rohkem, teistel kuudel aga vähem. Absoluutarvudes oli langus kõige suurem juulis – tänavu juulis oli nende ööbimisi 9% ehk 21 700 võrra vähem kui mullu juulis. Soomlaste ööbimiste vähenemisel (mitte ainult mullusega võrreldes, vaid pikemaajaliselt) on mitmeid põhjused: laevapiletite ja Eesti kohapealsete hindade tõusu ning Soome majanduse olukorra (sh töötuse kasvu) tõttu reisitakse üldiselt harvem; lisaks viitavad Lighthouse’i andmed, et teatud määral on ilmselt nõudlus liikunud majutusettevõtetest lühiajalistele üüripindadele (üüripindadel on tänavu esimese 7 kuuga Soome klientide arv kasvanud mullusega võrreldes 16%).
- 2025. aasta esimese 7 kuuga veetsid Läti turistid majutusettevõtetes 232 000 ööd, ületades eelmist rekordit (2024. aasta taset) 8%. Arvuliselt on nende ööbimised pandeemiaeelse ajaga võrreldes kõige rohkem kasvanud Pärnu maakond, mullusega võrreldes aga Tallinnas.
- 2025. aasta esimese 7 kuuga veetsid Saksa turistid Eesti majutusettevõtetes 141 000 ööd (4% rohkem kui mullu). Võrreldes mullusega oli nende ööbimisi Harju maakonnas (koos Tallinnaga) 8% rohkem, Tartu maakonnas 10% rohkem, Pärnumaal 14% rohkem, Saare maakonnas 24% rohkem ja Lääne-Virumaal 23% rohkem.
- Eesti turismiteenuste eksport oli tänavu I poolaastal 989 miljonit eurot ehk 0,2% väiksem võrreldes 2024. aasta sama ajaga, sh oli reisiteenuste eksport 10% suurem, kuid reisijateveo eksport oli 23% väiksem kui 2024. aastal. Võrreldes 2019. aasta sama ajaga oli turismiteenuste eksport 3% suurem (kuid tarbijahinnaindeks oli 2025. aasta II kvartaliks kasvanud 2019. aasta sama ajaga võrreldes 47%).
Pildi autor: Visit Estonia
Viimati uuendatud
18.09.2025