Kuhu minna uisutama? Uisuväljakud ja looduslikud uisuplatsid üle Eesti

Alustame ametlikest uisuväljakutest, mida on üle Eesti mitmeid. Tavaliselt saab nende juures ka uiske laenutada, jää on mõnusalt sile ning taustaks mängib muusika, mis omakorda häid emotsioone loob.

Uisuväljakud Tallinnas

Vanalinna uisupark – unikaalse asukohaga pop-up uisuväljak avatakse tavaliselt detsembri alguses ja suletakse märtsis kevadpäikese saabudes.

Nõmme uisupark – Tallinna Nõmme Gümnaasiumi hoovil avatud uisupark on avatud iga ilmaga (ka plusskraadidega) kuni märtsi keskpaigani.

Mustamäe uisupark – imeilusa valgustusega ja mõnusa muusikaga uisuväljak asub Keskuse tänaval ning on avatud märtsis ajani, mil saabuvad esimesed soojad ilmad.

Pirita liuväli – Pirita jõe ääres asuv tehisjääväljak on Tallinna suurim – 1764 ruutmeetrit. See asub Pirita Velodroomi territooriumil. Liuväli on ka hästi valgustatud.

Kadrioru uisuväljak – ilus ja suur jääväli asub Koidula tänaval tenniseväljakute juures.

Lasnamäe uisupark – talvehooajal on nad avatud iga päev ja iga ilmaga ning tänu külmutusseadmetele on uisujää garanteeritud ka suurte plusskraadidega.

Tallinnas ja selle ümbruses leiab uisuväljakud veel Telliskivist, Sakust ja Viimsist.

Uisuväljakud Tartus

Tartu südalinna uisuväljak – asub Raekoja platsil suudlevate tudengite purskkaevu ümber. Uisuväljaku kasutamine on tasuta ning selle kõrval on olemas ka uisulaenutus.

Astri Arena Lõunakeskuses – kaubanduskeskuses asuv uisuplats on fenomen omaette. Mine kasvõi suvel!

Tähtvere puhkepargi uisuväljak – Tartu laululavale kaare alla valatakse igal talvel külmakraadide abil looduslik jää. See on Tartu suurim vabaõhu-uisuväljak, kuhu mahub korraga sõitma ka 40 inimest. Vihmase ilmaga ja plusskraadidega on väljak suletud.

Tamme staadioni uisuväljak – uisuväljak on valgustatud ja avatud ööpäevaringselt. Oma uiskudega on selle kasutamine tasuta.

Uisutamine järve-, raba- või merejääl

Looduses uisutamisel on ainult kaks eeldust – veekogule on tekkinud kindel jää ja sul on olemas uisud. Kui need tingimused on täidetud, võib ette võtta mis iganes veekogu ja sinna lustima minna.

Eriti ilusad on rabajärved, kuus saad liuelda saarekeste vahel. Pikamaafännidele soovitaks jällegi suuri järvi või jäätunud merejääd, kus saab kilomeetrite viisi lihtsalt uhada.

Kui sa pole päris kindel, kas jää ikka kannab ja kuhu minna, tasub minna korraldatud uisumatkale. Erinevaid uisurännakuid korraldatakse näiteks Kõrvemaal. Samuti on põnev paik uisutamiseks Soomaa Rahvuspark, kus samuti giidi juhendamisel matkasid tehakse. Proovi Seikle Vabaks rabamatkasid ja uisutamist rabalaugastel Pärnumaal või avasta jääväljad Mulgimaa Rubina soo rabalaugastel.

Täiskasvanute uisumatk Peipsi järve Veneetsias kulgeb mööda mööda sileda jääga kanaleid, üle üleujutatud metsade-niitude ning mööda Peipsi järve jääd. Peatutakse koprapesade ja saarmaurgude juures, uuritakse jälgi ning tehakse ka tee- ja söögipaus.

Uisumatku tehakse ka ka Pärnu lahel ja Kihnu väinas, Manija, Kihnu ja Sorgu saare ümber.

Ka mitmed järved Eestis ootavad uisutama ning nende juures on tihti ka info jääpaksuse kohta olemas. Viljandi järvel on looduslik uisurada. Veel võib minna Saadjärve uisurajale, Verevi järve uisuväljakule, Pühajärve uisumatkale ja Paala järvele.

Teiste talviste tegevuste, sealhulgas rohkemate uisutamisvõimaluste kohta leiad infot Puhka Eestis lehelt.