Alutaguse rahvuspark

Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark, mille omapäraks on kontrastsus ümbritsevaga.

Alutaguse rahvuspargis kohtub puhas puutumata loodus väikeste küladega, iidsete matmispaikade ja kaevandusaladega.

Sealne loodus on silmapaistev oma kaunite põlismetsade ja sügavate soode poolest, meenutades kohati taigat. Alutaguse piirkonnas elavad paljud ohustatud ja haruldased liigid, nagu rabapüüd ja lendoravad, kelle jaoks on sealsed metsad ja sood viimaseks sobivaks elupaigaks. Rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit ja selle tuumiku moodustavad ulatuslikud soo- ning metsamaastikud.

Allikas: Visit Estonia

Paksude laante vahel müttavad ringi Eesti suurimad kiskjad – pruunkarud.

Karukantsiks nimetatud Alutagusel elab ca 500 mõmmikut, kellega võib vabalt kevadisel metsateel kohtuda. Kui see mõte ajab judinad peale, aga karusid on siiski soov oma silmaga näha, võib vabalt külastada mõnda spetsiaalset karuvaatlusonni, millest on mugav ja põnev mesikäpa toimetamisi piiluda.

Alutaguse karuonnidest on väga hea võimalus näha ja pildistada karusid! Kui aga karu pildile ei õnnestu püüda, näeb kindlasti teisi metsloomi ning linde.

Mine loomavaatlusretkele

Allikas: Priidu Saart

Alutagusel elab Eesti suurim pruunkaru asurkond

Alutaguse metsades ja soodes elavad umbes pooled Eesti 1000 mesikäpast

Alutagusel on palju tegevusi nii looduse nautimiseks kui õueseiklusteks

Alutagusel võib nautida palju unikaalseid loodusnähtusi, nagu näiteks Peipsi põhjaranniku üle 30 km pikk luitmetsade ja laulvate liivadega rand või Alutaguse soostiku 18 m kõrgused kriivad ehk mandriluited, mida mujal Eestis ei leidu.

Puhatu soostik on Eesti soostikest suurim ning selle servas asuva Poruni jõe kaldail kasvavad väärtuslikud põlised laialehelised metsad. Jõe kallastel võib sattuda kohati paljanduvatele geoloogilistele kihistutele.

Eesti suurima järvede tihedusega maastikul, Kurtna järvestikus on 30 km2 suurusel alal üle 40 järve. Nende seas on eriti väärtuslike ja haruldaste liikidega järvi, näiteks Valgejärv.

Mäetaguse tammik on Euroopa üks põhjapoolsemaid tammikuid, kus kasvavad kuni 300 aastat vanad laia võraga ja elustikurikkad puud. Iisaku oos on Eesti kõrgemaid oose, mille kõrgeim tipp on Tärivere mägi (94 m). Oosil kasvavas metsas elavad haruldased lendoravad.

Mati Kose

Allikas: Mati Kose

Eesti Energia

Allikas: Eesti Energia

Poruni metsa- ja matkarajad tutvustavad sealset metsa, selle elustikku ning kohalikku kultuuripärandit.

Avasta, mida Alutagusel teha ja näha saab.

Allikas: Hetkeline

Peipsi järv – üks Euroopa suurimaid mageveekogusid

Rahvuspargi lõunaosa piirneb Peipsi järvega, mis meelitab puhkajaid oma ulatuslike liivarandade ning suurejooneliste paadi- ja kalastusvõimalustega

TOP soovitused, mida teha Alutagusel:

Mine matkama Muraka rabasse. Vali näiteks põnev räätsamatk!
Avasta Puhatu-Agusalu sood. Sealsetes ainulaadsetes luidetes peidavad end suurepärased marjad ja metsaseened.
Mine linnu- või loomavaatlusretkele.
Külastada Poruni jõe põlismetsa ja Kurtna järvi.
Roni Iisaku vaatetorni. Seal avaneb suurepärane vaade Alutaguse metsadele ja soodele.