Eesti keel – kaunis ja helisev keel, mille kuulmisest ei saa iial küllalt
Eesti keelt peetakse raskeks, aga ka üheks ilusaimaks keeleks.
Eesti keel on eestlaste identiteedi keskmes.
Eesti keel on Euroopa keelte hulgas üsna ainulaadne, kuuludes soome-ugri keelte sekka. Meil on riiklik keelestrateegia, keeleauhind ja emakeelepäev.
Eesti keel on üks umbes 7000 keelest maailmas. Seda peetakse raskeks, aga ka üheks ilusaimaks keeleks. Meloodilist ja IauIvaIt kõlavat keelt räägib emakeelena kogu maailmas kõigest umbes miljonit inimest. 2020. aasta alguse seisuga elas eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi Eestis 894 336.
Alates 2004. aastast on eesti keel ka üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.
Eesti keele ilu tuleb eriti esile rahvalauludes
Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja Iõpul kahe või kolme Iäänemeresoome hõimumurde Iähenemise tulemusena.
Nimetust "eesti keel" hakkas 19. sajandi keskpaigas propageerima Johann Voldemar Jannsen, kasutades üleminekuvormina ka väljendit "eesti maakeel".
Eesti keelel on kaks suuremat murderühma – põhjaeesti ja Iõunaeesti murre –, kuid mõned allikad eristavad kolmandana kirderanniku murdeid. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks laiema paikkonna, kihelkonna või küla nime järgi. Praegusel ajal on aga murdeerinevused tugevasti taandunud.
Tänapäeval on Iõunaeesti murretest suurima kõnelejate arvuga Võru murre ehk võru keel. Setu keelt peetakse lingvistiliselt aga võru keele variandiks.
Huvitavaid fakte eesti keele kohta on aga veel. Näiteks, kas teadsid, et eesti keel on üks väheseid keeli, kus sõnadel ei ole sugu ja kasutusel ei ole ühtegi artiklit?
Samuti on eesti keel on üks väheseid keeli, kus puudub erivorm tulevikus toimuvate sündmuste või tegevuste väljendamiseks. Tuleviku väljendamiseks kasutatakse lihtsalt verbi oleviku vormi.
Eriti uhked võime olla oma õ-tähe üle, sest see on maailmas ainulaadne – täpselt samasuguse kirjapildiga tähemärki ei ole üheski teises tähestikus ega keeles.
Eesti keel kasutab ladina tähestikku, millele on lisatud täpitähed ö, ä, ö ja ü. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest häälikute kolm pikkusastet: Iühike, pikk ja ülipikk. Et vastav pikkusaste annab sõnale hoopis erineva tähenduse, teeb keele õppimise raskeks.
Eesti keeles on palju laensõnu, aga ka tuletisi ja liitsõnu. Keelel on palju keerdkäike ja võimalik on ehitada peadpööritavalt pikki liitsõnu, näiteks 24-täheIine "kuulilennuteetunneliluuk", mis on ühtlasi palindroom ehk loetav nii vasakult paremale kui vastupidi. Muide, kas tead, millises eestikeelses sõnas on kuus kõrvutiasetsevat tähte tähestikulises järjekorras?*
Silmatorkav eesti keele eripära on ka käänete rohkus, mille õppimine on võõramaalaste jaoks keeruline.
Mõnikord on vaja leida uusi vasteid populaarsetele võõrsõnadele või keeleliselt kohmakatele väljenditele. Selleks on korraldatud maailmas ainulaadne ettevõtmine – sõnavõistlus Sõnaus, millest eestlased on alati aktiivselt osa võtnud. Selliselt leitud sõnad on näiteks taidlus (kunstiline isetegevus), pardel (elektriline habemeajamismasin), üleilmastumine (globaliseerumine), Iõiming (integratsioon), tujuk (emotikon), haaksõna (hashtag), digikelts (aja jooksul kogunenud digitaalne prügi), ja rohepaplus (rohepesu).
* Vastus on kirstuvõti (r, s, t, u, v, õ)
Allikas: Kaarel Mikkin
Eesti Rahvusringhäälingu keelealgatusega on kõige eestilikumaks sõnaks valitud "sõnajalaõis". Teisele ja kolmandale kohale tõusid rahvahääletusel "öö" ja "kullakallis".
2008. aastal valis Eesti keelevaldkonna tippasjatundjatest koosnev nõukogu välja ka kümme eesti keelele kõige iseloomulikumat ja huvitavama kõlaga lauset. Need olid:
Üle oja mäele, läbi oru jõele.
Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.
Kuula, kulla külanaine – kuuled külla tulnud vaime.
Küll küllale liiga ei tee.
Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.
Ämber läks ümber.
Millal maksan memme vaeva.
Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.
Ema tuli koju.
Pöidlad pihku, pöialpoisid!
Viimati uuendatud
19.02.2025