Huvitav info, mida võiksid ERMi kohta teada

ERMi on nüüdseks külastanud üle miljoni inimese. Vaatame üle põnevad faktid, mida võiksid Eesti kultuuri tähtsaima maamärgi kohta teada.

Eesti Rahva Muuseum on suurim muuseum Eestis, mida on nüüdseks külastanud üle miljoni inimese. Statistika näitab, et turistide osakaal jääb 20% kanti ja väliskülalisi on käinud lausa 120 riigist, suuremjagu neist Soomest, Lätist ja Leedust, samuti Saksamaalt ja Rootsist.

Igal aastal käib muuseumist läbi ligi 500 kooliekskursiooni ja korraldatakse 1000 giidituuri eri vanuses külastajatele. Ka ürituste poolest ei istuta käed rüpes – neidki toimub igal aastal 500 ringis.

Kuivõrd tead aga põnevaid fakte ERMi kujunemisloost või mida seal täpsemalt näha saab? Panime kokku huvitava ülevaateloo – loe ja saad Eesti kultuuri maamärgiga lähemalt tuttavaks!

Pildi autor: Visit Estonia

ERMi ehitamine muutis linnaruumi

Praeguseks oleme harjunud, et ERM asub Tartu külje all Raadil ja sinna minek pole justkui üldse probleem või väljakutse. Küll aga oli see murekoht 8-9 aastat tagasi, mil Tartu linn nägi kurja vaeva, et leida sinna tee ehitamiseks raha. Samuti juureldi tol ajal selle üle, kuidas linnaruumi (ümber) planeerida, et kesklinna ja Raadi vahelist ala paremini ühendada.

Tänapäeval on Tartu oma nutika linnaplaneerimise poolest kindlasti Eesti linnadest esirinnas – oma huvitavate lahenduste eest on nad isegi auhindu võitnud.

Lennurajale ehitatud hoone

Eesti Rahva Muuseum kannab meie identiteeti ja kujunemislugu – sellise väärika ülesande täitmiseks ei saa ka hoone arhitektuur lati alt läbi joosta. Just seepärast kannab ka hoone asukoht endas lugu, mis on meid kui rahvust mõjutanud.

Nimelt on ERMi hoone ehitatud nõukogudeaegsele lennuvälja rajale – seal asus kunagi liiduvabariikide olulisim õhuväebaas. Arhitektuuriline teostus jutustab ajaloolisest pöördepunktist: kunagine rangelt varjatud sõjaväeala saab taas eestlaste omaks ja lennuvälja hoovõturada kasvamine kõrgeks muuseumihooneks võiks sümboliseerida omariikluse taastamist ja tugevnemist, arengukiirust ja hoovõttu, et jõuda kiiresti soovitud kõrgustele.

ERMi hoone ehitamiseks esitati konkursile üle saja töö. Kaasaegse hoone projekteeris Prantsuse arhitektuuribüroo Dorrell Ghotmeh Tane ja võidutöö nimi oli Mälestuste väli. ERMi maja on saanud palju rahvusvahelisi tunnustusi, nimetatud Eesti aasta betoonehitiseks ja võitnud maineka Prantsuse arhitektuuriauhinna AFEX grand prix'.

Pildi autor: ERM - BTH Studio

Tänapäevased muuseumid pole igavad

Kaasaegsed muuseumid on interaktiivsed ja loominguliselt üles ehitatud. Eesmärk pole näidata üksikuid objekte või asjakesi, mis vanast ajast alles on, vaid jutustada lugu, rääkida meie kui eestlaste olemusest ja identiteedist ning kujunemisloost. Selle jaoks on tähtis see, mida näidatakse, ja ka see, kuidas näidatakse.

Kuna Eestil on digiriigi kuvand, siis on ka ERMis paljud väljapanekud mõistetavad audiovisuaalsete lahenduste ja infotahvlite kaudu, mis just seda innovaatilisust rõhutavad.

Eesti Rahva Muuseum on Eesti suurim muuseum – pinda on lausa 6000 ruutmeetrit, kus näeb kahte püsinäitust ja vahetuvaid näitusi. Püsinäitustest kuulsaim ja kõnelduim on ilmselt "Kohtumised", mis kirjeldab eestlaste viimaste aastakümnete muutuvat igapäevaelu. Teine püsinäitus kannab nime "Uurali kaja" ja see räägib eestlaste ja teiste soome-ugri rahvaste kultuurist Põhja-Euraasias.

Vahetuvate näituste saalis (900 ruutmeetrit) toimus 2017. aasta juunis ajaloo suurim rahvarõivanäitus, seejärel populaarne muinasjutunäitus "Elas kord".

2024. aasta alguses avati ERMi galeriis ja ümbritsevatel aladel Eesti linnaöö kirka ja hämara elu uksed suurnäitusel "Kellele kuulub öö?".

Vahetuvate näituste saalis avati 4. aprillil 2024 näitus "Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood…", mis jääb lahti 8. septembrini. 2. novembrist 2024 saab selles saalis tutvuda maailmakuulsa jaapani helilooja ja kunstniku Ryoji Ikeda soolonäitusega.

ERMi maja on kohtumispaik ka muude ürituste jaoks: seal korraldatakse (välis)kontserte, teatrietendusi, (hübriid)konverentse ja kinoõhtuid. Raadi on ERMi uue hoonega saanud täiesti uue energia!

Pildi autor: ERM - Anu Ansu

Huvitavad ajaloolised faktid

Eesti Rahva Muuseum loodi tegelikult aastal 1909 Gildi tänavale ja pühendati tol ajal Jakob Hurda mälestuseks, kes oli suur vanavarakoguja. 1922. aastal kolis muuseum Raadi mõisasse, kus suureks vaatamishitiks olid rahvarõivastes mannekeenid ja vanaaegne suitsutare. Ka arheoloogiliste väljakaevamiste käigus välja tulnud kraam pakkus külastajatele suurt huvi.
ERMis saab näha vanimat säilinud Eesti lippu, mis Nõukogude ajal peideti talu korstnasse.
Püsinäitus "Uurali kaja" pälvis Euroopa Disainiauhindadel peaauhinna (2017). Selle kujundasid sisearhitektuuribüroo JANKEN WISESPACE ja disainiagentuur Velvet.
Muuseumiöö raames on ERMi külastamine alati väga populaarne – pole ka juhus, et sisse pääsemiseks tuleb seista ootejärjekorras.
Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid.
ERMis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid.

Millal sa viimati ERMi külastasid? On jälle aeg! Võta pere või sõbrad kaasa (või mine keskendumise huvides täiesti üksi) ja saa inspiratsiooni Eesti kultuuri ning eestlaste identiteedi kujunemisest ja olemusest.