Paigad, kus Eesti kultuuripärand elab endiselt
Eesti ei ole ainult metsad, saared või linnad – meie pärand peitub ka väikestes kogukondades
Eesti on väike, aga kultuuriliselt mitmekesine – igal piirkonnal on oma nägu ja lood.
Kui soovid Eestis reisides kogeda midagi enamat kui tavapärane linnatuur, tasub avastada paiku, kus traditsioonid on endiselt osa igapäevaelust. Näiteks Setomaal kuuled endiselt, kuidas kõlab seto leelo, Mulgimaal saad maitsta autentset Mulgi putru ja näha kuulsat Mulgi kuube. Vana-Võromaal saad minna pika traditsiooniga suitsusauna. Ida pool, Peipsi järve ääres elavad aga vanausulised, kelle kultuur ja ajalugu on väga omapärane ning kohati traagilinegi. Ning läänerannikul ja saartel ootavad avastamist rannarootslased.
Need paigad kutsuvad sind osa saama Eesti kultuurist, kus pärimus ei ole vaid muuseumieksponaat, vaid elav, hingav ja maitsetest ning lauludest põimunud kogemus.
Vanausulised
Peipsi järve läänekaldal, eeskätt Sibulatee ääres, elavad vanausulised on üks põnevamaid kultuurikogukondi Eestis. Nende esivanemad põgenesid 17. sajandil Venemaalt usuliste tagakiusamiste eest ning on tänaseni säilitanud oma traditsioonid, usu ja eluviisi.
Peipsi-äärne maailm täis värvikaid palvemaju, sibulavälju ja unikaalseid toiduelamusi. Kolkja ja Kasepää vanausuliste muuseumid ning Piirissaare külad avavad külastajale ukse sajanditevanusesse kultuuri, mis elab siin kõrvuti nüüdisaegse Eesti eluviisiga.
Vanausuliste samovari teejoomised on ehtsad ja siirad elamused, mida mujalt ei leia.
Pildi autor: Hans Markus Antson
Setomaa
Setomaa on Eesti lõunapoolne kultuuripiirkond, kus piir lääne ja ida vahel on alati olnud nähtav ja tuntav. Setode identiteedi tuumaks on seto leelo – võimas mitmehäälselt esitatud laul, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Külastaja jaoks tähendab Setomaa sukeldumist rikkalikku kombestikku: siin tähistatakse kirikupühi iidsete rituaalidega, kantakse uhkeid rahvariideid ja peetakse külapidusid, kus muusika ja tants kestavad varaste hommikutundideni.
Setomaa külavüü matkateed, Seto talumuuseum ja mitmed sündmused annavad suurepärase võimaluse siinsest kultuurist lähedalt osa saada.
Pildi autor: Priidu Saart
Mulgimaa
Mulgimaa on tuntud oma tugeva identiteedi poolest. Mulgi kuub, musta värvi rahvariie, sümboliseerib mulkide uhkust ja väärikust. Mulgimaa oli ajalooliselt jõukas piirkond, sest siinsetel taludel oli palju põllumaad ja nutikaid peremehi, mistõttu nimetati tihti mulgiks jõukat maameest.
Tänapäeval kutsuvad seda pärandit avastama Mulgi pidustused, käsitööpoed, näitused ja folkloorisündmused. Maitseelamustest on muidugi kuulsaim Mulgi puder, mida valmistatakse kartulitest, tangudest ja pekist – ehe roog, mis peegeldab piirkonna lihtsat, aga toitvat toidukultuuri. Ühtlasi on see mulkide au ja uhkus leidnud oma koha ka UNESCO maailmapärandis.
Pildi autor: Sven Zacek / Visit Viljandi
Vana-Võromaa
Vana-Võromaa on eriline piirkond oma murde, kommete ja maastike poolest. Just siin sündis suitsusauna traditsioon, mis samuti kuulub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Vana-Võromaa ei ole pelgalt kultuuriline, vaid ka looduslik pärl – Karula rahvuspark ja Haanja kuppelmaastik pakuvad kauneid matkaradu ja vaateplatvorme.
Kultuurihuvilise pakub ehk rõõmu teadmine, et Võru linnas tegutses rahvuseepose „Kalevipoeg” autor Friedrich Reinhold Kreutzwald. Vana-Võromaa muuseumid, festivalid ja kohalikud toidud – näiteks karask või kama – on suurepärane võimalus saada osa piirkonna elavast kultuuripärandist.
Pildi autor: Tõnu Runnel
Rannarootslased
Rannarootslaste pärand ulatub vähemalt 13. sajandisse, kui Rootsi kogukonnad asusid elama Lääne-Eesti rannikule ja saartele. Vormsi, Ruhnu, Osmussaar ja Noarootsi on paigad, kus see kultuuripärand on kõige nähtavam.
Rannarootslaste kombed, usuelu ja keelevariandid on jätnud jälje nii arhitektuuri kui ka maastikupildile – näiteks Ruhnu puukirik, Vormsi kalmistu ja Noarootsi kirikud annavad aimu sajanditepikkusest kohalolekust. Haapsalu Rannarootsi muuseum on parim paik, kus selle rahvakillu lugu sügavamalt tundma õppida.
Pildi autor: Priidu Saart
Viimati uuendatud
14.09.2025