
Looduskalender: keda ja millal Eesti looduses näha saab
Tule ja saa osa imelisest vaatemängust Eesti looduses! Panime kokku looduskalendri, et teaksid täpselt, millal ja kus näha kauneid loomi ja linde
Eesti loodus on kui elav vaatemäng, mille repertuaar vahetub vastavalt aastaaegadele.
Iga kuu too kaasa uued rändajad, ärkajad või hääled, mida metsas ja rannikul kuulda võib. Selleks, et saaksid oma loodusretki paremini planeerida ja teaksid, millal on suurim tõenäosus näha haruldasi liike, oleme pannud kokku põhjaliku looduskalendri.
Olenemata sellest, kas sind tõmbab Eesti metsik loodus või soovid hoopis osa saada kevadisest linnukoorist, on ajastus kõige võti. Looduses ei juhtu midagi juhuslikult – igal tegevusel alates pruunkarude talveunest ärkamisest kuni metskitse tallede sündimiseni on oma kindel rütm.
Allolev kalender annab sulle ülevaate olulisematest sündmustest, aidates sul valida õige hetke, et kaamera või binokkel haarata ning metsa suunduda.
Loomavaatlus
Loomajälgede ajamine on tõeline detektiivitöö. Kui tahad näiteks näha Eesti suurimat kaslast ilvest, hiili metsas veebruaris ja märtsis – just sel ajal otsivad nad kaaslast ja on seetõttu tihedamalt liikvel.
Karusid on Eestis kõige enam Alutagusel. Samuti on sealkandis ainus säilinud lendoravate pelgupaik. Mõmmikute vaatluseks on kõige parem külastada spetsiaalseid karuvaatlusonne või minna tuurile koos giidiga – mesikäpaga muus kohas näost näkku kohtumine pole vist kõige meeldivam kogemus.
Metssead ja koprad tegutsevad usinalt ajal, mil Eesti suvi on täies hoos. Põdrafännid saavad aga suvel puhata.
Kuidas ulub hunt või häälitseb šaakal? Terita kõrvad ja mine kuula seda augustis ja septembris.
Hülgepojad on nii vastupandamatult armsad, et tahaks neid lihtsalt nunnutada ja endale hoida. Neid võib näha veebruaris ja märtsis mererandades, kuid tea, et isegi kui nad näivad seal olevat üksi, ära neid "päästma" tõtta – nad saavad ise ilusti hakkama. Suuri priskeid hülgeid näeb laidudel lesimas aga juulis ja augustis.

Pildi autor: Martti Volt, Visit Estonia
Linnuvaatlus
Eesti asub rändeteel, mida läbib igal aastal mitukümmend miljonit arktilist veelindu. Sopiline rannajoon, arvukad saared ja laiud, metsad ja rabad ning mitmekesised kultuurmaastikud sobivad linnuvaatluseks väga hästi. Vaatlustorne leiad peaaegu igast Eesti nurgast. Kui soovid oma linnuvaatlust elamusrikkamaks muuta, võta ühendust vaatlusretkede korraldajaga!
Kõige võimsama mulje jätab lindude ränne, mil näed taevas korraga miljoneid linde. Tänu rahvusvahelise tähtsusega Ramsari märgalade rohkusele ja mitmekesisele maastikule võid Eestis kohata ligi 400 linnuliiki, kellest üle 200 siin ka pesitseb.
Kõige olulisem rändlindude peatuspaik on Matsalu rahvuspark. Veel suuremat liigilist mitmekesisust võid kohata Nõva kandis Põõsaspea neemel, kus rändetee läbib omalaadse pudelikaela. Head linnuvaatluspaigad asuvad ka Sõrve poolsaare tipus. Peale ranniku kohtab veelinde rände ajal ka sisemaa luhtadel, Peipsil ja Võrtsjärvel.

Pildi autor: Martti Volt, Visit Estonia
Eesti looduses võid kohata ligi 400 linnuliiki
Mine loodusesse
Äraütlematagi on selge, et meie kliimavööndis matkatakse kõige enam suvisel ajal. Siiski on ka teistel hooaegadel võimalik looduses imelisi kogemusi saada. Näiteks laternamatkasid korraldatakse just pimedal ajal.
Sama lugu on räätsamatkadega – ehkki neid jalapikendusi saab edukalt jalga tõmmata ka suvisel ajal, on talvel nendega kõndimine omaette elamus. Viimastel aastatel on väga populaarseks saanud ka tõukekelgumatkad, mis sobivad absoluutselt igas vanuses matkajale – väikesed lapsed, kes ise veel tõugata ei jaksa, saavad istuda toolil ja lihtsalt kaasa vuhiseda. Pimedas saab muideks matkata ka paadiga.
Kas oled kuulnud, et Eestis korraldatakse fotorännakuid? Giid viib su imelistesse paikadesse, kust saab püüda võrratuid kaadreid. Ta õpetab õigesti pildistama ja näitab kätte osavad võtted, kuidas tulevikuski ilu paremini pildile püüda.

Pildi autor: Martti Volt, Visit Estonia

Räätsamatkad koguvad üha enam populaarsust
Loe veel
Viimati uuendatud
10.03.2026


