Suurimad iga-aastased tähtpäevad

Eestis toimub alati midagi.

Eesti kultuur on niivõrd rikas, et traditsioonilisi üritusi, mida aasta jooksul tähistada, leiab igal aastaajal: talvine vastlapäev, kevadised volbriöö ja lihavõtted, suvine jaanipäev, millele 2025. aastal järgnes laulu- ja tantsupidu... Rääkimata muidugi jõuludest, mis mööduvad suuremalt jaolt söögilaua taga, kuid mil saab tegelikult ka muid toredaid tegevusi ette võtta.

Eriliselt sündmusterohke on aga sügis, mil kalendrist vaatab pea igal nädalal vastu mõni tähtpäev.

Igal tähtpäeval on ka oma traditsioonid, mida on juba aastasadu au sees hoitud, kuid mida me aeg-ajalt ka ajakohastame – mõtle näiteks neile uhketele vastla-croissant'idele, millest meil paarkümmend aastat tagasi veel aimugi ei olnud!

Kui jutt juba vastla-croissant'idele läks, oleks paslik rääkida veidi rohkem ka vastlapäeva traditsioonidest.

Vastlapäeva tähistamise komme on juba sajanditevanune, kuid see on siiani elav ja püsinud paljuski muutumatuna. See on liikuv püha, selleks on noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid ja päev enne tuhkapäeva.

Vastlapäev märgib ülestõusmispühade-eelse seitsme nädala pikkuse paastu eelõhtut, mida tähistatakse tantsu ja tralli, rammusate roogade ja õues hullamisega. Nii polegi ime, et selle päeva juurde kuulub ka pika liu laskmine ja vurri vuristamine.

Iseseisvuspäev

24. veebruar on eestlaste jaoks kõige tähtsam päev aastas, mil saame tähistada oma armsa kodumaa iseseisvust. Traditsiooniliselt algab hommik piduliku lipuheiskamisega kõigis Eestimaa paikades, millele järgneb peolaua katmine ja õhtul presidendi piduliku vastuvõtu jälgimine.

Üle Eesti valmistatakse sel päeval kilode viisi kiluvõileibu ja kamamagustoite, et Eesti sünnipäev oleks ikka meie enda eheda maitsega.

Lihavõtetel selgub munakoksimise meister

Eesti rahvakalendris jääb kevadpüha 16. märtsi ja 20. aprilli vahele lihavõtetele eelnevale nädalale. See nädal oli oluline majapidamistööde tegemiseks, nagu näiteks suurpuhastuseks pärast pikka talve. Selle nädala ilma järgi võis ennustada ilma kogu suveks. Kui sadas vihma, siis järgnes sellele märg suvi, ning kui esines udu, siis oli oodata kuuma suve.

Praegu seostub lihavõtetega peamiselt munade värvimine ja koksimine, ent nende tegevuste jaoks oli vanadel eestlastel ka kindel põhjus. Näiteks oli igal värvil oma tähendus: roosa iseloomustas leebust, roheline lootust, sinine truudust, kollane valelikkust ja roheline tasakaalu. Nende teadmiste järgi valisid tüdrukud endale peigmehi. Nimelt lasid nad poistel valida endale mitut värvi munade seast lemmiku ning said seejärel nende valikust sõltuvalt hinnata nende iseloomu.

Maagiat täis jaanipäev

Jaanipäev on Eestis üks kõige vanemaid ja oodatumaid pühasid. Seda tähistati juba ammu enne ristiusu jõudmist Eestisse ning see paganlik traditsioon on täies elujõus ka tänapäeval.

1919. aastast langevad jaanipäeva pidustused kokku võidupühaga, mil Eesti väed saavutasid Võnnu lahingus võidu sakslaste üle.

Nagu kõlab kuulus viisijupp "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi", tähistab jaanipäev maarahva jaoks suvise heinateo algust. 23. juunil ehk jaanilaupäeval ükski eestlane siiski töötegemisele ei mõtle. Nimelt on jaaniõhtu eestlastele juba aastasadu olnud eriline pidupäev, mil lapsed saavad kuni varajase päiksetõusuni õues olla, noored armunud koos sõnajalaõit otsida ja vanavanemad lõkke ääres keha soojendada ning vaimu värskendada.

Laulu- ja tantsupidu koondab eestlased laulukaare alla

Laulu- ja tantsupidu pole küll iga-aastane üritus, toimudes iga viie aasta tagant (erandina toimuvad järgmine laulu- ja tantsupidu 2028. aastal) juuni viimasel või juuli esimesel nädalavahetusel, kuid sellest ei saa ka muul ajal mööda vaadata.

Laulu- ja tantsupidu ei ole pelgalt üks suvine suursündmus, mis Tallinnas aset leiab, vaid see on olemise viis, mis aitab eestlastel iseennast paremini mõista ning kannab endas kõiki neid olulisi väärtusi, mida rahvana tähtsaks peame – armastust oma maa, keele, kultuuri ja kommete vastu.

Esinejate seas on ligi 10 000 tantsijat ja 30 000 lauljat.

Sügis toob mardi- ja kadripäeva

... kuid on veel palju muid tähtpäevi, mis lehtede kolletudes kalendrist vastu vaatama hakkavad. Kas sa tead, millal täpselt on hõimupäev, kolletamispäev või mihklipäev ja mis on nende eesmärk?

Näiteks 21. septembril on sügisene madisepäev. Öeldakse, et kevadine madisepäev on eestlaste seas rohkem tuntud, kuid võta kinni, kas see ka tõepoolest nii on. Kui kevadisel madisepäeval virguvad putukad ja ussid talveunest, siis sügisel jällegi on putukatel aeg peitu pugeda. Vanasti ennustati madisepäeva järg, milline talv on tulekul – kui sel päeval on külm, on oodata ka külma talve.

Imeline jõuluaeg

Aasta kõige hubasem aeg on just jõuludele eelnevad nädalad, mil õhus hakkavad levima piparkookide ja hõõgveini aroomid ning tuppa tuuakse kuused, mis ehitakse uhkesse pidurüüsse. See on aeg, mil leitakse aega lähedaste jaoks – ja muidugi valmistatakse palju head ja paremat. 

Ent jõulud pole pelgalt kingituste ja pidusöökide aeg – see on võimalus luua toredaid mälestusi ja võtta ette erilisi tegevusi, mis muudavad pühad veelgi meeldejäävamaks.