Tähistame Eesti taasiseseisvumist!

20. augustil täitub 33 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest.

Eestlaste jaoks on augustikuu tähtsaim päev kindlasti 20. august, mil saame tähistada meie riigi taasiseseisvumist. Olulise päeva puhul toimub üle Eesti ka mitmeid üritusi.

Otepää vallas Pukas toimub juba päev varem, 19. augustil Eesti taasiseseisvumispäevale pühendatud XVII Puka öölaulupidu. See on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.
Teletornis saab 20. augustil veeta toreda perepäeva. Oodatud on kõik, keda huvitavad Eesti iseseisvuse taastamise sündmused ja riigi ning kodu kaitsmisega seonduv.
Ka Maarjamäe lossi on külalised oodatud perepäeva veetma. Ees ootab palju toredat, näiteks lastelaat, kepphobuste võistlus ja mullimeistrite teadussõu.
Vabamus saab taasiseseisvumise päeval osaleda ekskursioonil, jalgrattaretkel ja töötubades.
Eesti sõjamuuseumis tähistatakse 20. augustit isamaalise piknikupäevaga.
Iseseisvuse taastamise 33. aastapäeva tähistatakse ka Tartu linnas.
Tartus Eesti Rahva Muuseumi suvelaval toimub kontsert "Usk. Lootus. Armastus". Esitusele tulevate palade skaala on väga lai – laulud, rahvalikud popurriid, instrumentaallood, eripalgelised solistid –, nii et kuulamist ja nautimist jagub väga erineva muusikamaitsega publikule.
Jõhvis tähistatakse taasiseseisvumist Tõnis Mägi kontserdiga.
Pärnu kandis olijad võivad sammud seada Paikusele, kus Reiu jõe kaldal lavastub Eesti mütoloogilistel tegelastel põhinev tantsuetendus "NII OM" koos valgus- ja tulekujundusega. Kontserdi lõpetab ansambel Metsatöll ürgsete lugude ja lauludega.
Otepääl toimub taasiseseisvumispäevale pühendatud lõikuskuu pargipidu.

Allikas: Tõnu Tunnel

Kui teletorni 1991. aastal rünnati, kogunes selle kaitseks suur hulk inimesi

Meenutusi taasiseseisvumise ajast

80ndatel toimus rida olulisi sündmusi, mille koosmõjul taastas Eesti oma iseseisvuse. Suurem rahvuslik ärkamine sai alguse protestiaktsioonist – nimelt oldi vastu fosforiidikaevanduse rajamisele. Sellele järgnes miiting Hirvepargis, millega nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist.

Kuna NSVL ütles selge sõnaga välja, et liiduvabariigid ei suudaks enda majandamisega ise hakkama saada, koostasid neli Eesti majandus- ja ühiskonnateadlast programmi "Isemajandav Eesti", millega see argument kummutati. See andis inimestele lootust, et iseseisvus polegi utoopiline idee.

11. septembril 1988 kogunes Tallinna lauluväljakule umbes 300 000 eestlast ehk ligi kolmandik elanikkonnast. Kogunemisel heisati sadu sinimustvalgeid lippe, lauldi isamaalisi ja rahvuslikke laule. Nii sai laulmisest eestlaste peamine relv vabadusvõitluses. On öeldud, et laulev revolutsioon toimus tänu rahvalaulu traditsioonile, mis on eestlastel sajandeid vana. Rahvuslikku geneetikasse on justkui sisse kodeeritud, et raskel ajal tuleb kokku saada ja häälega oma meelsust väljendada ning lugusid jutustada. Nii ka 80ndate lõpus.

Lisaks ühislaulmistele oli üks olulisemaid rahvuslikku enesekindlust ja ühtsust loonud sündmusi Balti kett. See omapärane demonstratsioon korraldati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval (1989). Pea kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu elanikku ühendasid käed ja moodustasid umbes 670 km pikkuse keti, ühendades pealinnad Tallinn, Riia ja Vilnius.