Tähistame Eesti taasiseseisvumist!

20. augustil täitub 34 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest.

Eestlaste jaoks on augustikuus tähtsaim kindlasti 20. kuupäev, mil saame tähistada meie riigi taasiseseisvumist.

Nagu talvisel iseseisvuspäeval, on ka nüüd, suvel, hetkeks aeg meenutada, kui hea on elada vabas riigis, pidada meeles julgeid inimesi, kes võtsid meie heaolu nimel vastu suuri otsuseid, ja nautida üheskoos isamaa ilu.

Igal aastal kogunevad inimesed Eestimaa eri paikades, et tähistada vabadust kontsertide, paraadide ja teiste toredate sündmustega. See on päev, mil sinimustvalged lipud lehvivad uhkusega ning rõõm ühisest ajaloost ja tulevikust ühendab eri põlvkondi. Võta sinagi hetkeks aeg maha ja tähista taasiseseisvumist viisil, mis sind kõnetab – olgu see linnas või looduses, rahvarohkel üritusel või väikese seltskonnaga midagi vahvat tehes!

Ideid, mida taasiseseisvumispäeval ette võtta

Pildi autor: Tõnu Tunnel

Kui teletorni 1991. aastal rünnati, kogunes selle kaitseks suur hulk inimesi

Meenutusi taasiseseisvumise ajast

80ndatel toimus rida olulisi sündmusi, mille koosmõjul taastas Eesti oma iseseisvuse. Suurem rahvuslik ärkamine sai alguse protestiaktsioonist – nimelt oldi vastu fosforiidikaevanduse rajamisele. Sellele järgnes miiting Hirvepargis, millega nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist.

Kuna NSVL ütles selge sõnaga välja, et liiduvabariigid ei suudaks enda majandamisega ise hakkama saada, koostasid neli Eesti majandus- ja ühiskonnateadlast programmi "Isemajandav Eesti", millega see argument kummutati. See andis inimestele lootust, et iseseisvus polegi utoopiline idee.

11. septembril 1988 kogunes Tallinna lauluväljakule umbes 300 000 eestlast ehk ligi kolmandik elanikkonnast. Kogunemisel heisati sadu sinimustvalgeid lippe, lauldi isamaalisi ja rahvuslikke laule. Nii sai laulmisest eestlaste peamine relv vabadusvõitluses. On öeldud, et laulev revolutsioon toimus tänu rahvalaulu traditsioonile, mis on eestlastel sajandeid vana. Rahvuslikku geneetikasse on justkui sisse kodeeritud, et raskel ajal tuleb kokku saada ja häälega oma meelsust väljendada ning lugusid jutustada. Nii ka 80ndate lõpus.

Lisaks ühislaulmistele oli üks olulisemaid rahvuslikku enesekindlust ja ühtsust loonud sündmusi Balti kett. See omapärane demonstratsioon korraldati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval (1989). Pea kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu elanikku ühendasid käed ja moodustasid umbes 670 km pikkuse keti, ühendades pealinnad Tallinn, Riia ja Vilnius.