Eesti iseseisvuspäev – olulisim päev iga eestlase aastaringis

Eesti iseseisvuspäev algab tavakohaselt Eesti lipu piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni. 

Traditsioon sai alguse 1989. aastal, kui 24. veebruaril kell 8.33 Moskva aja järgi heisati Pika Hermanni torni taas sinimustvalge rahvuslipp.

Eesti sünnipäeva lahutamatu osa on olnud kaitsejõudude paraad ja presidendi pidulik vastuvõtt. Paraad tuleb mastaapne nagu alati. Igal aastal võtab sellest osa rohkem kui 800 osalejat. Sündmusel on esindatud Eesti kaitseväe ja NATO liitlaste üksused ning soomusmasinad.

Pidupäevale saab terve päeva jooksul kaasa elada ka ERR-i teleprogrammi vahendusel. Otseülekandena näeb nii Toompeal toimuvat pidulikku lipuheiskamist, paraadi, kaitseväe juhataja kõnet kui ka pärgade asetamist Vabadussõja võidusambale. Õhtul saab teleekraanil näha ka presidendi pidulikku aastapäevapidu, mis toimub Estonia teatri- ja kontserdimajas.

Paigad, mis on seotud Eesti Vabariigi sünni ja taasiseseisvumisega

Eesti Rahva Muuseum (ERM) – tutvustab Eesti riigi kujunemist ja eestlaste identiteeti.

Vabamu – räägib Eesti ja eestimaalaste lugu läbi okupatsioonide, vastupanu, taastamise ja vabaduse.

Endla teatri rõdu – koht, kus 23. veebruaril 1918 loeti esimest korda ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.

Kindral Laidoneri muuseum Viimsis – Eesti sõjaajaloo avastamiseks.

Konstantin Pätsi ausammas ja mälestuspark – mälestus Eesti esimesest presidendist.

Vabaduse väljak ja Vabadussõja võidusammas Tallinnas – ajalooline paik eri nimekujudega läbi aastate.

KGB vangikongid – endised eeluurimisvanglad Nõukogude okupatsiooni ajast.

Toompea loss – Eesti Vabariigi Riigikogu hoone, mille 45,6-meetrises Pika Hermanni tornis lehvib Eesti lipp.

Ajakeskus Wittenstein Paide vallitornis – interaktiivne teekond läbi Eesti ajaloo.

Restoran 100 – reis läbi Eesti köögiajaloo viimase 100 aasta jooksul.

Eesti vabadusvõitluse muuseum Lagedil – tutvustab 20. sajandi sõjaajalugu.

Valga sõjamuuseum-teemapark – sõjaline ajaloomuuseum ja vabaaja tegevuskeskus.

Eesti ajaloomuuseum – näitus „Minu vaba riik“ Maarjamäe lossis.

Hiiumaa militaarmuuseum – rannakaitse suurtükkide kogu.

Tallinna lauluväljak ja teletorn – olulised paigad taasiseseisvumise loos.

Balti keti mälestusmärk Lillis – püstitatud sündmuse 20. aastapäevaks.

Miks tähistame Eesti iseseisvuspäeva just 24. veebruaril?

Eesti iseseisvusmanifest võeti tegelikult vastu juba 21. veebruaril ja loeti esmakordselt avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, kuid 24. veebruaril alustas Tallinnas tööd Eesti esimene ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. Samal päeval toimus Pärnus ühtlasi Eesti esimene sõjaväeparaad.

24. veebruaril 1918 loeti iseseisvusmanifest ette Toris ja Viljandis, 25. veebruaril Tallinnas ja Paides. Tallinlastele luges manifesti ette Eesti ajutise valitsuse värske peaminister Konstantin Päts. 25. veebruaril avaldati manifest ka Tallinnas ajalehes Teataja.

Kuid oma riik ja iseseisvus ei tulnud lihtsalt. Vabadussõjas kaotas Eesti ligi 5500 meest ning 14 000 sai haavata.