Turismiettevõtted näitasid teenusedisaini meistriklassis kõrget taset

Tosin ettevõtet esitles Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) korraldatavale turismi teenusedisaini meistriklassi žüriile välisturgudele sobivaid uusi või uuendatud turismiteenuseid. Neli kuud väldanud teenusedisaini programmist väljus võitjana Eesti Tervisemuuseum, kes plaanib avada Tartus ainulaadse terviseteemalise külastuskeskuse. 

Võiduga kaasnenud preemiaraha 5000 eurot soovib muuseum kasutada tulevase keskuse käepaela väljaarendamiseks. Meistriklassis prototüübitud käepaelaga saab külastaja  erinevaid eksponaate katsetades mõõta enda tervisenäitajaid ning külastuse lõpuks tervisenäitude raporti e-kirjaga oma postkasti.

Žürii liikme, HI Advisory partneri, disainijuhi ja teenusedisaineri Dan Mikkini hinnangul oli Eesti Tervisemuuseumi Tartu filiaali projekt kõigist meistriklassi lõputöödest kõige terviklikum: „Nad olid tõepoolest kõik aspektid läbi mõelnud, vajalikud osad mudeldanud ja testinud. Tõeline teenusedisaini meistriklass! Lisame siia veel väga jälgitavalt esitatud disainiprotsessi ning esitajate – ehk osaleva tiimi – tervisest pakatava energia ja entusiasmi. Nad olid ka selgelt teadvustanud, et turism on meelelahutus, nende tõsiseltvõetavat esitlust oli lihtsalt lõbus vaadata!“

Eesti Tervisemuuseumil on ülikoolilinnas külastuskeskuse avamiseks olemas sobiv kinnistu, Pepleri 32 asuv Eesti Arstide Liidu maja, ning renoveerimistööd on enam kui 100-aastases hoones juba käimas. „Soovime 2026.-2027. aastal avada Tartus täiesti uue ja Baltikumis ainulaadse tervisealaseid teadmisi pakkuva keskuse ühes välialaga, mille peamiste külastajatena näeme Eesti inimeste kõrval ka Põhja-Läti elanikke. Ennekõike just peresid, aga ka üldhariduskoole ja lasteaedu,“ räägivad Eesti Tervisemuuseumi meeskonna liikmed Grete Rohi, Madle Mühlbach ja Kent Joosep.

Meistriklass oli nende sõnul suurepärane võimalus analüüsida enne uue teenusega väljatulekut rajatava külastuskeskuse kontseptsioon iga nurga alt läbi, teha Läti suunal esimesed kliendiuuringud ja luua personaalseid tervisenäite koguva käepaela prototüüp. 

Samuti žüriisse kuulunud EISi turismiosakonna projektijuhi Ave Pilli sõnul julgustatakse turismiettevõtteid keskenduma meistriklassis oma unikaalsuse leidmisele. „Protsess ei olnud osalejaile kerge, sest panime ettevõtete tiimid osalejad mugavustsoonist välja tulema ning katsetama ideid päriselt läbi, mitte tegema otsuseid vaid emotsioonide pealt,“ märgib Pill.

Neli kuud ajude ragistamist koos teenusedisainerist mentoriga ja tulemuseks on selguse saabumine: kes me oleme, mis on meie teenus ja kuidas läheme edasi. „Osalejate suurimaks saavutuseks programmi läbimisel on just nimelt mõtteviisi muutus, omandatud oskus ja harjumus panna end edaspidi eelkõige kliendi kingadesse ja keskenduda just kliendi vajadustele, mitte niivõrd sellele, mida ise tahaks teha või mis endale tundub õige,“ nendib Pill.

Meistriklassi eriauhinna, Kristjan Peäske kestlikkuse koolituse, pälvinud Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskus tuli programmi eesmärgiga tegeleda madalhooaja täituvusega ning ajendatuna murest, et kui samas tempos jätkata, siis kümne aasta pärast on töörõõm kadunud. „Teenusedisaini auditi käigus saime aru, et meie nišš - maheaiandus ja oma kasvatatud toit - ei tule üldse meie kanalitest välja. Ei paista nagu oleks see meie puhul midagi erilist,“ selgitab Kadi Ruumet (fotol), puhke- ja seminarikeskust pidavast pereettevõttest. „Meistriklassis tehtud intervjuude ning Läti reisikorraldajate ja üritusturundusfirmade FAM-reisi tulemusena saime aga juurde kindlust, et meie nišš on eriline ning peame seda veelgi julgemalt arendama.“

Kuna seminari- ja puhkekeskuse soov on saada enda juurde rohkem üritusi, mis peavad lugu jätkusuutlikkuseset, mahekasvatusest, puhtast toidust ja hubasusest, on plaanis arendada edasi oma maheaeda ning rajada juurde permaaed, ligipääsetav aed ja kloostriaed (valguse ja varju mängud erinevatele kultuuridele), potipõllumajandus, lillemuru ning komposteerimised vaalus ja kastis. „Samuti arendame erinevaid töötube, et üritus- ja reisikorraldajatel oleks neid parem oma pakettidesse lisada. Oleme võtnud oma sihikule korporatiivsed mitmepäevased üritused ja tiheda koostöö Läti üritusturundusfirmadega. Samuti maapiirkonnas reisijad ja reisikorraldajad,“ märgib Ruumet.

Ta lisab, et kui varem toimetas pereettevõte puhtalt oma tunde pealt, siis tänu teenusedisainile ja mentorile said Klaara-Manni „miks-kuidas-mida“ vormistatud väärtuspakkumisteks. 

Arvo Pärdi Keskus võttis töösse keskuse loomeresidentuuri kontseptsiooni edasiarendamise. Keskuse tegevjuhi Anu Kivilo ja residentuurprogrammi juhi Saara Lauriku kinnitusel pakutakse Euroopas muusikavaldkonnas nende keskusega võrreldavaid loomeresidentuure pigem vähe. Kivilo sõnul on mitmeks kuuks residentuuri tulevad loovinimesed nii-öelda aeglased turistid, kes süvenevad põhjalikult sihtriigi kultuuri ja võtavad sellega tutvumiseks aega: „Siit ära minnes on nad justkui Eesti kultuuri diplomaadid, kes reklaamivad meie loodust, toitu ja kultuuri.“ 

Laurik lisab, et meistriklass aitas neil paremini aru saada, mida loovresidendid tegelikult tahavad ja mida saaks neile Eestis viibimise ajal veel pakkuda. Näiteks ilmnes, et lisateenus(t)ena võiks residentidele pakkuda keskuse haridusprogramme, muusika salvestamise ning kontsertide ja loengute andmise võimalusi, aidata luua sidemeid Eesti muusikasektoris jne. Ühtlasi tuli välja seegi, et keskusel on otstarbekas ajastada loovresidentuurid kindlatele perioodidele – see hõlbustab igale residendile sobiva Eesti programmi välja töötamist ja koostööd majaväliste organisatsioonidega.

Fotografiska muuseum suunas oma teenusedisainienergia Lõuna-Soome üldhariduskoolide õpilastele ja õpetajatele. Mõistmaks täpsemini, mida üle lahe kooliõpetaja ja õpilane võiks tahta Tallinna Fotografiskas näha ja teha, tehti kliendiintervjuusid ja töötati välja kolm potentsiaalselt elamusõppe paketti, mis varieeruvad nii sisu kui maksumuse poolest, ent millel ühisnimetajaks on kunst. Külastused on tehtavad ühe päevaga ja kõik paketid sisaldavad sooja sööki. Näitustel kogetu lahtimõtestamiseks ja arutelude elavdamiseks on olemas töölehed, mida õpilased saavad enne ja pärast külastust kasutada.   

Anija mõisal ei olnud meistriklassi tulles kindlat eesmärki, ent mentoriga toel leiti lahendamist vajav kitsaskoht: kuidas eristuda teistest mõisatest, esmajoones just lähedal asuvast Palmse mõisast. Iseennast, konkurente ning olemasolevaid ja potentsiaalseid väliskülastajaid analüüsides jõudis mõisa tiim täiesti uue teenuseni – meeltega kogetava mõisani/ajalooni (sensory manor/history). Lühidalt öeldes tähendab aistinguline külastuskogemus seda, et mõisa möödanikku tajutakse lisaks nägemisele ja kuulmisele ka haistmis-, maitsmis- ja kompamismeeltega. Näiteks ei pea maali puhul piirduma vaid kunstitöö silmitsemise ja giidi kuulamisega, vaid saab ka nuusutada mõnd maalil kujutatud eset.

Haapsalu Fra Mare Thalasso Spa leidis teenusedisaini rakendades uusi funktsioone oma joogamajale ja kavatseb hakata pakkuma seal loovseminare, kaugtöötegijaile spaakontorit ja digitaalset seminarikompassi. Loodusturismiettevõte Seakayaking Estonia nägi, et neil on Soomaa rahvuspargi külastajate jaoks vaja uut kodulehte ning ka uut ressursihalduse- ja broneerimise tarkvara, mis võimaldaks pakkuda iseteenindusega kanuumatku. Samuti on kavas rajada looduskümbluse terrassikesi, et suurvee ajal oleks mõnusam vetevälja nautida.

Seni valdavalt äriklientidele orienteeritud Toosikannu puhkekeskus soovis meistriklassis prototüüpida teenuseid eraklientidele, sest keskusel ei olnud seniajani üksiktulijatele ühtki teenust. Ometi on Järvamaal 900 hektaril laiuval puhkekeskusel on individuaalturistile palju pakkuda: alates loomavaatlusest, majutusest ja toitlustusest kuni saunaelamuseni. Mõeldes Saksa, Hollandi ja Ühendkuningriigi loodusturistidele loodi hirvede möirgeid, loodusretki, pühapäevakohvikut sisaldavad külastuspaketid ning visualiseeriti puhkekeskusse kavandatav väike ökobutiikspaa.

Holistiline elustiilikeskus Amante maja ühes tervisetoidukohvikuga Good Mood Food tahab korraldada Euroopa ja USA suurlinnade elanikele Saaremaale unikaalseid, privaatseid ja personaalseid eneseleidmise ja -muutuse reise. Kuremaa elamuskeskus võttis sihikule spordilaagrite teenuse tervikliku väljaarendamise pidades silmas välisriikide treenereid ja noorsportlasi. Raplamaal ratsaturismiga tegelev Juurimaa tall lõi välisturistidele Eesti rahvakalendrist inspireeritud mardipäeva, talvise pööripäeva, karjalaskepäeva ja jaanipäeva teemalised ratsamatkad. 

Türi Eesti kulinaariakaardile viinud kohvik-resto Ajatu asus lisaks olemasolevale kohvik-restole korraldama kolmkäigulisi õhtusööke Särevere mõisa kuivatis. Endisaegne kuivatihoone muutub õhtupimeduses maagiliselt valgustatud elava muusikaga paigaks. Kuna paljureisinud välisturistid, näiteks jaapanlased, kellele eesti toidukultuur vägagi korda läheb, seesugusesse paika omal käel üldjuhul ei satu, kavatseb Ajatu tiim sarnaste üheõhturestoranidega taaselustada veel teisigi mahajäetud paiku üle Eesti.

EISi turismiosakonna partneriteks meistriklassi korraldamisel olid osaühingud InterAct Projektid & Koolitus ja Loome Disain ning Palo Alto Club. Koolitusprogrammi kaasrahastab Euroopa Liit.