Cyclist Welcome koondab ratturisõbralikud majutuskohad üle-eestilisse võrgustikku
Teenusedisaini meistriklassist tuule tiibadesse saanud idee
Eesti ettevõte, rattaturismi edendav osaühing City Bike, on käima lükanud Cyclist Welcome nimelise projekti, mille eesmärk on luua Eestis jalgratturisõbralike majutuskohtade võrgustik.
Sama ideed arendas City Bike ka kahe aasta taguses Visit Estonia turismiettevõtete teenusedisaini meistriklassis. City Bike’i juht Toomas Lelov ütleb, et mõte üle-eestilisest ratturisõbralikest majutuskohtade võrgustikust on neil mitu aastat peas olnud ning nüüd hakkab algatus jõudma käegakatsutavate tulemusteni. „Oleme isekeskis seda teemat pikalt arutanud ning vaadanud, kuidas ratturisõbralike turismiettevõtete marsruudid mujal maailmas, enamjaolt just Euroopas, toimivad. Samm-sammult edasi liikudes oleme tänaseks jõudnud piisavalt kaugele, et Cyclist Welcome teenus on ära testitud ning oleme valmis seda käivitama suuremal skaalal,“ ütleb Lelov.
Et rattur tunneks end teretulnuna
Cyclist Welcome võrgustiku näol on tegemist jalgrattal reisivate klientidele lisamugavuste pakkumisega.
„Keskendume esialgu vaid majutustele, aga mõned riigid on mõelnud ka näiteks kohvikutele ja restoranidele. Jalgratturile on vajalikud mugavused näiteks turvaline tasuta rattahoid, tervislik hommikusöök, tööriistakast ja korralik rattapump, riiete kuivatamise võimalus jne. Tegelikult on need enamasti juba majutuskohtades olemas, vaja vaid need võimalused välja tuua, natuke midagi rõhutada või teha nähtavamaks. Seega ei eelda üldjuhul Cyclist Welcome võrgustikuga liitumine suuri investeeringuid,“ selgitab Lelov.
Eestil on tema hinnangul rattaturismi sihtkohana potentsiaali enamaks, kui praegu on osatud ära kasutada. „Eestis reisib suvehooajal tuhandeid jalgrattureid,“ märgib Lelov. „EuroVelo on meil olemas ammusest ajast, märgistuse osas vahest ehk natuke unarusse jäänud, aga siiski maastikul jälgitav marsruut. Meie City Bike’s saame pidevalt küsimusi Eesti jalgrattasõiduga seotud infrastruktuuri, kohalike olude, liikluskultuuri ja turvalisuse kohta. Püüame seda infot koondada ja edasi jagada: kirjutame blogipostitusi, vastame foorumites, anname kontoris kohapeal infot. Mida rohkem on infot koos toetava visuaalse materjaliga, eriti just suuremates kanalites ja sotsiaalmeedias saada, seda parem.“
Selgituseks, et EuroVelo 10 on rahvusvaheline, ligi 9000 kilomeetri pikkune jalgrattamarsruut, mis teeb täisringi ümber kogu Läänemere. See on üks Euroopa rattateede võrgustiku (EuroVelo) ametlikest marsruutidest.
Lelov usub, et toimiv Cyclist Welcome ratturisõbralike majutuskohtade võrgustik oleks rattaturistide jaoks motiveeriv argument valimaks reisisihiks just nimelt Eesti: „Meil pole palju pikki läbi Eesti kulgevaid kergliiklusteid. Samas kõrvalteed on meil väga rahulikud, suure osa Euroopa riikidega võrreldes lausa olematu liikluskoormusega. Eesti on just paraja suuruse ja hea asustustihedusega, et olla mugav ratturile avastada.“
Pildi autor: Rivo Veber
Pildi autor: Visit Estonia
Eesti võiks olla rattaturismimaa
Millistel sihtturgudel võiks Eestil rattaturistide seas potentsiaali olla? Milline turist on rattaturist: mida otsib, vajab ja mis teda huvitab?
Lelov räägib, et traditsiooniliselt jõuavad rattaturistid meile Kesk-Euroopast ning Eesti suurimaks sihtturuks on Saksamaa. „Viimastel suvedel võib täheldada Eestis ka coolcation trendi mõju - põgenemist Lõuna-Euroopa kuuma eest põhja poole.“
Kuna Eesti sobib nii metsikule ehk siis telgiga reisivale kui ka mugavusi armastavale jalgratturile, on veloturistid kahtlemata sihtgrupp, keda tasub majutusasutuselgi püüda.
Pole üht ja ainust imevalemit, kuidas saaksid Eesti majutusettevõtted jalgrattureid enda juurde ööbima meelitada, vaid komplekt erinevaid tegevusi. Lelov ütleb, et iga infokild majutuse kohta loeb - olgu selleks siis oma kodulehel või sotsiaalmeedia kanalis jalgratturite mainimine või siis Cyclist Welcome silt aknal. Oluline on siiski mainida, et jalgratturid liiguvad teatud marsruutidel ja nende teede ääres on suurem võimalus rattureid ka “kinni püüda”. Kuigi enamasti jäävad ratturid vaid üheks ööks, on neid Lelovi kinnitusel võimalik meelitada lisateenustega ka pikemaks peatuseks. Pakkudes näiteks saunapäeva, lõõgastuvat puhkepäeva massaaži tellimise võimalusega või hoolduspäeva kehale ja riistvarale. Näiteks teeb kohalik rattapood teeb sõiduvahendile hoolduse.
Rattad hotellidesse!
Majutuspaigal tasub kaaluda ka ise rändajatele rataste rentimist. Milline peaks olema rendiratas ja kuidas sellega majandada?
„Oleme ise selle küsimusega maadelnud üle 20 aasta ja ikka on midagi uut õppida,“ sedastab Lelov. „Lühike vastus on, et rentimiseks on sobilik kvaliteetsete komponentidega ja hooldatud, sõitjale õige suurusega jalgratas. Kehtib vanasõna, et me pole nii rikkad, et osta odavaid asju. Ühtlasi on tuntud brändi tooteid kergem pakkuda, sest sihtgrupil võib olla kodus samaväärne ratas. Me City Bike’s paneme rõhku ka torkekindlatele rehvidele ja lisavarustusele. Samuti kuulub meie teenuse juurde varustuse kontroll pärast iga rattarenti.
Selgitame kliendile alati, et millise jalgratta ta omale reisiks saab, mis mudeli ja suuruse, milliste komponentidega. Enne pikemat renti pakume testsõitu. Vajadusel reguleerimine.“
Lelovi ütlust mööda võiks ühes keskmise suurusega majutuskohas olla 4-6 rendiratast: „Õige majandamisega võiksid need juba esimesel tööaastal teenida tasa summa, mis nendesse on investeeritud ehk tasuvus võiks tulla juba esimesel opereerimisaastal.“
Pildi autor: Karl Markus Antson
Pildi autor: Andri Peetso
Osalemine rahvusvahelises projektis
City Bike osaleb rahvusvahelises INTERREGi projektis Bike Across the Baltic (BAB), mille eesmärk on arendada ja ühtlustada Läänemere-äärset rattaturismi ning parandada arendamisele Eestis, Soomes, Rootsis ja Poolas EuroVelo 10 rattatee kvaliteeti ja teenuseid.
„BAB projekt andis meil suurepärase võimaluse suhelda Soome, Rootsi ja Poola jalgrattaturismi arendajatega ning näha, milliseid edusamme on rattainfrastruktuuri valdkonnas tehtud ja kuidas rattaturism on mujal korraldatud. Saime läbida mitmeid EuroVelo marsruute ja suhelda kohalike teenusepakkujatega. Turu Rakenduskõrgkool osalemine projektis andis projekti käigus tehtud ja käsitletud uuringutele ning parimate näidete analüüsimisele süsteemse lähenemise ning meile võimaluse võrrelda Eesti olukorda Soome, Rootsi ja Poolaga. Üks osa projektist oli ka suhtlus Euroopa Jalgratturite Föderatsiooniga, kes haldab Eurovelo.com veebilehte ning kes tegi meile EuroVelo marsruudi inspektori koolituse, et saaksime meie rattateid veebis paremini hallata,“ kirjeldab Lelov.
Viimati uuendatud
06.02.2026