Rohesihtkohtade edulugude esisajas on tänavu seitse erinäolist lugu Eestist

Lisaks edulugude esiletõstmisele, omistab rahvusvaheline roheliste sihtkohtade organisatsioon sihtkohtadele ka Green Destinations Awardi taseme. Rahvusvaheliste keskkonnaaudiitorite hinnang sihtkohale tervikuna on jaotatud viieks tasemeks, madalamalt loetledes pronks-, hõbe-, kuld- ja plaatinatase ning kõige kõrgemana sertifitseeritud rohesihtkoha tase. 

2024. aastal rohesihtkohtade võrgustikuga liitunud Tallinna hindasid audiitorid kohe esimesel aastal kuldtaseme vääriliseks. Visit Tallinna turismiarenduse projektijuht Hele Lõhmus ütleb, et Tallinna jaoks on Green Destinationsi programm olnud kui sisuline tööriist, mis aitab ausalt ja süsteemselt hinnata linna seniseid samme ning kavandada uusi arengusuundi. „Gold Awardi saavutamine kinnitab, et meie senine töö on olnud rahvusvaheliste standardite alusel edukas, kuid samas annab see ka selged suunised, kuidas liikuda sisulistes teemades uuele tasemele. See annab kindlustunde nii kohalikele elanikele, ettevõtjatele kui ka külastajatele, et Tallinna turismi juhitakse läbimõeldult ja tulevikku vaatavalt,“ leiab Lõhmus.

Eesti teistest sihtkohtadest on Green Destinations Awardi plaatinatase Lahemaal ja Tartul; kuldne tase Saare- ja Hiiumaal ning hõbedane Järva- ja Pärnumaal ning Rakverel. 2025. aastal rohesihtkohtade programmiga liitunud Läänemaad hindavad audiitorid tuleval aastal.

Järvamaa edulugu räägib Arvamusfestivalist, mis toob igal aastal augustis Paidesse üle 10 000 osaleja, kes võtavad osa enam kui 150 arutelust. Kohaliku kogukonna eestvedamisel ja suuresti vabatahtlike tiimi toel toimuv Arvamusfestival on olnud aastaid teerajajaks kestlike lahenduste osas, näiteks alustati ühena esimestest suursündmustest jäätmete sorteerimise ja toidunõude pandisüsteemi juurutamisega.

2024. aastal katsetas festival nõudluspõhist transpordilahendust, mis aitas osalejatel suurematest transpordisõlmedest Paide festivalialale jõuda sümboolse hinnaga. Vaid ühe euro eest lahendas Arvamusfestivalile omaselt A-liiniks nimetatud bussiühendus nn viimase miili probleemi, parandades ligipääsetavust ja muutes festivali keskkonnasõbralikumaks. Algatus sündis koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, piletiplatvormiga Fienta ning mitme erineva transpordiettevõttega. Arvamusfestivalile kohaselt oli A-liin rohkem kui lihtsalt logistiline lahendus — see oli demokraatlik eksperiment, praktiline katse luua kaasav ja jätkusuutlik transpordisüsteem.

Algatus peegeldas Arvamusfestivali väärtusi, tõestades end taas kord sündmusena, kus utoopilisena näivaid ideid julgelt päriselus testitakse ja kus kestlikkuse põhimõtteid rakendatakse loomuliku osana festivali korraldusest.

Muutumisest jutustab ka Rakvere edulugu. See keerleb ümber kohaliku spordikeskuse ning lugu ise sai alguse lihtsast, kuid olulisest probleemist: paljudel peredel puudus võimalus soetada sobivaid spordiriideid või -varustust. Keskus vastas sellele, luues kasutatud uiskude, suuskade ja riiete laenutussüsteemi – koolidele tasuta ja teistele sümboolse tasu eest.

Sellest algatusest kasvas välja laiem liikumine. Avalikud annetuskampaaniad soodustasid jagamist, samal ajal kui loov taaskasutus – näiteks iga-aastase jõulupuu ehitamine vanadest sporditarvetest – tõstis keskkonnateadlikkust rõõmsal ja sümboolsel moel. Puud, mis on valmistatud vanadest karikatest, tennisepallidest või spordijalatsitest, on kujunenud armastatud traditsiooniks. Keskus edendab ka rohelisi igapäevapraktikaid: jäätmete sorteerimist, siseruumides aiandust ja energiatõhusat ruumikasutust.

Emotsionaalne lugude jutustamine läbi fotograafia ja sotsiaalmeedia tugevdab identiteeditunnet ja kaasatust. Rakvere spordikeskus ei ole enam pelgalt koht füüsiliseks tegevuseks, vaid eeskujuks kogukonnast lähtuvast vastupidavusest, hoolivusest ja loovast kestlikkusest.

Saare maakonna eduloo peakangelane on ettevõtja ja kaubamärgi „Saaremaa Mahemunad“ asutaja Tanel Tang, kes, loobus Tallinna kiirest elutempost, et rajada Salmele mahekanala 1500 vabapidamisel kanaga. Tema eesmärk oli toota kõrgekvaliteedilisi, sertifitseeritud mahemune ausal ja läbipaistval viisil.

Paraku tuli tal kohe alguses silmitsi seista tõsiste väljakutsetega — 2020. aastal oli Saaremaa esimene piirkond Eestis, mis läks COVID-i tõttu lukku. Sellest hoolimata jätkas Tanel oma tööd ja jagas oma teekonda avatult sotsiaalmeedias. Tema jälgijaskond kasvas kiiresti. 2022. aastal, kui ettevõte oli pankroti äärel ja pangad keeldusid edasisest toetusest, käivitas Tanel uuendusliku kampaania „digikanade“ põhjal, kasutades NFC-tehnoloogiat. Ta kogus kogukonna toel 63 000 eurot, mis päästis farmi ja võimaldas avada Salmel kohviku Salme Saia — Eesti kõige läänepoolsemas külas, kus elab vaid 400 inimest. Pealinn Tallinn asub peaaegu 300 kilomeetrit ja ühe praamisõidu kaugusel. Avamispäeval ulatus järjekord uksest välja — ja ulatub siiani.

See lugu näitab, kuidas kogukond, aus turundus ja kestlik ettevõtlus võivad koos luua tugeva ja tähendusliku ettevõtte.