
Vanausulised
Peipsi ääres Sibulateel elab Eesti vähemusrahvus – vanausulised –, kelle kultuur ja ajalugu on väga omapärane ning kohati traagiline.
Vanausulised on Vene õigeusu kirikust eraldunud usuline liikumine, mis ei tunnista patriarh Nikoni 17. sajandil algatatud reforme.
Esimesed vene vanausulised jõudsid Peipsi rannikule 17. sajandi lõpus. Nad olid sunnitud tsaari juhitud Venemaalt põgenema, kuna neid kiusati taga. Põhjus peitub selles, et vene tsaar Aleksei Mihhailovitš Romanov võttis nõuks riigi valdusi laiendada ja oma võimu tugevdada. Selleks tuli ka kirikuvõimu suurendada. Eelkõige tegi ta seda nii, et muutis kirikurituaalid üle maa ühtseks.

Sibulateel põimuvad vene ja eesti keel ning siin saab tutvuda vene vanausuliste kultuuriga
Miks vanausulised Eestisse tulid?
1652. aastal tehti Vene õigeusu kirikus mitmeid reforme. Tseremooniaid ja religioosseid tekste ning teatud traditsioone muudeti. Näiteks hakati ristimärki kahe sõrme asemel tegema kolmega ja palvetamisel kaotati maani kummardumise traditsioon.
Tänapäeva vaatenurgast tunduvad need muutused tühised. Uued nõuded tekitasid aga õigeusklike seas hulganisti proteste, kuna tol ajal tähendas rituaalide muutmine sisuliselt usust lahtiütlemist. Kõik see viis kiriku lõhenemiseni. Algsete traditsioonide järgijaid hakati nimetama vanausulisteks.
Reformidele järgnenud aastatel kiusati vanausulisi taga, neid piinati ja isegi hukati. Mõned põletati elusalt, teistel lõigati käed ja keeled ära. Paljud põgenesid Vene impeeriumi servadesse, teised veelgi kaugemale. Vanausuliste kogukonnad loodi näiteks Argentinas, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.
1971. aastal tühistas Vene õigeusu kirik vanausulistele pandud kirikuvande, kuid nende kogudused on siiani püsinud eraldatuses.

Allikas: Magnus Heinmets
Vanausuliste huvitavad kombed
Praegu on Eestis 11 vene vanausuliste kogudust umbes 15 000 liikmega, keda ühendavad tänapäeval rohkem traditsioonid kui usk. Ehkki vanausulisi ei ole Eestis enam palju, tuleb tõdeda, et nende kultuuripärand on rikkalik.
Palvemajad
Vanausuliste jaoks on püha koht palvemaja. Jumalateenistused on pikad. Eriti konservatiivsed vanausulised nõuavad, et jumalateenistusel tuleb kanda traditsioonilisi palverõivaid. Naistel on nõutav pikk seelik ja pearätt, mida ei sõlmita, vaid kinnitatakse haaknõelaga. Palvetades tehakse rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal toetatakse käed väiksele vaibakesele (podrutšnik). Jumalateenistustel lauldav koorilaul on ühehäälne, kasutatakse spetsiaalset arhailist noodikirja. Ristimine vanausuliste moodi toimub ristitava kolmekordse üleni vette kastmisega. Palvelad asuvad Eestis näiteks Kasepääl, Kallastes ja Rajakülas.

Allikas: Näljane Nelik
Tee, sibul ja kala
Vanausulisele külla minnes tuleb kaasa võtta oma nõud ja söögiriistad. Seal ei tohi juua kohvi ega suitsetada, küll aga võib nautida samovaris valmistatud teed. Tee kõrvale sobib imeliselt keedusuhkrust valmistatud maius, mis meenutab koorekompvekki. Külasta näiteks Varnjas asuvat samovarimaja, et nautida kuuma tassikest teed ja tutvuda samovaride ajalooga.
Kuna eestlased hõivasid Peipsi-äärse viljakama põllumaa, asusid vanausulised elama kalda äärde. Nii hakkasid mehed kalal käima. Praegugi võib külateede äärest osta värskelt püütud, kuivatatud või suitsukala.
Tänapäeval on vanausuliste kasvatatud sibul Eesti parim ja kalleim. See on ka põhjus, miks nende külasid ühendavat teed nimetatakse Sibulateeks. Kostja Sibulatalu hoiab kohalikke traditsioone elus, pakkudes külastajatele ringkäike ja suussulavaid sibulapirukaid.

Allikas: Näljane Nelik
Kus Sibulateed külastades süüa?
Tutvu vanausuliste kultuuriga
Sibulateel peatu kindlasti Peipsimaa pärimuskeskuses ja vanausuliste muuseumis, mis asuvad Kolkjas. Muuseumis tutvustatakse vanausuliste kingitud fotosid, käsitööd, riideid ja tööriistu; samuti pakuvad nad võimalust kogeda virtuaalreaalset palveteenistust Suur-Kolkja vanausuliste palvemajas.
Ainulaadse kultuurielamuse saamiseks võta ette reis Piirissaarele, kus väike vanausuliste kogukond aastaringselt elab. Isolatsioon on aidanud neil säilitada ka oma kultuuri ja sajanditevanuseid traditsioone.
Tallinnas võid külastada Vabaõhumuuseumi Peipsivene maja. See 1863. aastal ehitatud kodu, mis on pärit Kallaste linnast endisest Kodavere kihelkonnast, toodi Vabaõhumuuseumisse 1991. aastal.
Sibulateed külastades põika läbi ka nendest kohtadest
Viimati uuendatud
28.07.2024