Eesti parimad veinimajad

Eesti maapiirkondades asub üllatavalt suur hulk veinimõisaid.

Reis mööda Eestimaad annab võimaluse maitsta veine, mis on valmistatud kohalikest viljadest, marjadest ja metsaandidest – proovi näiteks kasemahlast valmistatud vahuveini! Tänu sellele, et ühest Eesti otsast teise jõuab mõne tunniga, on lihtne veinimõisa külastus oma teekonna hulka planeerida.

Eesti veini iidsed juured

Eestlased hakkasid puuvilja- ja marjaveine valmistama juba keskajal, kuid ametlikud marjaveinimõisad avati 1920. aastatel. Sellest ajast pärit traditsioone anti põlvkondade kaupa edasi ning nõukogude ajal polnud harv vaatepilt, kui veine hoiti suurtes klaaspudelites kodunurkades.

2010. aastate n-ö käsitöörevolutsiooni järel on uued veinimeistrid hakanud valmistama veine kõigest, mida loodus pakub. Kõige tavalisemad koostisosad on võilill, rabarber, nurmenukk, pihlakas, must sõstar ja kohalikud viinamarjasordid. See annab veinidele viinamarjaveinidest magusama maitse. Tänu sellele on Eestis lai valik dessertveine.

Seikle Eesti Veiniteel

Veiniteel seigeldes saad õppida jookide tootmise saladusi, tutvuda pererahvaga ja loomulikult proovida kohapeal valminud veini koos selle juurde kuuluva toidu, atmosfääri ja lugudega.

Eesti Veiniteeks ühinenud veinimajad jagavad küll põhimõtteid veinitootmise ja teenuste kvaliteedi kohta, kuid kõik on täiesti eriilmelised ja unikaalsed. Mõnes korraldatakse veiniorienteerumisi, teises on veinivann ja glämping – huvitavaid paiku ja tegevusi jätkub igale maitsele.

Kesk-, Põhja- ja Ida-Eesti veinimajad

Põltsamaal sai veinitootmine alguse juba 1921. aastal ning nende veinid said kiirelt populaarseks kogu Eestis. Praegu seal küll enam veini ei toodeta, ent sellegipoolest saad Veinitee hulka kuuluvate veinimajade rüübet nautida Põltsamaa veinikeldris ja restoranis Oberpahlen, kust leiad enam kui 20 Eesti veinimaja esindusliku tootevaliku.

Eesti põhjapoolseim veinifarm on Valgejõe Veinivilla, kus veinimeistriteks on sommeljeedest ema Tiina ja poeg Gregor. Kogu tooraine on pärit Eesti pinnalt ning veinid on pakkumisel isegi Michelini-tärniga restoranides Saksamaal. Veinid valmivad puuviljadest, marjadest ja viinamarjadest.

Aru mõis on väike mõisakoht Kõrvemaal, kus pererahvas käsitööveini valmistab ja külalisi vastu võtab. Mõisas pakutakse veinide degusteerimist ning tutvustatakse tootmist ja kohalugu.

Kas oled varem proovinud veini nõgesest või hoopis arooniast? Ajaloolises Habaja viinavabriku hoones tegutsev väike veinivabrik valmistab marja- ja puuviljaveine ning vahuveine peamiselt kodumaisest toorainest.

Ulge talu veinituuri käigus räägitakse veinivalmistamise võlust ja valust, piilutakse istandusse ning veinikööki ja maitstakse kohalikke jooke.

Alatskivi lossimüüri kõrval asuvas Hirveaia veinikeldris toodab väike pereettevõte rabarberist, erinevatest metsa- ja aiamarjadest, õuntest, aga ka kohalikest viinamarjadest käsitööveine.

Järiste veinitalu tegutseb ajaloolises Luke mõisa kõrtsis. Veinitalu külastades on võimalik jalutada võrratutes istandustes, saada rohkem teada põhjamaisest viinamarjakasvatusest ning piiluda veinikööki.

Källomäe veinikoda valmistab võililleveini, alõtšaveini, õunaveini pihlakaga, ebaküdooniaveini ja marjaveini, milles on sõbralikult koos punane ja must sõstar.

Lääne-Eesti ja Rohesaarte veinimajad

Kanarbiku veinitalu põhitegevus on puuvilja- ja marjaveinide ning ka mahla tootmine. Kogu toodangus kasutatakse ainult parimat eestimaist toorainet. 

Seal lähedal asub ka Veinimäe talu, mille viinamarjaistandikku on võimalik ekskursioonile minna. Muide, Veinimäe talu on Eesti suurim maheviinamarjaistandus kasvuhoonetes. Kasvuhoonete pindala on 2500 ruutmeetrit, mis mahutab umbes 1200 taime.

Allikukivi veinimõis toodab marja- ja puuviljaveine ja on tuntud oma rabarberiveini poolest. Tootmine toimub ajaloolises kalevivabriku direktori häärberis ning veini tegemiseks kasutatakse musti sõstraid, õunu, vaarikaid, pihlakaid ja arooniaid.

Valgeranna veinitall on vana mõisaaegne hobusemaneež, kust leiab ees sümbioosi käsitööveinide Mamm&Frukt tootmisest ja külastuskeskusest. Hariva ja meelelahutusliku degustatsiooni raames tuleb maitsmisele kuni 5 veini, alustades kergest vahuveinist ning lõpetades klassikalise dessertsema vaarikaveiniga. Võimalus on maitsta ka auhinnatud Eesti moodi grappa't.

Muhu veinitalu on maailma põhjapoolseim veiniturismitalu, kus kasvab rohkem kui 2000 viinapuud. Esimene ametlik Muhu veinitalu viinamarjavein, rosee-vein nimega Algus valmis 2016. aasta saagist.

Lõuna-Eesti

Murimäe veinikelder ja viinamägi ootavad kõiki huvilisi, et teada saada, kuidas valmistatakse kvaliteetset eestimaist käsitööveini. Nende 2020. aastal valmistatud vahuvein Muri d’Or Solaris võitis 2021. aasta Baltic Cupi veinivõistlusel viinamarjadest traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinide kategoorias 1. koha ja 2020. aastal valmistatud Ukulele võitis poolkuivade punaste marjaveinide kategoorias 1. koha.

Pindi veinitalu on ema ja tütre hobipruulimisest alguse saanud väike pruulikoda, kus valmivad nii Lõuna-Eesti metsasaadustest kui ka kohalikust toorainest omapärased marja- ja puuviljaveinid. Veine on igale maitsele – nii kuiva, poolkuiva kui dessertveini. Ka nemad noppisid eelmainitud võistluselt kaks esikohta: nende õunavein tegi puhta töö valgete magusate marjaveinide kategoorias ja kogu marjaveinide kategoorias.

Rüüp on Põlvamaal tegutsev veinitootja, kes valmistab käsitööveine peamiselt oma kasvatatud marjadest ja õuntest. Aastal 2022 rajasid nad viinapuuaia, kus kasvatatakse viinapuid nii avamaal kui 400 ruutmeetri suuruses kiletunnelis.

Uue-Saaluse veinitalust leiab nii auhinnatud vahuveine, marjaveine, kangemaid napse kui ka alkoholivabu jooke. Nende ebaküdoonia-vahuvein pälvis 2021. aastal Eesti parima toiduaine konkursil tunnusmärgi „parim toode Lõuna-Eesti väikeettevõttelt“.

Seto siider on Setomaa esimene siidrikoda. Lisaks siidrile valmistavad nad limonaade, mahedat musta sõstra täismahla, seto taari, alkovabu kokteile, glögi ning shot'e. Kõik joogid on koondatud nime Uma Tettu alla.

Avastamisrõõmu jagub veelgi

Lisaks Veinitee alla koondunud veinimajadele on Eestis veel paiku, kus kohaliku käsitööna valminud rüübet maitsta saab. Näiteks Soomaa serval asub Tori siidritalu, mis on suurim mahesiidri- ja maheveinitalu Eestis ning ilmselt ka Baltikumis. Nad väärindavad siidriks ja veiniks marju ja puuvilju, mis on peamiselt pärit Soomaa ümbrusest.

Pärnumaal asub Pootsi veinimõis Hof Podis, kus 2018. aasta kevadel alustati käsitööna valminud puuvilja- ja marjaveinide tootmist. 2022. aastal pälvis Hof Podise vaarika vahuvein Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni korraldatud festivalil Eesti Parim Jook võidu parima Eesti poolmagusa veini kategoorias.