Lähme sauna! Eesti saunakultuur ja ideed, kuhu minna leili võtma

Läbi aegade on saunas ravitud keha- ja hingehädasid, suheldud esivanemate hingedega, kohtutud sõpradega, võetud vastu sünnitusi ja pestud surnuid. Saun on meie kultuuris tähtsal vägagi kohal. 

Kuumas leilis ja alastuses on midagi ürgset ja vägevat – see avab hinge ja ühendab! Saun mõjub hästi ka meie tervisele – vähendab liigeste ja lihaste põletikke, parandab nahatalitlust, ergutab rasu- ja higinäärmete tööd ning kiirendab seedimist. 

Pärast kuumenemist on aeg jahtuda. Tihti ehitatakse saunad veekogu äärde, et saaks end ka külmas veel karastada. Kuuma ja külma vaheldumine stimuleerib vereringet ja tugevdab immuunsust. Samuti annab see meeletult hea energia ja värske enesetunde. Kes külma vett pelgab, võib pärast sauna seista lihtsalt külma õhu käes või nautida karastavat jooki. 

Kas ikka tasub kuumalt lavalt otse külma vette hüpata? Teadjamad seda siiski ei soovita. Tervisele on parem, kui keha saab saunalavalt tulles veidigi jahtuda – alles seejärel tohib vaikselt külma vette minna. Vette hüppamine pole sel juhul kunagi hea mõte.

Eesti sauna ajalugu on pikk

Kirjalikud märkmed Eesti saunadest pärinevad 13. sajandist. Huvitav on see, et saunad olid levinud Lõuna-Eestis, Ida- ja Lääne-Virumaal, saartel ja looderannikul, aga mitte Kesk-Eestis. See ei tähendab, et Kesk-Eesti inimesed kuumust ja vihtumist ei armastanud – seda tehti nimelt rehetoas, kus oli olemas ahi. 

Vanasti ehitati saunad elumajast eemale, teiste õuehoonete lähedusse. Vahel ühendati saunamaja sepikojaga, suvekojaga või loomalaudaga.

Aja jooksul hakkas saunaehituse traditsioon muutuma. Seda tingisid nii uued teadmised kui ka parem majanduslik olukord – kadusid muldpõrandad, tehti kindlam katus ja ehitatud uued ahjud, mille tulemusel hakkasid levima korstnaga saunatüübid. Eriti suur murrang toimus 20. sajandi alguses, mil suitsusaunade ehitus vähenes drastiliselt. Ainus piirkond, kuhu suitsusaunasid on viimase sajandi jooksul juurde ehitatud, on Kagu-Eesti ja Mulgimaa. 

Põnev fakt on ka see, et keskajal polnud saunad levinud ainult maapiirkondades, vaid juba ka linnades.

Allikad näitavad, et saunadest räägiti Tallinnas juba 14. sajandil. Sel ajal kuulusid saunad linnale ning linn rentis neid välja. Saunapidajad polnud aga lihtsalt kütjad – lisaks olid nad veekandjad, juukselõikajad, habemeajajad ning haavaarstid. 18. sajandi lõpul oli Tallinnas 8 avalikku sauna, millest vaid üks oli mõeldud naistele. 

Kas oled kuulnud saunanaise ja saunamehe teenusest?

Vanasti oli tavapärane, et keegi saunasolijaid abistas – vihtus, tõi vett ja palju muud. Kuid ka tänapäeval on see teenus aina populaarsust kogumas. Saunamehe/saunanaise võid tellida oma seltskonna juurde või valida selline saun, kus teenus juba sees on. 

Saunanaine/saunamees aitab saunakogemusest maksimumi saada – ta tunneb sauna kombestikku, oskab timmida leili, viib läbi rituaale, räägib saunapärimusest, vihtade tegemisest, õpetab ja teeb nalja. Kokkuvõttes teeb ta saunaskäigust tõelise elamuse. Kindlasti saad teadmisi, mis aitavad sul ka edaspidi teadlikumalt sauna külastada ja oma ihu-hinge tervendada.

Vaata lähemalt, kust leida saunamehe/saunanaise teenus Eestis.