Linnade või külade lähedal asuvad matkarajad

Elad linnas ja soovid aeg-ajalt teha kiire loodusampsu? Või hoopis reisid mööda Eestit ja tahaksid külastada loodusrada, mis pole poodidest, söögikohtadest või transpordipeatustest liiga kaugel?

Siin loos mainitud matkarajad on keskuste vahetus läheduses, seega ei pea pikka teekonda ette võtma. Loomulikult on teisigi linnalähedasi loodusradasid, kuid seekord keskendume pigem väikestele asulatele.

Matkarajad Põhja-Eestis

Pääsküla raba loodusõpperada

4 km pikkune rada kulgeb mööda pinnase- ja laudradu läbi eri metsatüüpide, üle kanalite ja allikate. Männikupoolses osas asub 10 meetri kõrgune vaatlustorn, kus saab jalgu puhata. Rada on kuiva jalaga läbitav igal aastaajal.

2 km pikkune laste- ja invarada kulgeb suures osas mööda pinnatud teed ja on tervenisti koos platvormidega läbitav lapsevankri ja ratastooliga. Mõlemale raja osale on paigaldatud kohalikku loodust tutvustavad infostendid.

Pääsküla rabas ära telgi ega tee lõket, enda tekitatud prügi võta kaasa. Marju ja seeni korja sildadest ja radadest eemal, et ka järgmine jalutaja metsaande näeks.

Tabasalu loodusõpperada

Tabasalu looduspargis asub 3,5 km pikkune ringikujuline ja pangapealne rada, kust on imeilusad vaated Tallinna panoraamile ja Kakumäe lahele. Looduspargis on võimalik jalutada käsipuuga trepist pangalt alla mere äärde. Suurema laine ja tuulega võib raja läbimine ringikujuliselt esitada väljakutseid, kuid ettevaatlikult läbides on see põnev.

Matkaraja ääres on mugav parkimine ning sinna saab ka ühistranspordiga – Tabasalu peatusest on looduspargi väravani 700 m. 

Harku metsa loodusrada

8 km pikkune rada algab Harku metsa kirdeservas asuvast parklast vahetult Tähetorni tänava ääres ja kulgeb mööda metsateid ja -sihte.

Raja läbimiseks võib kuluda 3–5 tundi. Mitme peatus- ja puhkekohaga rada on tähistatud suunaviitadega ja sealt leiab 13 huvipunkti. Rada on ringikujuline ja jõuab lõpuks alguspunkti tagasi, olles läbitav ka lõikudena, näiteks Harku mõisani.

Rada tutvustab Harku luitestikku, erinevaid metsa- ja sootüüpe ning Harku mõisa koos liigirikka mõisapargiga.

Tädu loodusõpperada

3,1 km pikkune ringikujuline Tädu loodusõpperada asub Viimsi vallas ja kulgeb mööda metsateed. Raja vaatamisväärsuseks on rändrahnudel kasvavad kuused. Teekonnal on kokku 10 huvipunkti.

Raja läbimiseks rahulikus tempos kulub 1–1,5 tundi. Raja alguses on väike parkla, välikäimla ja infostend koos kaardi ja tutvustava tekstiga. Raja lõpu lähedal on lõkke- ja piknikukoht, kus jalga puhata ja keha kinnitada. Rada lõpeb Randvere tee äärses parklas, samas, kus algaski.

Rada on metsanduslik, tutvustatakse erinevaid puuliike ja metsade majandamise etappe – mida, kuidas ja millal tehakse.

Sõõriksoo loodusrada

Sõõriksoo loodusrada asub Kõrvemaa maastikukaitsealal ning sobib kergemat rada soovivale matkajale. See asub RMK Aegviidu külastuskeskuse vahetus läheduses ja raudteejaama ligidal.

700 m pikkusel laudteed on võimalik läbida ratastooli ja lapsevankriga, aga kui tahad pikemalt turbarappa jalutada, siis tuleb teekonna pikkuseks 1,5 km.

Sellel ringikujulisel õpperajal võib näha lisaks rabamaastikule veel kõdusoometsa, turbaraba vanade turbaaukudega, loomade ja lindude tegevusjälgi. Suviti võib pikemal lõigul ka rästikuid näha. Raja kõrval leidub nii mustikaid, sinikaid, murakaid kui ka muid rabamarju.

Jussi loodusrada

Jussi loodusrada asub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal ja on 8 kilomeetrit pikk. Ringikujulise tõelist matkaelamust pakkuva loodusraja äärde jääb kuus kaunist Jussi järvesilma: Mustjärv, Väinjärv, Suurjärv, Pikkjärv, Kõverjärv ja Linajärv.

Raja meeldejäävam osa kaunite Jussi järvede kõrval on Põhja-Kõrvemaale ainulaadne kanarbikunõmm. Nõmm on Eestis ainulaadne looduskooslus, mis on tekkinud Nõukogude armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel.

Purekkari neem

1,5 km pikkune kivine ja rändrahnurohke neem asub Lahemaa rahvuspargis. Neem lõpeb väikese saarega, kuhu pääseb vaid siis, kui vesi on madal. Õitsemise ja sügisese viljumise ajal püüavad pilku okkalised põõsad – kurdlehised roosid. Sügisel kohtab siin palju rändlinde, mistõttu on see tuntud linnuvaatluse koht.

Neeme lähedal asuvad endised sõjaväerajatised ning Purekkari telkimisala, mis on varustatud lõkkekoha, katusealusega ja infotahvlitega.

Rapla Vesiroosi terviserajad

Vesiroosi terviserada kutsub jalutama ja tervisesporti tegema! 
Looduslikud treeningrajad on 1 km ja 2,7 km pikkused ja valgustatud.

Raja algus ja lõpp asuvad Rapla Vesiroosi gümnaasiumi parkla kõrval. Talvel saab rada kasutada suusarajana ja lastele on avatud tore kelgumägi. Terviseraja lähedal on 18 korviga kettagolfirada. Suvel pakub terviserada suplemisvõimalust.

Raja kõrval asuvas Sadolini spordihoones on võimalik kasutada erinevaid sporditeenuseid ja külastada sauna.

Tolli metsa terviserada Türil

Suurema osa aastast on rada, mis kaetud puitlaastuga, jooksukõlblik, saab tegeleda kepikõnniga ja sõita jalgrattaga. Samas on ka orienteerumiskaart ja MOBO rada. Raja kõrval Raudtee tänaval on välijõusaal.

Talvel muutub metsas looklev mõnede küngastega rada valgustatud suusarajaks, millel saab harrastada nii klassikat kui ka vabastiili. Suusarajad on 1 ja 3 km pikkused. Raja algus ja lõpp on Türi ühisgümnaasiumi juures, teine pääs rajale ja parkla on Tolli ning Raudtee tänava ristumiskohas, endisel raudteetammil. Türi ühisgümnaasiumi juures on talvise külmaga liuväli ja suvel rulapark.

Paide talitee

Paide talitee matkarada saab alguse Valgma külamaja juurest ja viib Paide linna, kas Paide tehisjärve või Vallitornini. Rada on vaheldusrikas ja põnev.

Raja pikkus:
Valgma – Paide tehisjärv 6 km
Valgma – Paide Vallitorn 7,4 km

Rada on tähistatud viitadega ja Paide gümnaasiumi õpilaste koostatud infotahvlitega.

Väätsa looduskaitseala matkarada

3 km pikkune Väätsa matkarada asub Väätsa looduskaitsealal Järvamaal. Kaitseala eesmärk on rabade, siirdesoode ja rabametsade kaitse. Laudteel on igal sammul näha raja valmimise toetajate ja ehitajate nimesilte.  

Liikudes Väätsa matkarajal, näed lõiku iidsest Paide-Tallinna taliteest. 1,2 km pikkusel rabalõigul on talitee hästi säilinud.

Mõisa ajal ühendati raba keskosas olevad laukad kraavidega, mis on nähtavad tänaseni, et niisutada Lokuta jõe ülemjooksul olevaid loodheinamaid. Muudetud veerežiimiga laugaste vahelist ala katab harva esinev 100aastane rabamännik. 

Matkarajad Ida-Eestis

Rakvere tammik ja õpperada

Arvatakse, et praegune Rakvere tammik oli kunagine eestlaste püha hiis.

Tammik on populaarne puhke- ja sportimiskoht ning looduslik õppeklass õpilastele. 
23 ha suuruse tammiku jalutusradade pikkus on u 3 km. Tammiku matka- ja õpperadadel on infotahvlid, mis tutvustavad 150–220 aasta vanuseid tammesid, rajal näeb erinevaid samblikke, taime- ja puuliike ning liigirikast metsalinnustikku.

Pähklimäe terviserada Äkkekülas

Pähklimäe on nime saanud tänu siin levinud sarapuudele (pähklipuudele). Ligi kolmekilomeetrisel loodusrajal paikneb kaks suurt ja neli väikest infotahvlit, millel antakse lühiülevaade Äkkeküla loodusest: siin kasvavatest puudest ja rohttaimedest, elavatest lindudest ja loomadest ning eluta loodusest (klint ja rändrahnud).

Narva-Jõesuu terviserada

Narva-Jõesuu terviserada asub linna servas ja lookleb kauni männimetsa all. 2 km pikkusel ringil saab joosta, rattaga sõita, harrastada kepikõndi või niisama jalutada ning talvel suusatada. Piisava lume korral on talvel sisse aetud ka klassikajälg.

Narva-Jõesuu randa jalutab 15 minutit.

Sõmeru tervise- ja suusarajad

Eri pikkusega rajad aastaringselt kõndimiseks ja jooksmiseks, talvel suusatamiseks. Väiksem ring on 1,8 km (valgustatud) ja pikem ring 2,8 km (osaliselt valgustatud). Rajal on ka valgustatud kelgu- ja suusamägi.

Rada on lauge, sobilik nii tervisesportlastele kui professionaalidele. Raja algus on Sõmerul Pika tn ja Staadioni tn ristmikul, kus asub ka parkimisala u 15 autole. Raja alguses on infotahvel raja joonistega.

Sõmeru terviserajal asub ka kelgu- ja suusamägi, mis on valgustatud. Lisaks asub mäe vahetus läheduses inventari- ja teenindushoone.

Neeruti maastikukaitseala matkarada

Neeruti maastikukaitseala matkarada asub Rakvere-Pärnu mnt ääres Kadrinast 3 km lõuna suunas.

Neeruti loodusrada on läbitav 1,5 ja 3,5 km ringina. Rada kulgeb loode-kagusuunaliste pikkade vallseljakute – ooside – harjadel, mille järsk kalle ulatub kohati 45 kraadini. Lühem rada teeb ringi ümber Tagajärve ja Eesjärve edelakaldale jäävale Sadulamäele – muistsele linnamäele. Pikem ring ulatub Kiissaaugumäeni.

Rada kulgeb piki 10 000 a tagasi tekkinud oose. Rajal tutvud siin lähedal Jõeperes sündinud eesti kirjaniku ja arsti Fr. R. Kreutzwaldi eeposes "Kalevipoeg" tuntuks kirjutatud paiga loodusega.

Porkuni Energiarada

Energiarada on 1,7 km pikk ning algab ja lõpeb Küngassaarel Paemuuseumi juures. Energiarada kulgeb ümber Porkuni järve loodeotsa, suundudes seejärel Porkuni parkmetsa.

Mõisaajast pärinevas parkmetsas korrapära ei leia, kuid siin-seal on säilinud võõrapäraseid, mõisaajast pärit puid-põõsaid. Energiaraja suurim vaatamisväärsus on Porkuni vana paemurd. Uudistada saab ka Valgejõe algust, pargi looduslikku lagendikku, karstilehtrit ja peksukuuse asupaika.

Rada on varustatud stendidega.

Uljaste matkarada

Uljaste matkarada tutvustab Uljaste järve, soojärvi ja põlismetsa. Rada algab 19. saj ehitatud vana Sonda metskonna alusmüüride juurest parklast, Uljaste järve kaldalt. Järve piirab idakaarest poolkaarjalt lavajas oos ehk vallseljak, mida mööda kulgebki suures osas 3,8 km pikkune matkarada.

Järve vahetus läheduses on parkla, puhkeala ja lõkkekoht. Järve ääres on ka liivane rannariba.

Uljastel saab matkata nii suvel kui talvel. Talvel tasub mõnusamaks edasiliikumiseks kasutada räätsasid. 

Uljastes kanti jääb ka Ida-Virumaa looduslik kõrgeim tipp.

Valaste matka- ja õpperada

Valaste matka- ja õpperada kulgeb Ontika maastikukaitsealal ja raja kogupikkus on 1,5 km. Rada kulgeb 700 m ulatuses pangametsas, pangaalusel rusukaldel, kuhu on rajatud laudtee ja rannas. Lisaks on pangalt laskumist pea 55 m ja sama palju tõusu üles tagasi. Ontika pankranniku ja piirkonna loodusväärtusi tutvustavad raja ääres on 22 infotahvlit.

Astangu ja mere vahel rusukaldal kasvab pangamets, kus on põhjamaade jaoks erakordne loodus ning üks ürgsemaid metsatüüpe Eestis. Klindimets on vanade puude putukate rohke elupaik ja sobib hästi ka nahkhiirtele. Raja äärde jääb ka Valaste juga.

Toila-Martsa matkarada

Toila asulast algav matkarada kulgeb ainulaadsel Balti klindil, seda nii kõrgel klindi serval kui ka selle all piki merekallast.

Rajal saad näha Balti klindi loodust, pangaalust metsa, sinisavilademeid, graniitkive ja tutvuda kohaliku kultuurilooga.

Toila-Martsa matkarada saad läbida kahe erineva pikkusega rajana. Lühemal, 3,2 km Toila ringil näed sadamat ja supelranda, vana kalasadamat ja Saksa sõdurite kalmistut. Pikemal, 6,5 km rajal näed lisaks lühikese raja kohtadele ka sinisavilademeid, pangaalust ürgmetsa ja veskitorni. Tagasitee Toilasse kulgeb mööda vana kaubateed.

Kotka matkarada

Kotka matkarada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Rada saab alguse Iisaku asula lähistelt vanast liivakarjäärist ja lõppeb Rüütli soos Alliku külas. Kogu raja pikkuseks on 7 km, kuid võid matkata ka ainult mööda Rüütli soo 1,5 km pikkust laudteeringi.

Matkates mööda laudteed, näed rabamättaid, siirdesoo taimestikku ja jäänukjärve, tänaseks peaaegu kinni kasvanud veekogu. Raja keskel ja Rüütli soo servas asuvad metsaonnid ning pinda on piisavalt ka telkimiseks. Siin on ka lõkkekohad ning mõnusad katusealused istumiskohad.

Matkarajad Lõuna-Eestis

Emajõe õpperada

Endise Kantsi kõrtsihoone juurest algab ja lõpeb 3 km pikkune ja 1,2 m laiust laudteed mööda kulgev õpperada, mis teeb tiiru jõeäärsel lammil, tarnamättalisel madalsoo heinamaal ja läbib sookaasiku.

Rajal on kolm puhkekohta koos telkimisvõimalusega ning luhavaatlusplatvorm. Rada on läbitav u 1 tunniga.

RMK Tilleoru matkarada

Tilleorust algav rada kulgeb 4,5 km pikkuselt mööda jõelammi, läbib palumetsad ja salukuusikud, jõuab Merioone allikani. Enamik rajast kulgeb mööda eramaad.

Ahja jõe ülemjooksul, Tille ja Möksi veski vahelisel lõigul paiknev maastikukaitseala eesmärk on säilitada Ahja jõe, selle sügava ürgoru, lisaorgude, jäänukkõrgendike ja oruveerudel kasvava metsa maastikuline terviklikkus – tõeline looduse käsitöösaal.

Tilleoru maastikukaitse alal olev Merioone allikas on ülipuhta veega allikas. Vanarahva teadmisel on see ühenduses merega ja pühapaik. Merioone kalju peal kasvav männipuu on Ristipuu.

Pühajärve matkarada

Ümber Pühajärve kulgev matkarada algab Otepää looduspargi keskuse juurest. 12 km pikkune rada viib avastusretkele Eesti ühe omapärasema ja kaunima järve lähiümbrusesse. Raja läbimiseks kulub keskmiselt 3–6 tundi.

Osa rajast (u 2,2 km) kulgeb mööda Pühajärve-Kääriku liikumisrada, Otepää-Kääriku maantee kõrval. Rada sobib läbimiseks nii jalgsi kui ka rattaga, kuid rattaga sõitjail tuleks arvestada sellega, et kohati tuleb jalgratast käekõrval lükata.

Matkarajale jäävad ka RMK Kiigemäe ja Kooliranna lõkkekohad, kus on lubatud nii telkimine kui tule tegemine.

RMK Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarada

Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja menufilmi "Viimne reliikvia" radadel. Matkarajale jäävad Suur Taevaskoda, osaliselt säilinud Otteni ehk Valgesoo vesiveski kompleks, kahe võlviga Otteni veskisild ning miniatuurne kanjon, maalilised vaated Ahja jõele ja metsavendade punkri süvend.

Rada on tähistatud rohelise märgistuse ja suunaviitadega, rajal on mitmed infotahvlid. Võimalus telkida ja lõket teha on Otteni lõkkekohas. Autoga tulles algab matk Saesaare parklast ja seetõttu on rada ca 2 km pikem.

Kuningamäe suusarajad

Suusahooajal on avatud 1,5 km pikkune valgustatud rada, mis on suusatajate seas saanud väga populaarseks. Rada on valgustatud kuni kella 21ni.

Kuningamäel on valik erineva pikkusega suusaradasid: 1,5 km; 2,6 km ja 5,7 km. Heade olude korral on olemas nii klassika- kui vabastiilis rajad. Rajal kasutatakse nii looduslikku kui kunstlund.

Lumevabal ajal on Kuningamäe terviserada meelispaik jooksjatele, kõndijatele ja ratturitele. 

RMK Kirna matkarada

Kirna 6,8 km pikkune õpperada annab hea võimaluse tutvuda Pedja jõe luhtade ja lammimetsaga. Parema ülevaate saamiseks luhaniitudest ja jõest on Altmetsa talukohta rajatud vaatetorn. Raja kaugemas punktis aitab jõge ületada rippsild.

Pedja jõe paremal kaldal asub suursugune Musutamm. Mitmel pool õpperajal on märgata ka metssigade ning kobraste tegevusjälgi.

Rajal olles võib kuulda Kaitseliidu laskeharjutuste püssipauke, sest lähedale jääb Kaitseliidu õppekeskus. Luhtade ligipääsuteed ristuvad mitmes kohas õpperajaga, jälgi hoolikalt raja tähistust!

Kirna matkaraja ääres on võimalik ka telkida.

Terviserada ümber Viljandi järve

Rada saab läbida nii jalgsi kui jalgrattaga. Rajalt avanevad kaunid vaated Viljandi järvele (Huntaugul, Järveotsal) ja teiselt poolt järve linnale (Viiratsi mäel). Rajal võib kohata linde ja hea õnne korral ka metsaelanikke.

Rada on 12,2 km pikk, millest 1,7 km on asfaltkatet ja 3,5 km valgustatud.

Parika väikejärve õpperada

Parika väikejärve rada on kuulus oma südamekujulise rabajärve poolest.

Rada kulgeb vahelduvas metsakoosluses ning tõuseb rabarinnakule, kus on võimalus piknikku pidada koos suplusega noorendava toimega rabajärves. Ringjas rada lookleb ümber järve mööda laugastest ja rikkalikest marjakohtadest.

Matkarajad Lääne-Eestis

Jõulumäe tervisespordikeskuse rajad Pärnus

Jõulumäe rervisespordikeskus asub kauni männimetsa keskel. Siia on loodud mitmekülgsed võimalused looduses liikumiseks olenemata aastaajast. Näiteks leiad siit suusa-, jooksu-, jalgratta- ja rullirajad, samuti orienteerumise-, kettagolfi- ja matkarajad. Samuti on siin kergejõustikualade väljakud, pallimänguplatsid ja siseliivahall. Enamik spordivahendeid on laenutatavad kohapeal.

Pärnu rannaniidu matkarada

Pärnu rannaniidu looduskaitseala hõlmab kokku 341 hektarit metsatukki, laguune ja rannaniite. Siin karjatatakse veiseid ehk linnalehmasid ning siin armastavad pesitseda nii linnud kui kahepaiksed.

Unikaalse linnalooduse avastamiseks on külastajate jaoks projekti Linnalehmad toel rajatud 600-meetrine vaateplatvormiga matkarada, mis asub Pärnu keskrannas mere ääres. Külalised saavad kõndida otse sonnide ehk üleujutatud niitude kohal ja avastada erilisi ning looduskaitse all olevaid taimi. Laugjalt tõusval rajal saab loodust nautima minna nii lapsevankri kui ka ratastooliga.

Valgeranna terviserada

Valgeranna terviserajal on mitmekesised sportimisvõimalused. Siin on kolm ringi: 500 m, 1 km ja 3 km pikkused. Kõige lühem rada on jõukohane algajatele sportlastele ja lastele, kõige pikemale rajale jääv tugev tõus Valgeranna luitele nõuab veidi rohkem pingutust.

Valgustatud on 500 m ja 1 km rada. Sama raja ulatuses on väga aktiivselt kasutatav kettagolfi rada. Lumisel talvel on siia loodud ka suusarajad.

Rajale pääseb mitmelt suunalt – Valgeranna seikluspargist, Valgeranna golfiväljaku poolt tee äärest või villa Andropoffi parklast (3 km rajale).

Lagleranna matkarada

Läänemaal, Altmõisa külalistemaja teeotsast lookleb läbi kadakase sooniidu ja roostiku laudtee. Jalutuskäik mereni ja tagasi võtab vaid tunnikese, kui end just luikesid või päikeseloojangut nautima ei jää.

Matkarada tutvustab puisniite ja roostiku, laudtee ääres on infotahvlid alal kasvavate taimede kohta.

Läänemaa Tervisetee

Läänemaa Tervisetee on Turba-Haapsalu-Rohuküla raudteetammile rajatud ligi 54 km pikkune tee jalakäijatele ja jalgratturitele. Tee on tähistatud kilomeetripostidega ja iga 100m tagant ka piketikividega.

Haapsalu-Rohuküla lõigul, mitte kaugel teest, külasta Ungru lossi varemeid ja Kiltsi vana lennuvälja. Tervisetee erinevatel lõikudel saate tutvuda Laikmaa muuseumi, Palivere Pikajalamäega ning Marimetsa rabaga.

Tee on kaetud kinnisõidetud kruusakattega, sõit on turvaline ja liiklusest ohustamata.

Matkarajad Rohesaartel

Kuressaare Tervisepark

Kuressaare Tervisepark paikneb 36-hektarilises metsatukas. Tervisepargis ootavad sind 0,6 km, 1 km ja 2 km pikkused valgustatud jooksu- ja suusarajad. Rajad on kaetud saepuruhakkega.

Suvel saad kasutada jooksu- ja matkaradu, talvel liuvälja ja suusaradasid. Tervisepargis on lastele ka kelgumägi.

Kudjape- Upa loodusrada

Kudjape-Upa loodusraja pikkus on 5 km. Sellel rajal on laialeheline mets ja loomännik. 

Raja algus on Kudjape kalmistu juures.

Paluküla terviserada Hiiumaal

Paluküla terviserada Hiiumaal kutsub sind nautima puhast saare õhku ja imetlema saarele omast loodust.

Sind ootab 1,8 km pikk valgustatud rada, mis on vastavalt ilmastikule läbitav nii jalutades, joostes, rattaga kui ka suuskadel. Loomulikult ei puudu ka kelgumägi. Lisaks on valikus 2,2 km pikkune asfaltkattega kergliiklustee, 2,7 km pikkune valgustamata ring ja 9 km pikkune matkarada tahtejõulisematele matkasellidele. Olemas on ka 18 korviga kettagolfi park.

Paluküla terviserajale viib Kärdlast kergliiklustee. Rajad on viidastatud.

RMK Kärdla matkarada

Kärdla lähiümbruse metsadesse loodud matkarada sobib nii puhkepäevaseks jalutuskäiguks kui ka looduse nautimiseks. Värvimärgiste ja suunaviitadega tähistatud rada kulgeb läbi mitmesuguste metsakoosluste ja ümber väikeste soolapikeste.

Rada sobib matkamiseks igal aastaajal, kuid tuleb arvestada, et rajal on märjemaid ja vesiseid kohti. Kuival ja põuasel kevadel ning suvel läbitav kuiva jalaga, märjemal aastaajal tuleks rajale minnes jalga panna vettpidavad jalanõud. Kraavide ületamiseks on rajal neli purret. Raja läbimiseks kulub rahulikus tempos umbes tund.