Oandu–Aegviidu–Ikla matkatee

2012. aastal avatud RMK Oandu–Aegviidu–Ikla matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada.

370 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa metsade, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele.

Rada on tähistatud kilomeetripostide, valge-punase-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega, mis aitavad rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja -pärandist, kultuurist ning metsas puhkamisest.

Need, kellel on vähegi jõudu ja aega, võiksid matkateed läbida jalgsi. Jalgsi matkates näed ja kuuled rohkem, saad osa Eesti imelisest loodusest ning võid ka rahulikult oma mõtteid mõelda. 

Neil, kel on aga soov matkatee jalgrattal läbida tuleb tähele panna, et Oandu–Aegviidu–Ikla matkatee jalgsimarsruut ja jalgrattamarsruut ei ühti täies ulatuses. Kõikidel rajalõikudel ei ole võimalik jalgrattal sõita – kas on rada selleks liiga ohtlik, käib paljudele üle jõu või lõhub jalgrattal sõitmine õrna pinnast.

Täpsemat infot matkatee kohta leiad RMK kodulehelt.

1. lõik: Oandu–Kalmeoja (40 km)

Rada saab alguse RMK Oandu külastuskeskuse juurest, kus on hea koht oma auto parkimiseks. Oandult liikuma hakates saab hea ülevaate kaunist Lahemaast. Laagripaigad on kenad ja pakuvad mõnusat äraolemist väsinud rändurile.

2. lõik: Kalmeoja–Aegviidu (38 km)

Seda lõiku Matkateel võiks väga lühidalt iseloomustada nii – vana hea Kõrvemaa. See on kõikidele matkajatele tuttav ning armastatud Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, kus on palju erinevaid loodusradu, telkimisalasid ja lõkkekohti. Alguse saab lõik küll Lahemaa rahvuspargist Kalmeoja lõkkekohast Viru raba servas.

3. lõik: Aegviidu–Hirvelaane (61 km)

See lõik läbib Kõrvemaa maastikukaitseala, mis on looduse poolest kaunis ja huvitav.
Teele jääb ka üks Eesti pikimaid laudteelõike – laudtee üle Kakerdaja raba on üle 3,5 km pikk.

Pärast Kakerdaja raba viib tee mööda matkaradu ja kruusateid läbi Kõrvemaa Paunküla veehoidlani. Pärast veehoidlat tuleb ületada Tallinna–Tartu maantee ning sealt edasi kulgeb matkatee valdavalt mööda eri teid Raplamaale.

4. lõik: Hirvelaane–Kellissaare (70 km)

Sellel lõigul kulgeb matkatee peamiselt mööda Raplamaa metsa-, külavahe- ja asfaltteid. Vaid Loosalu–Paluküla ja Mukri loodusradadel ja paarikilomeetrisel lõigul Koogiste ja Mukri vahel saab rääkida maastikul matkamisest.

Jalgratturid peavad Loosalu–Paluküla laudtee läbimisel jalgratast käekõrval lükkama (kindlasti enda kõrval laudteel). Neile jalgratturitele, kes soovivad kiiret tempot ja jalgratastega pigem sõita, soovitatakse marsruuti mööda maanteid Põlliku, Sonni, Kädva suunal.

5. lõik: Kellissaare–Hüpassaare (28 km)

Lõik saab alguse Kellisaare lõkkekohast, mis asub endisesse liivakarjääri tekkinud järve kaldal. See lõik kulgeb peamiselt läbi Pärnu- ja Viljandimaa metsade, põigates korraks ka Viljandimaale. Teele jäävad C. R. Jakobsoni perekalmistu ja talumuuseum Kurgjal, Sakala tee matkarada, Saeveski metsaonn ning Vanaõue puhkekeskus. Lõigu lõpp-punkt on Hüpassaare, kus asub helilooja Mart Saare majamuuseum.

6. lõik: Hüpassaare–Kopra (56 km)

Hüpassaare lõkkekohas saab matkaja pidada pikema puhkepausi, telkida, teha lõket ja uudistada õpperajal rabamaastikku. Hüpassaare on ka värav Soomaa rahvusparki.

Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks. 390 km² suurune park paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal.

7. lõik: Kopra–Ikla (74 km)

Matkatee viimane lõik kulgeb Pärnumaa metsade vahel. Seda võib läbida mitme päeva jooksul, sest puhke-, lõkketegemis- ja ööbimiskohti jääb teele piisavalt. Kabli külastuskeskuses saab tutvuda uuenenud püsinäitusega.

Teele jääb Kabli linnujaam, jaal Kaja ja kapten-reeder Marksoni majamuuseum. Kindlasti tasub läbi astuda ka Kabli pagaripoest – sealt saadav teeb rõõmu igale matkamehele. Matkatee ametlik lõpp-punkt on Eesti-Läti piiril asuv Ikla küla.

Pärast mitmenädalast teelolemist võib peatumine ja retke lõpp tunduda äkiline. Need, kel jalad veel kibelevad, võivad külastada ka Ainažit. Selle piirilinna, eesti keeles Heinaste, ühed vaatamisväärsused on kindlasti merekooli muuseum, tuletornid ja muul.