Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee

613 km pikkune Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee läbib kuut maakonda.

Matkatee algab Penijõe mõisa juurest Matsalu rahvuspargist ning kulgeb läbi avarate Kasari jõe luhtade Raplamaa poole, kus, loogeldes läbi rabade, sügavate metsade, muinaslinnuste ning põlluservade, viib tasa-tasa Harjumaa, Paunküla mägede ning viimaks matkapealinna Aegviidu poole.

Ida-Virumaal muutub aga raja ilme sootuks: teele jäävad tööstusmaastikud Kiviõli ning Püssi poolkoksi- ja tuhamägede, Aidu karjääri ning Kohtla-Nõmme kaevanduspargiga, teele paistavad kätte ka Kohtla-Järve kõrged poolkoksiplatood.

Jõudes põhjarannikule, kulgeb matkatee kõrge klindiserva peal ja all, külastades Eesti kõrgeimat rannaastangut Ontikal ja kõrgeimat juga Valastel ning pakkudes kauneid vaateid nii merele kui ka pangametsale kuni Sillamäeni välja.

Lõpuks pöördub rada lõunasse ning suundub läbi Sinimägede sõjatandri ja unustusse vajuvate kaevandusasulate Kurtna järvedest mööda, läbi Agusalu ning Alutaguse metsade Peipsi järve põhjarannikule välja, kus jõuab viimaks lõpp-punkti Kauksis.

Rada on looduses tähistatud valge-kollase-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.

Rohkem infot leiad RMK kodulehelt.

1. lõik: Penijõe–Varbola (84 km)

Rada algab Matsalu rahvuspargi külastuskeskusest Penijõel ning liigub mööda olemasolevaid teid ja radu Varbola suunas. Teel püüavad pilku muljetavaldavad Kasari jõe luhad, kus kevad- ja sügisrände ajal peatuvad kümnete tuhandete kaupa Eestist läbi rändavad linnud.

Seejärel jäävad teele endisaegne Virtsu viinud raudteetamm ja Märjamaa karstialad. Edasi kulgeb matkatee vanadel rannamoodustistel kuni Varbola linnuseni, mis on Eesti suurimaid linnuseid ja olnud aktiivses kasutuses 12.–14. sajandil. Ühtlasi põikab rada läbi paljudest mõisaparkidest.

2. lõik: Varbola–Aegviidu (134 km)

Raplamaal viib matkatee läbi Hageri ja Hagudi vahel laiuvate laukaliste Rabivere ja Kõnnu raba. Mõlemat nõos paiknevat raba ääristavad lubjakiviplatood.

Edasi liigub rada läbi Kohila valla ja Mahtra looduskaitsealale jääva Naisteraba Harjumaale Paunküla mägedesse, kus matkaja saab vahelduseks laugele maastikule veidi rohkem üles-alla kõndida: seda mööda jääajajärgsel ajal moodustunud liigendatud oosistikku. Pärast Paunkülat viib tee matkaja Aegviitu, kus kõik kolm matkatee haru kokku saavad.

3. lõik: Aegviidu-Roela (106 km)

Aegviidust kulgeb rada Lääne­-Virumaal Tapa külje alt läbi, jõudes Ohepalu ja Neerutini, läbib Porkuni ja suundub nõukogudeaegsete raketibaaside territooriumi kaudu Roela käbikuivatini.

4. lõik: Roela-Mummassaare (156 km)

Matkatee jõuab läbi Tudu metsade Ida-­Virumaale. Uljaste kandis aga algab matkatee linnalise ilmega osa: läbitakse Sonda, Kiviõli ja edasi üle tuhamäe jõutakse Püssini.

Edasi läheb matkatee läbi Aidu karjääri ja Kohtla­-Nõmme kaevandusmuuseumi mere äärde, kus muu hulgas saab nautida Ida­-Viru tööstusmaastiku hämmastavaid vaateid. Piki põhjarannikut kulgeb matkatee Toila pargini ja sealt läbi Voka pargi Sillamäele ning Udria maastikukaitsealal paikneva Mummassaare lõkkekohani.

5. lõik: Mummassaare-Kauksi (133 km)

Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru viimane lõik saab alguse Eesti põhjaranniku mererannalt, läheb läbi Kuremäe kloostri juurest, seejärel mööda metsateid Iisakule, põigates Kotka matkarajale ja kohe edasi Agusalu kriivade peale. Edasi viib tee mööda suurtest soodest Peipsi äärde kuni jõuab mööda Peipsi järve põhjarannikut Kauksisse välja.