Rannarootslaste radadel

Aastasajad lainete rütmis elanud eestirootslaste kogukonna kultuuripärandit ja elukeskkonda tutvustav teekond.

Anneliis Jool (Harju-, Rapla- ja Läänemaa DMO)

Rannarootslased ehk eestirootslased on ajalooline kogukond, kes asustas sajandeid Lääne-Eesti rannikut ja saari.

Nad ise nimetasid end aibofolke ehk saarerahvas. Nende unikaalne keel, kultuur ja traditsioonid kujunesid merenduse, põllumajanduse ja laevaehituse ümber, olles osa piirkonna ajaloost juba XIII sajandist. II maailmasõda katkestas rannarootslaste järjepidevuse Eestis, kuid nende kultuuripärand säilib kohanimedes, rahvapärimustes ja muuseumides. Täna tutvustatakse rannarootslaste lugu Rannarootsi Muuseumis Haapsalus ning ajaloolistes külades. Pärandkultuuri üritused aitavad hoida nende kultuuri elavana ja tutvustada seda külastajatele. Rannarootslaste unikaalset kultuuripärandit hinnatakse kui osa Eesti kultuuriloost.

Mida teekonnal oodata

Teekonna pärlid: Rannarootsi muuseum, Nõva leivakoda ja selles küpsetatud kardemonisai ja leib, Noarootsi kirik, Vormsi Püha Olavi kirik ja surnuaed, Vormsi talumuuseum
Teekonna pikkus: kõiki kohti läbides on teekond ca 184 km, vaata detailsemat teekonda kaardil
Ajaline kestus: minimaalselt 2 päeva ja 1 öö
Külastusaeg: aastaringselt, külastuskohtade arv võib madalhooajal olla väiksem
Kuidas tulla: autoga ja Vormsi saarele pääseb Rohukülast praamiga — võid üle tulla jala, rattaga või autoga
Soovitus, kust alustada teekonda: Haapsalust Rannarootsi muuseumist

Rannarootsi muuseum - rannarootslaste pärimuse värav

Esimese päeva hommik algab Haapsalus, kus aeg kulgeb omas rütmis ja ajalugu tervitab igal tänavanurgal.

Astu sisse Rannarootsi Muuseumi - siin koondub sajandite pikkune rannarootslaste lugu üheks tervikuks. Muuseumi seinal ripub piltvaip, mis on tikutud rannarootsi naiste poolt, kes ühendasid oma oskused ja mälestused. Kui satud kohale ajal, mil muuseum suletud, räägib maja välisseinal asuv koopiapilt sama lugu.

Muuseumist saad teada ka sini-must-kollase lipu päritolust, mille saatus on tihedalt seotud just nende rannikualade rahvaga. Ning kui veab, kostub ruumidesse Vormsi saarelt pärit Hiiu kandle sügav ja kume heli, mis seob rannarahva muusika ja mälestused.

Päeva lõunaks on aeg liikuda edasi — suund Noarootsi ootab

Rannarootsi muuseumi välisein, millel on rannavaiba koopia, mis kujutab rannaroo

Pildi autor: Ivika Uusmaa

Noarootsi — maitsed, legendid ja rannakülad

Alusta teekonda Noarootsi kiriku juurest. Selle valged 13. sajandist pärit seinad mäletavad Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi visiiti, mil kogukond sai taas kokku pärast pikka lahusolekut. Kõrval asuv renoveeritud pastoraadihoone räägib ajast, kui rannarootslased oma juuri hoidsid ja pühakoda elu keskmeks jäi.

Edasi kulgeb tee Rooslepa kabeli ja kalmistu juurde. Vaikne paik, kus Rootsi nimedega ristid räägivad unustusse vajunud aegadest. Vaata kindlasti ka kabeli tornis kõrguvat vaalakujuga-tuulelippu ja kui satud täpselt keskpäeval, kostab kellamäng — hetk, mil aeg seisatab.

Peatuda tasub Roslep Brewerys, kelle toodetud käsitööõlu kannab vanade rannakülade rootsikeelseid nimesid, mis elustavad Noarootsi kaarti pudelisildil. Suvisel ajal istu metsabaari terrassil, talve naudi lõkke ääres, kui lumi katab vaikse ranniku.

Nõval tervitab sind Nõva Leivakoda, kust levib vastupandamatu leivalõhn. Perenaine Merike jagab rõõmuga rannarootsi maitsete lugusid — Riguldi kardemonisai või käsitööleib on just need, mis maitsmiseks ja teele kaasa sobivad.

Päeva lõpetuseks jääda öömajale Noarootsi või suundu tagasi Haapsallu, kus ootavad romantilised majutused puumajades või spaahotellid.

Pildi autor: Nõva leivakoda/Karrmen Paju.

Vormsi saar — päev vaikuses ja pärandis

Teine päev viib üle mere Vormsi saarele, kus aeg voolab omasoodu ja rannarootslaste pärand hingab igas nurgas. Saarel tasub jalgratas rentida, et rahulikult avastada nii loodust kui kultuuripärandit.

92-ruutkilomeetrise pindalaga Vormsi on suuruselt Eesti neljas saar, mille nimi on tuletatud saksakeelsest nimest Worms või rootsikeelsest Ormsö’st, mõlema tähenduseks “ussisaar”. Vormsi sobib puhkusepaigaks puutumatu looduse ning rahu ja vaikuse otsijaile, samuti rannarootsi ajaloo huvilistele.

Lisaks rannarootslastega seotud vaatamisväärsustele võta aega nautida ka Vormsi maastikukaitseala loodust ning matkaradu. Rumpo poolsaar oma kahelt poolt avaneva merevaatega ja Hullo lahe linnurikkus on hinnatud linnuteadlaste ja -huviliste hulgas rahvusvaheliselt.

Vormsi saarele pääseb regulaarliinil sõitva praamiga Haapsalust Rohuküla sadamast. Saarel peatub praam Sviby sadamas. Praamile mahuvad ka autod, kuid võid üle minna ka jala või rattaga, saarel on võimalus rentida ka jalgrattaid.

Saar on külastatav ühepäevasena, kuid suvehooajal võtavad külalisi vastu paljud söögikohad ning ööbimispaigad, mis võimaldab Vormsil veeta enam kui ühe päeva.

6,7 km pikkune Rumpo matkarada, mis on ääristatud madalate kadakatega, vasakul paistab laht

Pildi autor: Priidu Saart

Vormsi Talumuuseum Sviby külas jutustab sõnas ja pildis, kuidas saareelu enne maailmasõda kulges — kui siin elas ligi 2400 rootslast ja vaid paarsada eestlast. Taluhooned, taastatud pagulaste mälestuste ja vanade fotode põhjal, äratavad ellu kadunud külaelu.

Püha Olavi kirik, oma tornita siluetiga, on saare süda. Ukse kohal peituv kirikukell kõlab üle küla — märk rahust. Kiriku kõrval asuv Vormsi kalmistu, oma üle 300 rõngasristi ehk päikeseristiga, on maailmas ainulaadne.

Matkahuvilisi ootavad Vormsi loodusrajad — Rumpo matkarada viib samanimelise poolsaare tippu, kust avaneb vaade mõlemale poole lahtedele ja on haruldaste samblike kasvuala. Hullo-Prästviigi matkarada viib kinnikasvava rannajärveni ning Hullo laht on lindude pesitsemis- ja peatuspaik.

Enne lahkumist suundu Saxby tuletorni juurde, mille valge siluett ja tuli on juhatanud merelisi sajandeid. Just siin, 1990. aastal, ankrus seisnud Rootsi laevalt naasid saarele esmakordselt paguluses elanud vormsirootslased — tuues taas ellu saare vana hinge.

Vormsi pakub rahu, pärimust ja puutumatut loodust — ideaalne päevateekonnana või rahulik pikem peatus.

Rannarootsi radadel tuur on kestlik valik:

kannab ja annab edasi kultuuriloolist pärandit
viib külalised suurlinnast ja peamistelt maanteedelt välja vähem käidud radadele
on külastatav aastaringselt ja seeläbi koormab vähem külastuskeskkonda
arvestab lõunasöögi menüüdes hooajalisust, võimalusel kasutatakse kohalikku toorainet
toetab hõreda asustusega piirkonna ettevõtlust