Rannarootslaste radadel

Aastasajad lainete rütmis elanud eestirootslaste kogukonna kultuuripärandit ja elukeskkonda tutvustav teekond.

Harju-, Rapla- ja Läänemaa DMO

Rannarootslased ehk eestirootslased on ajalooline vähemusrahvus, kes asustas sajandeid Lääne-Eesti rannikut ja saari.

Nad ise nimetasid end aibofolke ehk saarerahvas. Nende unikaalne keel, kultuur ja traditsioonid kujunesid merenduse, põllumajanduse ja laevaehituse ümber, olles osa piirkonna ajaloost juba XIII sajandist. II maailmasõda katkestas rannarootslaste järjepidevuse Eestis, kuid nende kultuuripärand säilib kohanimedes, rahvapärimustes ja muuseumides. Täna tutvustatakse rannarootslaste lugu Rannarootsi Muuseumis Haapsalus ning ajaloolistes külades. Pärandkultuuri üritused aitavad hoida nende kultuuri elavana ja tutvustada seda külastajatele. Rannarootslaste unikaalset kultuuripärandit hinnatakse kui osa Eesti kultuuriloost.

Mida oodata teekonnal

Teekonna pärlid: Rannarootsi muuseum, Nõva leivakoda (avatud suvehooajal) ja selles küpsetatud kardemonisai ja leib, Noarootsi kirik, Vormsi Püha Olavi kirik ja surnuaed, Vormsi talumuuseum
Teekonna pikkus: 184 km, vaata detailsemat teekonda kaardil
Ajaline kestus: minimaalselt 2 päeva ja 1 öö
Külastusaeg: aastaringselt, külastuskohtade arv võib madalhooajal olla väiksem
Kuidas tulla: autoga ja Vormsi saarele praamiga, Vormsi saarele võib minna ka jalgratta ja praami kombinatsiooniga
Soovitus, kust alustada teekonda: Haapsalust Rannarootsi muuseumist

Rannarootsi radadel tuur on kestlik valik:

kannab ja annab edasi kultuuriloolist pärandit
viib külalised suurlinnast ja peamistelt maanteedelt välja vähem käidud radadele
on külastatav aastaringselt ja seeläbi koormab vähem külastuskeskkonda
arvestab lõunasöögi menüüdes hooajalisust, võimalusel kasutatakse kohalikku toorainet
toetab hõreda asustusega piirkonna ettevõtlust

Rannarootsi muuseum

Haapsalus astu sisse Rannarootsi Muuseumi. Muuseumi seinal olev kohalike käsitöömeistrite poolt tikitud piltvaip koondab ilusaks terviklikuks jutustuseks terve rannarootslaste ajaloo. Jõudes muuseumi juurde ajal, mil see on suletud, heida pilk muuseumi välisseinal olevale vaiba koopiale.
Muuseumis saad teada ka sini-must-kollase lipu loo ning vahel üllatab külalisi Vormsi saarelt pärit Hiiu kandle heli.

Pildi autor: Ivika Uusmaa

Nõva piirkond

Haapsalust Noarootsi suunas sõites võtab külalise vastu värske leivalõhn Nõva Leivakojas. Leivakoda tegutseb suvisel hooajal ka turismiinfo jagajana. Uuri pagarikojas tegutseva perenaise Merikese käest rannarootslaste maitsete kohta ning kindlasti maitse või osta teele kaasa Riguldi kardemonisaia või käsitööleiba.

Rooslepa kabel

Järgmisena viib tee Rooslepa kabeli ja kalmistu juurde. Koht on ajas näinud palju muutusi, tänaseks aga on vahepeal võssa kasvanud kalmistust saanud kaunis ja rahulik puhkepaik paljude Rootsi nimedega ristidega.

Heida pilk ka kabeli kellatorni tipus oleva tuulelipu poole, mis kujutab lahtise suuga vaala. Täpselt keskpäeval saabudes võid kuulda imelist kellamängu!

Giidiga külastaja kuuleb Rooslepa kabeli juures lugusid varanduse kadumisest, kuninga külaskäigust ning inimestest, keda mäletatakse sooja sõnaga ka sadu aastaid hiljem.

Roslep Brewery pruulikoda

Vaid pisut edasi sõites külasta Rooslepa külas pereettevõttena toimetavat pruulikoda Roslep Brewery. Asudes rannarootslaste alal on tootja nimetanud kõik oma tooted Noarootsis asuvate vanade külade rootsipäraste nimedega. Pudelil asuva etiketi küljel on ka kaart, mis näitab küla asukohta vastavalt õlle nimele. Kuna tootmisega tegeleb pererahvas ise, siis veendu enne külastust, kas uksed on ikka avatud. Kokkuleppel saab külastada kohta ka talvel ning istuda mõnusal lumisel terrassil metsabaaris kuuma lõkke lähedal.

Riguldi kardemonisai, mis on lahti lõigatud viiludeks

Pildi autor: Katri Sander

Österby sadamaala

Peale lõunasööki siruta jalga Österby sadamaalal, kust avaneb imekaunis vaade Haapsalu siluetile. Merd mööda kiviviske kaugusel tunduva Haapsalu linnuseni jõudmiseks tuleb mööda maanteed sõita 40 km. Suveperioodil võid ettetellimisel sõita linna ka otse, kohaliku veetaksoga.
Hooajal võid sadamaalal kohata hulganisti kalamehi ning piiluda, millega meri täna on neid kostitanud. Haapsalu-Österby vahel toimub ka iga-aastane mõõduvõtt tugevamatele, kes üle lahe ujuvad. Kuidas tundub, kas jaksaksid ka? Talviti, õige ilma korral viib Österby sadamast Haapsallu jäätee, mida saad ületada oma autoga.

Noarootsi kirik

Jätkame sõitu Noarootsis ja vaatame sisse Noarootsi kirikusse, mille ehitusaeg jääb 13.-14. sajandisse. Praegu käib seal koos Püha Katariina kogudus. Noarootsit ja kirikut 1992.a külastanud Rootsi praeguse kuningas Carl XVI Gustafi külaskäiku meenutab allkirjaga kivi. Kirikut külastades saad pilgu heita ka tänaseks renoveeritud pastoraadihoonele.

Noarootsi päeva lõpetamine ja öömaja

Esimese päeva öömaja valides võid jääda Noarootsi, liikuda Haapsalusse privaatsemasse kodumajutusse või spaahotelli. Noarootsi poolsaarel asuv Nõva Hostel pakub rahulikku ööbimispaika männimetsade ja mereõhu keskel, asudes otse RMK Nõva puhkeala kõrval. See lihtne, kuid hubane majutus sobib rahulikule kulgejale, sest selle läheduses asuvad loodusrajad ja liivarand on vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel.

Haapsalu linn – see rahulik ja maaliline linn sobib külalisele, kes otsib tasakaalu looduse ja kultuuri vahel. Nautige õhtupoolikul hubastes kohvikutes maitseelamusi. Majutuseks on linnas pakkuda valikut romantilistes puumajades külaliskorterites kui mitme spaahotelli vahel.

Pildi autor: Harju-, Rapla- ja läänemaa DMO

Vormsi

92-ruutkilomeetrise pindalaga Vormsi on suuruselt Eesti neljas saar, mille nimi on tuletatud saksakeelsest nimest Worms või rootsikeelsest Ormsö’st, mõlema tähenduseks “ussisaar”. Vormsi sobib puhkusepaigaks puutumatu looduse ning rahu ja vaikuse otsijaile, samuti rannarootsi ajaloo huvilistele. Lisaks rannarootslastega seotud vaatamisväärsustele võta aega nautida ka Vormsi maastikukaitseala loodust ning matkaradu. Rumpo matkarada viib samanimelise poolsaare tippu, kust avaneb vaade mõlemale poole lahtedele ja on haruldaste samblike kasvuala. Hullo-Prästviigi matkarada viib kinnikasvava rannajärveni ning Hullo laht on lindude pesitsemis- ja peatuspaik. Vormsi lahed ja laiud on hinnatud linnuteadlaste ja -huviliste hulgas rahvusvaheliselt.

Vormsi saarele pääseb regulaarliinil sõitva praamiga Haapsalust Rohuküla sadamast. Saarel peatub praam Sviby sadamas. Praamile mahuvad ka autod, kuid võid üle minna ka jala või rattaga, saarel on võimalus rentida ka jalgrattaid.

Saar on külastatav ühepäevasena ning paljud söögikohad ning ööbimispaigad võtavad külalisi vastu vaid suvehooajal.

Vormsi kalmistu

Püha Olavi kiriku kõrval asuv ainulaadne Vormsi kalmistu on teine väga oluline vaatamisväärsus. Salapärase kalmistu vanemas osas on näha üle kolmesaja erilise pae- ja liivakivist rõngasristi. Seda pisut rõngasristide ehk päikeseristide kogu peetakse maailma suurimaks.

Pildi autor: Priidu Saart

Püha Olavi kirik

Saare keskel asub üks tähtsamaid kultuuri- ja vaatamisväärsuseid, juba 14. sajandist pärinev Püha Olavi kirik. Kiriku ajaloos periood, mil see II maailmasõja tõttu saare rootslaste põgenemise järel saarelt mahajäetuna seisis, kuid 1990.-dal aastal Olavipäeva taasõnnistati! Kiriku eripäraks on kellatorni puudumine, kuid kella leiad ukse kohalt katuseharja alt.

Pildi autor: Priidu Saart

Saxby tuletorn

Vormsi kolmest tuletornist tuntuim on Saxby tuletorn. Kaunis valge malmosadest monteeritud majakas juhib sissepääsu Väinamere saarestikku ning on külastatav suvehooajal.
Ajalooliselt on tähtis 1990. aasta kui toimus Vormsi kiriku õnnistamine. Selleks said vormsirootslased, kes omal ajal saarelt põgenesid, eriloa külastada Vormsit. Eesti külastamine polnud veel lubatud. Vormsirootslasi tõi saarele erilaev, mis sai loa heita ankur ja jääda reidile just Saxbys. Saabujad pääsesid saart külastama läbides ajutise piirikontrolli vaid passid hoiule jättes ning said passid tagasi laeva ehk Rootsi territooriumile naastes.

Pildi autor: Priidu Saart

Vormsi talumuuseum

Vormsil on rootslased elanud sajandeid, vanimad dokumendid asustusest on 13. sajandist. Kõnekas on fakt, et enne II maailmasõda elas Vormsil 2393 rootslast ja 122 eestlast. Vormsi Talumuuseum Sviby külas annabki ülevaate maailmasõjaeelsele tüüpilisele talule. Talukompleks on taastatud vanade fotode, kirjandusallikate ning Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.