Kestliku turismi uuring
Aitab mõista, milline on Eesti turismisektori roheteadlikkus ning toob välja takistused ja väljakutsed, mis mõjutavad kestlike põhimõtete rakendamist
2023. aastal valminud uuring "Üleminek kestlikule turismile Eestis: hetkeolukord, eeldused, mõju ja investeeringu- ning toetusvajadused turismisektorile" annab lähtealuse kestliku turismi tegevuste kavandamisele.
Kuidas uuring valmis?
- Uuringu korraldas Visit Estonia koostöös majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumiga ja ettevõttega HAAP Consulting.
- Uuringusse andis oma panuse ühtekokku 550 Eesti turismiettevõtet, kelle peamine tegevusala on kas majutus, toitlustus, aktiivse ja looduspuhkuse korraldamine või muuseumide, teemaparkide ja külastuskeskuste tegevus.
- Lisaks toimusid mitmed fookusgrupi intervjuud nii erialaliitude kui poliitikakujundajatega.
- Korraldati arutelupäevi, kus otsiti ja pakuti välja lahendusi, võimalusi ja tegevussuundi kestliku turismi toetamiseks.
Vaata kestliku turismi uuringu lõpptulemuste tutvustust ja soovitusi, mis aitavad edendada kestlikkust nii väike- ja maapiirkonna ettevõtetes kui ka suuremates rahvusvahelistes ettevõtetes.
Turismiettevõtted on oma tegevustes kestlikumad, kui ise arvata oskavad
Turismiosakonna kestlikkuse teemajuht Imbi Lepik-Martinson tõi kõige olulisema järeldusena välja: „Turismiettevõtted on mõistnud, et kestlik tegutsemine on vajalik ning enam ei küsita miks, vaid tahetakse teada kuidas?"
Samuti ilmnes uuringust, et:
- Kuna Eesti turismisektoris pole kestliku turismi kohta ühtset, arusaama, reklaamitakse kestlikkust klientidele vähe ja ebaühtlaselt.
- Ettevõtjad seostavad kestlikkust ennekõike otseselt keskkonnaga ega oska näha selle laiemat ühiskondlikku mõõdet.
- Levinud on arvamus, et kestlikkus hõlmab peamiselt roheteemasid nagu loodusressursside säästmine, jäätmete sorteerimine, loodushoid ja energiatõhusus.
- Teadmine, et kestlikkuse alla kuuluvad ka sotsiaalse mõjuga tegevused, nagu kogukonna kaasamine ja kultuuripärandi hoidmine turismiteenust pakkudes, on pigem uus.
- Teadlikkus kestlikkusest on parem rahvusvaheliste partneritega või rahvusvahelistesse gruppidesse kuuluvates turismiettevõtetes kui neil, kes toimetavad kitsalt Eesti turul ja vaid kohalike koostööpartneritega.
- Senisest veelgi kestlikumalt tegutsemast takistab ettevõtteid tööjõu-, aja- ja rahapuudus ning ebakindel majanduspoliitiline olukord.
- Pikemas perspektiivis on vajalik panna paika kestlikkuse eesmärgid ja suunised turismisektorile, võttes arvesse mõjukohti nii keskkonnale, ühiskonnale kui ka majandusele.
Allikas: Renee Altrov
Uuringu terviktekst ja lühikokkuvõtted
Kestliku turismi uuring
Lõpparuanne
Sustainable tourism
Summary
Kestliku turismi uuring
Lühikokkuvõte
Uurimisstrateegia
osa 1, lõpparuanne
Kestliku turismi uuring
Osa 2, dokumendi analüüs
Kestliku turismi uuring
Osa 3, teiste riikide võrdlusuuring
Kestlik turism
Osa 4 kokkuvõte
Kestliku turismi uuring
Osa 5-6 , järeldused ja ettepanekud
Lisainfo ja küsimused:
Imbi Lepik-Martinson
kestlikkuse teemajuht
imbi.martinson@eas.ee
Viimati uuendatud
02.07.2024