Turismiaasta 2025 las alata!
Visit Estonia ja turismi erialaliidud vaatasid tagasi lõppenud aastale ja tutvustasid tänavusi plaane
Visit Estonia ja turismi erialaliitude aasta alguse kohtumine andis kätte suunad, kuhu 2025. aastal liigutakse, ning samuti tähtsamad koostöökohad – alates Visit Estonia korraldatavatest sihtturu ümarlaudadest kuni uue turismistrateegia koostamiseni.
Visit Estonia (VE) turismijuhi Anneli Lepa sõnul läbib alanud aastal kõiki VE tegevusi nii Eestis kui võõrsil eesmärk olla veelgi efektiivsem. Selle sihi täitmise nimel revideerib VE nii pikas kui lühemas vaates jooksvalt oma tegevusi ning püsib kahe jalaga maas. „Tõime 2025. aasta turismiteenuste ekspordi eesmärgi 2,3 miljardilt 2,2 miljardile, sest Soome turg pole väljaspool Tallinna taastunud nii kiiresti kui ootasime. Ka sise- ja välisturistide ööbimiste arvu prognoosi oleme vähendanud 6,7 miljonile (strateegias 7 miljonit),“ tutvustas Lepp turismisektori esindajale VE ootusi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kui asutaja ootus on, et VE kannaks Eesti turismi kompetentsikeskuse rolli ja arendaks sektorit, ent ei dubleeriks samas neid tegevusi, mida eraturg juba pakub, nagu näiteks turunduskoolitused. „Jätkame kindlasti meistriklasside ja arenguprogrammidega, kus oleme läinud valdkondlikuks. Näiteks teeme sel aastal äriturismi meistriklassi, kuna äriturism on turismiliigina meil sel aastal fookuses, samuti on juba käimas või aasta jooksul tulemas ekspordirõhuga arenguprogrammid atraktsioonidele, loodusturismile, toitlustusele, sündmustele, muuseumidele ja elamusmajutusele,“ rääkis Lepp.
Vähendamaks pealinnakesksust tehakse arendusüritusi ja -päevi võimalusel väljaspool Tallinna. Kuna ministeerium ootab VE-lt ka teenuste hinnastamist ning hoidmaks osalejates motivatsiooni ja distsipliini, on mitmed teenused nüüd osaliselt tasulised või omaosalusega. Üks sellistest teenustest on näiteks keskkonnamärgis Green Key.
Aitamaks turismiettevõtteid digitaliseerimisega järje peale ja tõstmaks sektoris tööjõu kvalifitseeritust jätkub digimentorlus. Jaanuari alguses avanes taas võimalus taotleda tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetust. Ja et ergutada uute innovaatiliste lahenduste sündi on plaanis käivitada turismisektori koostöö mõne teise sektoriga. Rööbiti ettevõtete arendamisega jätkub ja turismisihtkoha juhtimisorganisatsioonide ehk DMOde arendamine-toetamine.
Turunduses on tänavugi nii B2C kui B2B tegevustes tähelepanu all 13-15 peamist sihtturgu: küpsed turud Läti ja Soome; skaleeritavad turud Saksamaa ja Ühendkuningriik; valideeritavad turud Rootsi, Norra, Itaalia ja Hispaania; minimaalse panusega turud Poola; Leedu ja Šveits; globaalne turg USA ja Jaapan. „Kui peaks tekkima võimalus, et Eesti suunal avaneb mõni uus lennuliin, siis paneme lennuliinifondiga õla alla, et see võimalus realiseeruks,“ ütles Lepp.
Turismikonverents jätab 2025. aasta vahele ning toimub uuesti aastal 2026. Küll aga panustab Visit Estonia turismiteema(de)ga kestlikkuse fookusega ärikonverentsi Roheline Laine. Mis puudutab uuringuid, siis 2025. aastal hakatakse tegema Michelini mõju-uuringut. Turismiettevõtete veebitööriist ReviewPro, mis kogub 175 erinevast kanalist külastajate tagasisidet ning analüüsib ja visualiseerib tulemusi, on seni olnud valdavalt DMOde kasutada. „Iseenesest on ReviewPro hea tööriist, aga see ei ole meil nii aktiivselt kasutusel kui võiks,“ tõdes Lepp.
Allikas: Ken Mürk
MKMi turismi valdkonnajuhi Külli Kraneri sõnul on ministeeriumi jaoks tänavu olulisim turismistrateegia 2026-2029, mille koostamise ajakava selgub juba jaanuaris. Mais jõuab uus strateegia turisminõukotta, juulis kinnitamiseni.
Ka aasta esimene kvartal tuleb tihe - ootel on nii turismi pika vaate 2025-2035 kui Eesti diginomaadide strateegia kinnitamine. Aasta teine pool toob Euroopa Liidu pakettreiside direktiivide muutmise läbirääkimised, kus riik Eesti huve esindab. Ajaplaan näeb ette, et rakendusuuringu „Lühiajalise üüri turg Eestis“ hanke lõppedes on valminud soovitused lühiajalise üürituru poliitika kujundamiseks.
Veebruarikuus asub Külli Kraner juhtima Eesti Hotellide ja Restoranide Liitu (EHRL). EHRLi senine pikaaegne juht Killu Maidla siirdub erasektorisse ja hakkab vedama uue loodusspaa loomist Ida-Virumaal, mille avamine on plaanitud 2026. aasta suvesse.
Kuna alanud aastale annavad majutus- ja toitlustussektoris tooni maksutõusud, on siin-seal ette tulnud koondamisi. Samas on Maidla hinnangul positiivne, et riik on võtnud sektorit kuulda ja plaanib töölepingu seaduses olulisi muudatusi, mis muudavad töösuhted paindlikumaks.
Allikas: Hans Markus Antson
Tallinna Lennujaama juhatuse liikme Eero Pärgmäe ütlust mööda tõi 2024. aasta Tallinna lennujaamale rekordtulemuse – lennujaama läbis 3 491 677 reisijat ja võrreldes 2023. aastaga kasvas reisijate arv lennujaamas 18% ehk üle 200 000 reisija võrra. „Et nõudlus kujuneb aasta lõikes nii tugevaks, ei osanud 2024. aasta alguses küll arvata,“ tõdes Pärgmäe ja lisas, et kasvu tõid ennekõike just välisturistid.
Veidi kahju oli mullu Rootsi turust ehk Stockholmist – mis mullu 10% turumahuga oli Tallinna lennujaama suurim sihtkoht! -, ehk kuhu eesti inimene meelsasti lendab, ent kust rootslast ei tule meile nii palju kui võiks.
2025. aastal lendab Tallinnast 15 regulaarlennufirmat: airBaltic, Eurowings, Finnair, LOT, Lufthansa, norwegian, NyxAir, Pegasus, Ryanair, SAS, SunExpress, SWISS, Transavia, Turkish Airlines ja Wizz Air. 2025. aasta kevadel naasevad Tallinna Eurowings ja Transavia France ning airBaltic avab kolm uut sihtkohta: Reykjaviki, Tiranasse ja Barcelonasse.
Alanud aasta märksõnadeks on tugev nõudlus ja mõistlikud kütusehinnad, mis lennuliiklust positiivselt mõjutavad, samas paraku on probleemid ka lennukitega. „Euroopas on ümmarguselt 5000 kommertslennukit, millest 18% on hetkel aktiivsest kasutusest väljas. Probleemid lennukite kättesaadavusega jäävad meid mõjutama veel järgmisel paaril-kolmel aastal,“ sedastas Pärgmäe.
Eesti Maaturismi juht Raili Mengel rääkis, et 19. jaanuaril 25-aastaseks saava maaturismi ühingu fookuses on tänavu toidu, sauna, looduses viibimise (matkamise) ja lihtsamini loodusesse pääsemise kõrval ka aiad ja sõjaajaloo pärand.
„Viime 18 eesti koolide õpetajat Lätti töötuppa vaatama, kuidas näidata turistidele sõjaajaloo objekte. Samuti viime Lätti õppereisile meie rahvusparkides toimetavad ettevõtjad. 11. märtsil toimub Eesti Maaülikoolis loodusturismi konverents, mille fookuses on teenusedisain. Juunis on rahvusvaheline saunapäev ja 30. septembril maaturismi sektori konverents,“ loetles Mengel aasta oluliseimaid sündmusi.
Allikas: Tallinn Airport
Eesti Spaaliidu tegevjuhi Aire Tofferi sõnutsi on spaaliidu jaoks aasta tähtsündmus 8. ja 9. oktoobris Haapsalus toimuv paarisaja osalejaga rahvsuvaheline spaakongress. Kongress hõlmab ka pressireisi, messiala, hosted buyers programmi ja auhinnagalat Innovation Awards, kuhu kandideerivad nimekad spaad üle Euroopa, ja loodetavasti Eesti spaadki. Kongressi mahutub teadusprogramm ühes balneoloogia, ravispaa, uuringute-arenduste teemadega.
Aasta esimene pool on spaaliidul samuti tihe - pooleteise kuu jooskul minnakse neljale messile. Uuesti on suurelt sihikul soomlased eesmärgiga meelitada nad meie spaadesse tagasi.
Eesti Konverentsibüroo (EKB) tegevjuht Kadri Karu rääkis, et 2024. aastal toimus suuremaid rahvusvahelisi konverentse üle-eestiliselt 24% rohkem. Rõõmustav on seegi, et pea veerandi võrra kasvas ka EKB kontaktibaas. Toimus kaheksa FAM-reisi pea 90 osavõtjale.
Alanud aasta sihiks on Eesti kui konverentsisihtkoha rahvusvaheline turundamine, tuntuse kasvatamine, konverentside ja korporatiivürituste meelitamine Eestisse ja ärivõimaluste vahendamine EKB liikmetele. „Meie fookuses on vähemalt 100 osavõtjaga mitmepäevased üritused, mille osalejatest vähemasti 40% välismaalased ja vähemalt 50 osalejaga rahvusvahelised korporatiivüritused,“ sõnas Karu.
Peale messide ja kontaktürituste, kus EKB tavapäraselt osalenud, on 2025. aastal kavas minna välja ka kuuele uuele äriturismi üritusele.
Allikas: Renee Altrov
Tallinna Sadama reisilaevaliinide ja kruiiside ärasuunajuhi Ingrid Berezini ütlust mõõda on merevärava võtmesõnaks „mõõdukas kasv“. Numbrite keeli tähendab see seda, et 2024. aastal läbis Tallinna Sadama sadamaid kokku 8,2 miljonit reisijat, mis on 3,6% enam võrreldes eelnenud aastaga. Kruiisilaevade külastusi oli mullu Tallinnas kokku 100 ehk 10 külastust rohkem kui eelmisel aastal. Ligi 150 tuhandest kruiisituristist 44% olid Saksamaa, 23% Ameerika Ühendriikide ja 16% Suurbritannia kodanikud.
Võrreldes varasemaga on lisaks hooajale muutunud pikemaks ka kruiisilaevade peatusajad – 19 korral jäid laevad sadamasse keskööni või isegi üleöö. Samuti on suurenenud korraldatud ekskursioonidest osavõtt ning kruiisireisijad leiavad tee ka väljaspoole Tallinna kesklinna. „Külastuse aja pikenemine on peamine trend, mis kruiisindust praegu iseloomustab,“ rääkis Berezin. „See loob meile uusi võimalusi ja eeldab, et meil on linnaruumis kruiisituristidele midagi hilisõhtusel ajal pakkuda – ekskursioone, teatrikülastusi vms.“
Tallinna Sadam on pühendunud digitaliseerimisele ja kestlikkuse tõstmisele ning arendab tarka sadamat, mis hõlmab nii klienditeekonda kui ka automaatset liiklusjuhtimissüsteemi.
Allikas: Visit Estonia
Vist Tallinna juht Evelin Tsirk tõi välja, et sel aastal vaadatakse lähiturgudest veidi kaugemale ja varasemast suuremalt suunatakse turundusjõudu Norra turule – seda just madalhooaja vaates. Samuti on seatud sihiks meelitada väliskülalisi avastama rohkem erinevaid Tallinna piirkondi, ning olla kestlik turismisihtkoht (Green Destinations, Global Destination Sustainability Index). Madalhooaega püüab Tallinn elavdada veebruarikuiste vastlapäeva ettevõtmistega (koondnimetusega BunFest), mis stardivad kohe pärast valentinipäeva ja kestavad märtsi keskpaigani.
Tallinn jätkab ka konverentside toetamist ja et suunata rahaline tugi ennekõike just madalhooajal korraldatavate konverentside hüvanguks, muudeti linna konverentsitoetust. 2024. aastal panustas linn 20 rahvusvahelise konverentsi toimumisse. Kui veel uuendustest rääkida, siis peagi hakkab Visit Tallinna katsetama juturobotit.
Tallink Grupi juhatuse liikme ja Rootsis asuva ettevõtte Tallink Silja AB tegevjuhi Piret Mürk-Duboit sõnutsi on Tallinkil Rootsi suunal fookusteks kasvatada teadlikkust Eestist, paketeerida transpordi ja sihtkoha võimalusi ning arendada kruiisitoodet.
Allikas: Giulio Gröbert
Viimati uuendatud
16.01.2025