Turismiettevõtete kestliku arengu mentorteenus katab 90% eksperdi kaasamise kuludest
Turismiettevõtjad peavad kestlikkust tänapäevase ettevõtluse loomulikuks osaks – oma kogemusi jagavad Estravel, Barbarea ja Dunten hotell
Kestliku arengu mentorteenust kasutanud turismiettevõtted ütlevad kui ühest suust, et jätkusuutlikkuse eest pole pääsu ühelgi organisatsioonil, kes hoolib oma töötajatest, klientidest, äripartneritest ja keskkonnast.
ESG ehk keskkonna (environment)-, sotsiaalsed (social)- ja juhtimisalased (governance) tegurid pole miski, mida pelgalt paberi pärast täita, vaid need aitavad ettevõttel mõtestada oma vastutust nii keskkonna, töötajate, klientide, äripartnerite ja investorite kui terve ühiskonna ees.
Visit Estonia kestliku arengu mentorteenus võimaldab turismiettevõttel võtta omale appi ekspert, sealjuures katab Visit Estonia tervelt 90% eksperdi kaasamise kuludest.
Mullu jaanuaris Tallinnas Tondil uksed avanud Dunten hotelli juhataja Madis Karu räägib, et kestlikkus võeti sihiks juba majutusasutuse projekteerimisel ning ESG põhimõtetega on arvestatud ka nende kontaktivaba hotelli ärimudelis – alates sellest, et hotelli kütte-, ventilatsiooni- kui jahutussüsteemid ja valgustus on otsast lõpuni automatiseeritud kuni lõpetades ökoloogiliste patjade ja tekkidega.
„Hotelliäris jälgivad koostööpartnerid hoolega, kas ettevõtted, kellega koostööd tehakse, on ikka kestlikud. Dunten hotellile küll keegi selles osas survet ei avaldanud, et meil peab kindlasti olema ökomärgis Green Key, küll aga tundsime ise, et rahvusvaheline märgis annab meile eelise ning kui meil seda sertifikaati pole, võime valikusõelalt välja jääda,“ ütleb Karu.
Mentorteenuse suurimateks plussideks peab ta mentoriga abiga saadud head ülevaadet ettevõtte tänasest olukorrast ja selgelt sõnastatud tulevikueesmärke. Kestliku arengu teekaart, kus on paika pandud hotelli juhtimis-, keskkonnaalased kui ka sotsiaalsed eesmärgid järgmiseks kolmeks aastaks, oli Green Key tingimuste täitmisel väga suureks abiks. „Jõudsime need tingimused juba mentorteenuse ajal täidetud,“ rõõmustab Karu. Ta on veendunud, et Green Key on oluline argument külastajate silmis, tuues otseselt ärilist kasu, aga lisaks on sel asutusele ka kulutõhus efekt. Täpsustuseks olgu öeldud, et märgise tingimused on küll täidetud, aga Green Key märgist hotellile veel väljastatud pole.
Allikas: Dunten hotell
Ka Estravel Group AS personalijuht ja ESG töögrupi eestvedaja Kairi Luur ütleb, et kestlikud tegevused pole 36 aastase staažiga reisiettevõttele kaugeltki võõrad ning reisifirmas tegutseb ESG töögrupp, millega said liituda kõik töötajad, kes soovi avaldasid. „Mujal maailmas on kestlikkus olnud päevakorral pikemalt kui Eestis,“ märgib Luur. „Laiem üldsus näeb turismisektorit ja eelkõige lennuliiklust keskkonnale kahjulikuna, seega oodatakse ka konkreetseid samme kliimamõjude vähendamiseks."
Konkreetse taganttõuke teenusesse tulekuks andsid Estravelile rahvusvahelised ärikliendid ja Eesti kliendid, kelle emaettevõtted on rahvusvahelised firmad. „Nemad hakkasid esimestena uurima, kas pakume lennureiside CO2 heite raporteid ning kas meie kaudu saab CO2 heite heastamise (offsetting) teenust,“ sõnab Luur. Lisades, et kui suurettevõttele rakendub standard, mis muudab kestlikkuse ja ESG teemadega tegelemise kohustuslikuks, on ka Estravel keskmise suurusega reisfirmana automaatselt tarneahelas.
Kestliku arengu mentorteenuse suurimaks plussiks peab ta seda, et mentor aitas erinevates regulatsioonides ja materjalides orienteeruda ning see omakorda kiirendas reisifirmal oma kestlikkuse fookuse leidmist. Luur on veendunud, et kestlikkus annab konkurentsieelise: „Meie kliendid eeldavad aina enam teenusepakkujalt kestlikkust – olgu siis oma vaadete või regulatsioonide tõttu. Mulle endale personalijuhina sümpatiseerib enim sotsiaalne (social) teema ehk inimeste hoidmise pool.“
Allikas: Kairi Luur
Tallinnas Põhjala tehases asuva Barbarea restorani koka ning jätkusuutlikkuse ja keskkonnateemade eest vastutava Kristjan Jekimovi sõnul on neilgi olnud esimesest päevast sihiks olla kestlik ning teha head toidukohta, mis arvestab oma töötajate ja klientide rahuloluga. Personalile pakutakse mitmeid hüvesid - lisaks sporditoetusele ja kohviku ning baari omatöötaja soodustusele näiteks ka 150 eurot krediiti ühes kvartalis restoranis einestamiseks.
Et ka keskkonna mõttes olid asjad hästi - 80% restorani toorainest on orgaaniline ja sertifitseeritud – võib õigustatult küsida: mis üldse ajendas Barbaread teenusesse tulema? „Meil oli palju plaane, kuidas muuta restoran veel jätkusuutlikumaks, aga meil oli vaja struktuuri ja inimest, kes aitaks need plaanid õigesti paika panna. Seega välist survet meil teenusesse tulekuks polnud, ise tundsime vajadust saada nõu ja abi,“ selgitab Jekimov.
Mentor kuulas tähelepanelikult, mis on restorani enda soovid ja mida protsessist oodatakse. „Esimesele sissejuhatavale kuule järgnes kaks tihedamat kuud. Samas polnud tempo polnud ülemäära intensiivne, saime mentori seatud ülesannetega tegeleda suvel ehk restorani tipphooajal,“ meenutab Jekimov.
Kui esiti oli Barbarea soov keskenduda just keskkonnaküsimustele, täpsemalt toidu raiskamise ja toidu ülejäägi vältimisele, siis mentorluse käigus ilmnes, et selle osaga restoranitööst on juba päris hästi. Fookusesse tuli hoopiski sotsiaalne pool ehk töötajate heaolu. „See tuli meile endalegi üllatusena,“ tunnistab Jekimov. „Meile endale tundus, et me teeme juba piisavalt, aga kui kaardistasime, mida saaks veel paremini teha, siis langeski rõhk töötajatele.“
Allikas: Laimipress
Oma kogemuse pinnalt leiab ta, et restoraniäris toob ESG teemadele pühendumine otsest rahalist kasu siis, kui tellida optimaalses koguses toorained ja vähendada toiduraiskamist, kuid peamine kasutegur lähtub ikkagi inimeste heaolu ja töökeskkonna parandamisest.
Barbarea on avanud Põhjala tehases ka toidukapi, mis seoti turismisektori kestlikkuse mentorteenuse raames valminud kestlikkuse teekaardis keskkondlikku vastutuse plaaniga. Kappi jõuavad peamiselt restoraniga samas majas asuva pagarikoja Karjase Sai küpsetised. „Pagarikojas jääb tahes-tahtmata üle saia-leiba ja saiakesi, mida anname õhtu lõppedes restorani külastajatele tasuta kaasa. Ja kui ikka veel jääb üle, lähevad pagaritooted jagamiskappi,“ kirjeldab Jekimov.
Samuti vaadati üle restorani tellimuslistid, et ostetaks õiges koguses toorainet ega kogutaks sööki niisama külmikutesse seisma. Plaanis on hakata mõõtma restorani bioprügi. Mitte niivõrd koguseid, kui just selle jäätmeliigi algallikat – kas on tegu meeskonna toidu ülejääkide, kindla toorainega, mida pole ära tarvitatud või hoopistükkis klientidele mõeldud söögiga.
Allikas: Laimipress
Viimati uuendatud
13.11.2024