Muuseumid võtavad üha julgemalt ja teadlikumalt sihikule välisturistid
Kokkuvõte muusemide ekspordivõimekuse arenguprogrammist
Sügisene muuseumide ekspordivõimekuse arenguprogramm tõi mitmeks kuuks koolitusele esindusliku plejaadi turismisektoris tegutsevaid Eesti mäluasutusi.
Programmi olid oodatud just need möödaniku talletamisele ja uurimisele ning näitus- ja haridustegevusele pühendunud muuseumid, kes juba pakuvad väliskülastajatele turismiteenuseid ning kellel on huvi ja valmisolek väliskülastajate osakaalu ning muuseumi nähtavust välisturgudel veelgi suurendada.
Neid muuseume oli rõõmustavalt palju - Visit Estonia teise muuseumide ekspordivõimekuse programmi kogunes 14 tubli ja väärikat muuseumi, kes võtnud nõuks meelitada enda juurde senisest veelgi rohkem välisturiste.
Arenguprogrammis osalenud Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks ja SA Rannarahva Muuseumi juhatuse liige Marje Kuusmik jagavad sel teemal oma muljeid.
Millist praktilist kasu programmist oma muuseumi jaoks saite?
Heidi: Eesti Loodusmuuseum on viimased 85 aastat tegutsenud kompaktses ajaloolises majas Tallinna vanalinnas Laial tänaval. Oleme siiani oma näituse- ja haridustegevuses keskendunud peamiselt lastega peredele ja kooligruppidele ning aastas oleme saanud võõrustada maksimaalselt 50 000 külastajat. Ehkki seenenäituste ajal ja suvisel turismi kõrgperioodil jõuab meile külalisi ka kaugemalt kui Eestist, ei ole me oma fookuse ning ruumi ja külastajaarvu piirangu tõttu siiani teadlikku turundustööd välisturgude suunal teinud.
Olulise muutuse toob meie tegevusse uue loodusmuuseumi avamine 2027. aastal loodusmajas (fotol), Baltikumi suurimas avalikus puithoones. Loodusmuuseumi jaoks on seega alanud väga oluline aasta – veel vaid sügiseni oleme avatud Tallinna vanalinnas. Seejärel laieneb muuseum aga nii sisult kui ka mahult ning uues majas ootame endale aastas külla ligi viis korda rohkem inimesi kui praegu. Muuseumi peamisteks sihtrühmadeks saavad teiste seas nii noored kui ka välisturistid. Tegutseme aina sihitumalt selle nimel, et meelitada neid uude loodusmuuseumisse – Põhjamaade kaasaegseimasse muuseumisse – Eesti looduse ja märgilise puitarhitektuuriga tutvuma.
Muuseumide ekspordivõimekuse arenguprogramm jõudis meieni seega väga õigel ajal. Programm oli suureks toeks, et esmakordselt muuseumi turundustegevused niivõrd põhjalikult ja laiahaardeliselt võimalike välisturgude vaatenurgast läbi mõelda.
Pildi autor: Kavakava OÜ
Marje: Rannarahva muuseumi jaoks oli programmist kasu mitmel moel – meie kommunikatsiooni- ja turundusega tegelev noor kolleeg sai sealt kindlasti palju tehnilist tarkust, minu kui muuseumijuhi jaoks oli oluline suure pildi avardumine.
Kui enne oli muuseumi fookus ajaloolise tõe avamine ja edasi andmine, siis turismi vaates lisandus selle palju pehmem pool. Külastajad ei otsi alati kitsast ja spetsiifilist vaadet meie ajaloo tahkudele, vaid tunnet ja lugu, mida kaasa võtta.
Ja muidugi rõõmustas mind üle kõige teadmine, et Eesti muuseumid on nii toredate ja intelligentsete kolleegide kätes. Neil on nii palju häid mõtteid ja tarka vaadet muuseumimaastikule, paindlikkust ja kohanemisvõimet.
Pildi autor: Mikk Leedjärv/Rannarahva muuseum
Mis on need konkreetsed sammud, muudatused või täiendused, mida uutest teadmistest lähtuvalt plaanite teha või olete juba teinud?
Heidi: Välisturgudele turundamise suure pildi kõrval saime esimeste konkreetsete sammudena paika loodusmuuseumi peamised sihtturud ning -rühmad. Üsna kohe mõistsime, et meie uues asukohas – Kalamaja mereäärsel promenaadil teiste suurte muuseumide kõrval paiknedes – on oluline teha uute naabritega koostööd: kuulata nende kogemusi, vahetada ideid ning leida ühiselt tegutsemise võimalusi, et välisturisti piirkonda meelitada. Meie peamised sihtturudki on võrdlemisi sarnased ning kultuuriasutuste klastriefekt toob kasu kogu piirkonnale. Oleme koostööd juba alustanud ning vaatasime arenguprogrammiski turundustegevust laiemalt kogu tulevase muuseumilinnaku, mitte üksnes kitsalt uue loodusmuuseumi kontekstis.
Programm aitas analüüsida ka uue loodusmuuseumi külastajakogemust – kuidas kujundada seda väliskülalisest lähtuvalt, mida ja millisel moel neile pakkuda saame. Muuseumi külastav Soome turist – üks olulisi sihtrühmi – soovib eest leida kasutajamugava külastajateekonna ning midagi enda kultuuri- ja keeleruumile tuttavat. Inspireerivad olid teiste muuseumide nutikad näited eri teenuste kõnekast kohandamisest välisturgudele.
Marje: Konkreetseid samme, mida oleme juba ette võtnud, on samuti mitmeid. Jaanuari lõpus valmib muuseumil uus koduleht, enam-vähem valmis on järjekindel ja eelarvestatud turundusplaan. Praktikas on oluliselt paranenud meie tehniline võimekus ja oskus orienteeruda, kui häda käes.
Programm julgustas suuremalt, mängulisemalt ja julgemalt tegutsema. Kehtestasime ka uue hinnakirja, sest saime aru, et paar eurot ei muuda külastaja jaoks midagi, kui tunne on õige.
Pildi autor: Eesti Loodusmuuseum
Mida programmi käigus oma muuseumi tänaste ja tulevaste väliskülastajate kohta teada saite või õppisite? Kas oli ka midagi üllatavat?
Heidi: Kuna muuseumi üheks oluliseks sihtrühmaks jäävad kooliõpilased ja -grupid, saime kinnitust, et sõltuvalt sihtturust tuleb turundustegevuste ja ka turgudele kohandatud muuseumiprogrammi planeerimisel arvestada turu kooliaasta rütmiga. Tõdesime ühtlasi, et ehkki programm pakkus ulatuslikult praktilisi harjutusi ja tööriistu, kuidas tehisintellekti toel oma sihtrühma tundma õppida, ei suuda tehisaru asendada valdkonnaspetsiifilist turu-uuringut, mis aitab meil peamiste sihtrühmade vajadusi ja ootuseid veelgi paremini tundma õppida ning luua sellele vastavaid teenuseid.
Välisturud pakuvad loodusmuuseumile lähiaastatel olulist kasvuvõimalust. Näeme seda põneva võimaluse ja väljakutsena, et jutustada Eesti looduse lugu aina suuremalt ja rahvusvahelisemalt.
Marje: Meie kaardistasime oma muuseumi tugevusi aeglase turismi toetamiseks ja mõistsime programmi käigus, et meie väliskülalised tahavad ilu, rahu, kompaktset ülevaadet Eesti rannakülast, lihtsalt olla ja mitte kiirustada. Soome nädalavahetuse turist, keda püüdma läksime, on Eesti suhtes hinnatundlikuks muutunud ja peame sihtgruppi avardama ka teistele riikidele, hoides aeglase turismi põhitõdesid ja – vajadusi alati kuklas, sest maailm on meie kõikide ümber ühtviisi turbulentne.
Pildi autor: Rannarahva muuseum
Loodusmuuseumi ja Rannarahva muuseumi kõrval osalesid arenguprogrammis Tartu Ülikooli muuseumid (Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu Ülikooli arvutimuuseum, Tartu Ülikooli kunstimuuseum ja Tartu Ülikooli muuseum), Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Maaelumuuseumid (Tori Hobusekasvandus, Eesti Põllumajandusmuuseum ja C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Eesti meremuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Tervisemuuseum, SA Virumaa Muuseumid (Palmse Mõis), Tartu Kunstimuuseum, Viljandi Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Nukuteatrimuuseum ja Tallinna Linnamuuseum.
Pildi autor: Visit Estonia
Viimati uuendatud
19.01.2026